Oulu ollâopâttâh värree aldeláá kuávdáá – sirdumäigi pištá suullân love ihheed

Oulu ollâopâttâh áigu luoppâđ Linnanmaa váldukampusist, tastko tot tarbâšičij stuorrâ vuáđutivvoom. Ollâopâttâh huksee aaibâs uđđâ kampus Kontinkangasân, kost tääl lii jo ovdâmerkkân talhâstieđâlâš tieđâkodde. Kontinkangas lii kuulmâ kilomeetter keččin Oulu kuávdáást, Linnanmaa vist kuuđâ kilomeetter keččin. Varriimist meridui Oulu ollâopâttuv haldâttâs čuákkimist skammâmáánu 25. peeivi.

– Linnanmaa kampus lii maŋgâsân rähis saje, já toimâ tobbeen lii lamaš uáli jo tehálâš ovdedemmuddo ollâopâttâhân já ubâ kaavpug šoddâmân. Lii ahheev luoppâđ Linnanmaast, mutâ mii pargon lii visásmittiđ forgâ 70-ihásii Oulu ollâopâttâhân puoh pyeremuu miänástus puátteevuođâst, muštâl ollâopâttuv haldâttâs saavâjođetteijee Mikko Ayub.

Čuákkimist lijjii árvuštâllâmnáál meid kyehti eres muulsâiävtu. Nube iävtuttâsâst Linnanmaa kampus ličij tivvum, nube iävtuttâsâst vist liččii huksejum uđđâ kampus Kontinkangasân já ucceeb kampus Oulu kuávdážân. Árvuštâlmist ohtâ stuorrâ já uđđâ kampus Kontinkangasist onnui puoh pyeremussân čuávdusin eromâšávt ekonomisij suujâi tááhust. Tehálâš lâi meid tot, ete puoh uáppeeh láá siämmáin soojijn, sehe tot, ete Oulu ollâopâttâhlâš pyecceiviäsu OYS lii uđđâ kampus aldasijn.

Áárvu mield uđđâ kampus huksim šiäštá 200 miljovn eurod 30 ivveest. Tot lâi meid áinoo muulsâiähtu, mii juksá haldâttâs uulmán toollâđ kiddodâhkuástádâsâid enâmustáá 11 prosentist ollâopâttuv oleskuástádâsâin čuávuvái 30 ive ääigi.

Huksim pištá maŋgâ ive

Uđđâ soojij sundáttâllâm álgá puáttee ive aalgâst. Huksim vist álgá tolemustáá ive 2027. Vuosmužžân huksejuvvojeh sajeh Kontinkangasist jo orroo tieđâkuddijd. Ubâ proojeekt pištá suullân love ihheed.

– Vaarâ kyehti-uv uáppeesuhâpuolvâ máttáátteleh vala tááláin kampusijn ovdil ko puoh lii sirdum taan ohtâsii kampusân, iätá Oulu ollâopâttuv rehtor Arto Maaninen.

Uđđâ ollâopâttuv vijđodâh lii suullân 75 000 neljihâšmeetterid, mii lii suullân 40 prosentid ucceeb ko tääl Linnanmaast. Kampus huksejuvvoo sajan, kost OYS puáris huksiittâsah pieđgejuvvojeh.

Uđđâ kampus lasseen Oulu kuávdážân puátá nuuvt kočodum Tiettuu orroomviste, mii lii puohháid ávus saje, kost puávtáččij orniđ ovdâmerkkân luvâlduvâid já tábáhtusâid. Ton tärhis saje ij lah vala tiäđust. Ulmen lii, ete Tiettuu orroomviste valmâštuvá jotelubbooht ko uđđâ kampus.

Miärádâs lii valdum vuástá positiivlávt

Oulu ollâopâttâhkode haldâttâs saavâjođetteijee Vilma Sippola lii tutâvâš toos, ete miärádâs uđđâ ollâopâttuvâst lii viijmâg tohhum. Suu mield uáppeeh láá valdum pyereest fáárun miärádâs tohâmân. Uđđâ kampusist Sippola tuáivu, ete tobbeen láá tuárvi juávkkupargosajeh já meid sajeh uáppeeservijd.

