Suomâ jiečânâs­vuotâ 2025 juhlui škovlim merhâ­šume kunnijât­máin

Lávvárduv juovlâmáánu 6. peeivi täsivääldi president Alexander Stubb já suu kálgu Suzanne Innes-Stubb ornijn jiečânâsvuođâpeeivi juhlevuástáväldim Presidentlanneest. Taan ive vuástáväldimist juhlui škovlim já čuovviittâs syemmilii ohtsâškode huksejeijen.

Presidentlaanan lijjii puávdejum nyevt 1 800 kyessid pirrâ Suomâ. Kuosij juávhust lijjii eromâšávt máttááttâssyergi áárvustonnum áámmátulmuuh. Presidentpaarâ lâi meid povdim juuhlán kuosijd, kiäigijn suoi láin teivâm päikkieennâm mađhijdis ääigi. Puávdejum kuosijn paijeel peeli juhloi jiečânâsvuođâpeeivi vuosmuu tove Presidentlane vuástáväldimist.

Peeivi kuosijn aktiivkarrieeris eidu lopâttâm lávloo Katri Helena peesâi tiervâttiđ presidentpaarâ vuosmužžân.

Vuordum kyessi lâi meiddei president eeči Göran Stubb myersseinis Pirkko Mannolain. Göran Stubb lii Suomâ historjást nubbe president eeči, kote lii peessâm tiervâttiđ jieijâs alge presidentin. Göran Stubb lâi tutâvâš toos, et alge lii piergim aaibâs pyereest. Moonnâm ive sun lâi pyeccee ige peessâm juuhlán. Taan tove suu myerssee lâi pieijâm suu sierriittâsân ovdil juhlij, amas taavdah volliittiđ.

Sämmilijd vuástáväldimist ovdâstij Sämitige nubbe värisaavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso.

Faalâdmij máhumaailm poođij taan ive Nuorttâ-Suomâst

Jiečânâsvuođâpeeivi faalâdmij máhumaailm lâi taan tove nuorttâsyemmilâš. Fáárust lijjii ärbipurrâmušah eromâšávt Savost já Kärjilist. Faalâdmijn kuávdáš äššin lijjii luánápuovtâdem já páihálij smavvâpuovtâdeijei máttu. Faalâdmeh lijjii valmâštum iänááš päikkieennâmlijn amnâsijn tego muorjijn, jävrikuolijn já šaddoin.

Juhlij rääsih lijjii taan ive vielgisruánááh, já kukáh lijjii eereeb iärrás vielgis amarylliseh, ruusuh já juovlâtääsnih. Lase ruánáá elementeh lijjii viežžum luándust. Uási tain lâi nurrum president kesivisteest Kultarantast.

Suomâ veteraanij juhle uárnejui jo juovlâmáánu 2. peeivi

Täsivääldi president Alexander Stubb já suu kálgu Suzanne Innes-Stubb algâttáin Suomâ jiečânâsvuođâ juuhlijd jo majebaargâ juovlâmáánu 2. peeivi. Presidentpaarâ lâi koččom Presidentlanneest tollum juhletilálâšvuotân Suomâ jiečânâsvuođâ kunneekuosijd: sođij veteraanijd já lottaid já eres suátisuhâpuolvâi ovdâsteijeid.

Veteraanij já sii omâhái já veteraanij ovdâsteijei tuoivui mield vuástáväldim uárnejui peivijuhlen. Tánávt maaŋgah kunneekyesih pessii uásálistiđ juuhlán, já näävt lâi meid eenâb äigi savâstâlmân ollâahasij kuosijgijn. Juuhlán uásálistii meid president Tarja Halonen já professor Pentti Arajärvi, njunošminister Petteri Orpo, staatâvarij minister Riikka Purra, máttááttâsminister Anders Adlercreutz, ovdâskode värisahâtuállee Paula Risikko já Piäluštâsvuoimij hovdâ Janne Jaakkola.

Käldeeh:

– Presidentkanslia tiäđáttâs 27.11.2025

– YLE TV-vuolgâttâs Presidentlanneest 6.12.2025

Kove: Lauri Heikkinen / Täsivääldi president kanslia

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Säämi kielâ­kähvi­viäsu uárne­juvvoo Šielâst koskoho 21.1.

Aanaar kieldâ uárnee säämi kielâkähviviäsu Aanaar škoovlâst Šielâst uđđâivemáánu 21. peeivi tijme 14–16. Säämi kielâkähviviäsuh láá nuuvtá já puohháid ávus tábáhtumeh, main ulmuuh pyehtih sárnuđ...

Oulu kulttuur­uáivi­kaavpug­ive lekkâm­juhleh 16.1–18.1. – vuossâmuš peivi

Oulu lii Euroop kulttuuruáivikaavpug ive 2026 oovtâst slovakialijn Trenčín-kaavpugáin. Taan ive Oulust láá maaŋgâlágáneh kulttuurtábáhtusah, já meid sämikulttuur lii pyereest uáinusist. Taan artikkâlist Anarâš aavis...

Ovllá-sämioop­perast lii onne vuosâ­čááitus Oulu teatterist

Oulu teatter, Säämi aalmuglâšteatter Beaivváš já Oulu Sinfonia pyehtih onne tijme 19 rääjist lyeve oolâ vuordum Ovllá-ooppera. Koččâmušâst lii vuossâmuš oleseehid ooppera, mon vuosâčááitus...

Neelji ISS-astronaut juávkku lii maccâm tolebiššáá Enâmân ko lâi vuávájum

Neelji astronaut juávkku nummeer 11 aalmugijkoskâsii komovuotâsajattuvvâst ISS:st lii siäivum torvolávt Enâmân. Sij maccii mottoom oho tolebiššáá ko algâalgâlávt lâi vuávájum oovtâ astronaut tiervâsvuotâčuolmâ keežild....

Misthân lii limonaad­viäru, mondiet ulmuuh ain puáiduh?

Tovle lâi puoh pyerebeht. Taat ij lah aaibâs tuotâ. Mun kuittâg muštám, ete mist lâi párnážin herskupeivi. Tot lâi áinoo peivi ohhoost ko lâi...