Kielâokko viättoo jyehi ive roovvâdmáánust ohhoost 43. Taan ive kielâokko uárnejuvvoo roovvâdmáánu 20.–26. peeivi.
Sämitigge puávdee puohâid fáárun pyehtiđ uáinusân sämmilij, Euroop Union áinoo algâaalmug, kielâid, moh kullojeh já kiävttojeh Suomâst: anarâškielâ, nuorttâlâškielâ já tavesämikielâ. Máttááttâsminister Anders Adlercreutz tuáimá taanihásii kielâoho suojâleijen.
– Ko mij kevttip sämikielâid nuuvt ennuv ko máhđulâš, mij lasettep toi oinum já áárvustanneem. Veikâ jieh jieš mátáččiigin sämikielâ, te tun puávtáh kuittâg leđe tuárjumin kielâ já kulttuur. Ávus mielâ já uccâ tavoh merhâšeh ennuv, iätá Sämitige saavâjođetteijee sajasâš Tuomas Aslak Juuso.
Mii lii kielâokko?
Säämi kielâoho ulmen lii pyehtiđ sämikielâid kulosân já uáinusân ohtsâškode puoh suorgijn Suomâst, Ruotâst já Taažâst. Kielah láá teháliih ovtâskâs kielâkevttei, sämiaalmugân já ubâ syemmilii ohtsâškoodán. Toh láá viestâdemniävuh, identiteet já kulttuuräärbi kyeddeeh já oohtânkulluuvâšvuođâ huksejeijeeh.
Sämikielâi oinum argâpeeivist naanood kielâi sajattuv já tuhhiittem ohtsâškoddeest. Okko lii uárnejum ive 2019 rääjist, kuás viettui OA aalmugijkoskâsâš algâaalmugkielâi ihe. Sämitigge olášut oho oovtâstpargoost Ruotâ já Taažâ Sämitigijguin.
Mondiet uásálistiđ?
- Sämikielah láá ellee mutâ uhkevuálásâš kulttuurärbi. Kielâi oinum naanood toi eellimvyeimi.
- Uásálistem lii taho algâaalmugij vuoigâdvuođâi tuárjum pyerrin, já tot meerhâš čonâdâttâm oovtâviärdásâšvuotân.
- Sämikielâi tuárjum muštâl siärvuslii já páihálii áárvustanemist sehe árvustivriimist.
- Juáhháást lii máhđulâšvuotâ leđe huksiimin Suomâ, mii lii kielâlávt já kulttuurlávt oovtâviärdásâš.
Maht tun puávtáh uásálistiđ?
Toimâ puáhtá leđe ucce já symbollâš tâi vijđásub já utkáá. Tehálumos lii, ete tot kunnijât já kuldâl sämisiärváduv jienâ. Taa motomeh ideah:
- Pyevti sämikielâid uáinusân jieijâd nettisiijđoin, äššigâsviestâdmist, koolbâin teikâ almottâstaavluin.
- Keevti jyehi peeivi sämikielâlii sääni tâi tiervâttâs somest.
- Ornii uccâ tábáhtus, tiäđáttâs, čáittus tâi kampanja sämikielâi kunnen.
- Keevti tobdonoomâ #giellavahkku, #kielâokko tai #ǩiõllneä’ttel, ko uásálistáh.
- Tun kaavnah materiaal já lasetiäđuid nettisiijđoin: Kieliviikko, Giellavahkku, Giellavahkku FB ja Giellavahku Instagram.
Sämitiggeest lasetiäđuid adelává Tuomas Aslak Juuso já Marko Marjomaa:
Tuomas Aslak Juuso
Saavâjođetteijee sajasâš
Sämitigge
tuomas.juuso@samediggi.fi
040 687 3394
Marko Marjomaa
Säämi kielâašijčällee
Sämitigge
marko.marjomaa@samediggi.fi
+358 50 438 2484
Sämitige tiäđáttâs kielâohhoost 13.10.2025
Kove: Sämitigge