Oulu Giellagas-instituut hovdâ Sigga-Marja Magga muštâl Anarâš aavisân, ete sun vuárdá sahhiis mieláin varrim já tom, mana-uv puoh vuáváámij mield. Magga tuáivu, ete ubâ humanistlâš tieđâkodde varriiččij siämmáá ääigi já pisoččij ain oovtâst.

Giellagasâst káidusmáttááttâs kiävttoo ennuv. Magga iätá, ete love ive keččin ollâopâttuv fyysisii saajeest ij lah Giellagas tooimân nuuvtkin merhâšume, tastko káidusmáttááttâs kvaliteet ovdán ain. Sun muštoot kuittâg, ete meid Kontinkangasist kalgeh leđe sajeh Säämi kulttuurarkkâdâhân. Arkkâduvvâst vyerkkejuvvoo sämikieláid já -kulttuurân lahtoseijee kulttuur- já tutkâmamnâstâh, já tot lii tääl Linnanmaast Giellagas soojijn.

Käldeeh:

– Yliopiston hallitus valitsi jatkokehitykseen Kontinkankaan yhden kampuksen skenaarion (www.oulu.fi)

– Oulun yliopisto muuttaa Kontinkankaalle – Keskustaan tulee kaikille avoin Tieteen olohuone (www.kaleva.fi)

– Oulun yliopiston raju ratkaisu: nykyisistä tiloista luovutaan ja edessä on jättimuutto lähemmäs keskustaa (yle.fi)

Kove: Valtteri Valkeapolku

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Afrikist jo paijeel 10 000 ebola­njuá­mumid

Afrikist láá vuottum taan ive jo paijeel 10 000 ebolanjuámumid, moh iänááš tiättojeh Kongo demokraatlii täsivääldi nuorttâuásist. Masa 5 000 olmožid láá jáámmám taavdân. Kongo lasseen ebolanjuámumeh...

Äʹrbb-haahâ vuálgá joton Suomâ Sämi­tig­geest: Ulmen ohtâ­sâš stra­tegia kult­tuur­áárbán já ärbi­vuá­válii tiätun

Suomâ Sämitiggeest lii vuálgám joton Äʹrbb-haahâ, muštâl Sämitigge tiäđáttâsâstis. Haahâ olášuttoo ohtsâšpargoost Taažâ Sämitiggijn, já tom ruttâd Interreg Aurora ‑ohjelm. Raajijd rastaldittee haavâ ulmen...

Oulankajuuvâst kiävt­tojii robo­teh já taho­jiermi juhâ­pirrâs tutkâ­mist

Čohčâmáánu loopâst Tuurku ollâopâttuv totkeeh já Eennâmmittedem­lágádâs päikkitiätu­kuávdáš (FGI) testajii Oulankajuuvâ Jäkälämutkast njunošteknologia, moin puáhtá tutkâđ juhâpirrâs nubástusâid hirmâd jotelávt já tárkká. Juhâpiirâs tutkui droonijguin, jiešráđálávt vyeijee...

Tutkâmuš: Stuár­ráá­mus uási uccâ já koskâ­mat­sijn luu­dijn vär­re­jeh iho

Nelji viiđâ uccâloddáást värrejeh iho. Taat čiälgá maailmvijđosii tutkâmušâst, mii tohhui neelji eennâmuásist. Tutkâmušâst lijjii fáárust 56 uccâ já koskâmatsâžžâd loddešlaaijâd. Tutkâmušâst koskâmiärálávt 82 prosentid...

Vuáládâh­enâmij Fries­land eennâm­kode uđđâ miä­rá­dâs keni­git puoh kuávlu pár­náid máttáát­tâl­lâđ friisi­kielâ

Provinciale Staten van Fryslân (Friesland prooviins parlament) Vuáládâhenâmijn iäláskit friisikielâ pehtilis toimâigijn: friisikielâ puátá págulâžžân oppâamnâsin puoh párnáid puoh škoovlâin ubâ Friesland eennâmkoddeest. Ulmen...