WHO taištâl porgottâllâm vuástá korrâsub vuovijgijn

Nuorttâriijkâlâš aavis Kronen Zeitung čáálá tast, et Maailm tiervâsvuotâorganisaatio World Health Organization adai WHO lii čonnâsâm taištâliđ porgottâllâm vuástá, tastko porgottâllâm vahâgit tiervâsvuođâ. Ulmen lii finniđ nikotiinttes suhâpuolvâ, adai váldu-ulmen lii porgottâllâm tievâslâš kieldim. Krone-loostâ finnim äššikirje mield EU-komissio áigu tuárjuđ taam haavâ.

Ulmen lii merhâšitteht kepidiđ tubbáákpuovtâdâsâi vyebdimsoojijd. Ton lasseen vyebdim ij uážuččii leđe innig kávpálâš, adai tast ij uážuččii finniđ ruđâlii vuáitu. Vyebdim ovdedeijee vyevih já máinum tubbáákpuuvdâin kielduuččii ollásávt.

Eromâš mielâkiddiivâš lii iävtuttum tubbáákfiltterij kiäldu, mon EU-komissio kyedit. Filttereh vahâgitteh pirrâs ko toh leggistuvvojeh luándun. Tot äšši liijká páácá nubeárvusâžžân, et filtterttes tubákkâššeeh vyeiŋih mirhâlijd amnâsijd já piihâ njuolgist kiäppáidis, veik tiervâsvuođâ ovdedem lii-uv váldukoččâmuššân porgottâllâm vuástásii taištâlmist.

Suomâ tile

Suomâst iänááš tubákkeh láá tagareh, et tain láá filttereh, adai filtterttes tubákkij vyebdim Suomâst kiäldáččij keevâtlávt tubákkij vyebdim.

Meiddei Suomâ tubbááklaavâ ulmen lii suovâttes já nikotiinttes Suomâ. Ulmen lii, et ucceeb meeri ko vittâ prooseent vuorâsulmuin kiävtáččii tubbááklaavâst nomâttum tubbáák‑ já nikotiinpuovtâdâsâid piäiválávt ive 2030. Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lágádâs THL muštâlij uđđivemáánust, et tääl 16 prosentid syemmilijn kevttih tubbáák‑ já nikotiinpuovtâdâsâid piäiválávt. Porgottâllei uási sist lii 11 prosentid.

THL tutkâmušâst arvâlui, maht porgottâllâm almolâšvuotâ vaaikut puocâmân neelji sierâ skenariost ivij 2025–2034. THL mield syemmilij porgottâllâm lii kale kiäppánâm, mut kiäppánem ij lah innig jotkum, nuuvt et positiivlâš ovdánem ij velttidhánnáá jotkuu lasetoimâittáá. 

Jis porgottâllâm kiäppán tááláin liävttoin, te THL arvâlusâi mield nyevt 7 000 olmožid puáccájeh kepispurâstaavdân, 35 000 olmožid kepiskáržumân já 175 000 olmožid čiergisváimusuonâtaavdân ivij 2025–2034. THL ennust, et porgottâlmân lohtâseijee puocâmeh sättih ovdániđ meid čuávuvávt:

– Suovâttes Suomâ ‑ulme juksâm ive 2030 sáttá tuástuđ paijeel 1 000 uđđâ kepispurâstavdâtábáhtussâd, paijeel 6 000 kepiskáržumtavdâd já masaba 3 000 čiergisváimusuonâtavdâtábáhtussâd.

– Jis Suovâttes Suomâ ‑ulme juksoo esken ive 2034, te talle velttimist láá 750 kepispurâstavdâtábáhtussâd, nyevt 4 000 kepiskáržumtavdâtábáhtussâd já masa 2 000 čiergisváimusuonâtavdâtábáhtussâd.

– Jis porgottâllâm táválâšvuotâ ooroost tááláá táásán, te áárvu mield šaddeh nyevt 150 uđđâ kepispurâstavdâtábáhtussâd, paijeel 1 000 kepiskáržumtavdâtábáhtussâd já paijeel 600 čiergisváimusuonâtavdâtábáhtussâd.

Pehtilis vyevih porgottâllâm keeppidmân láá lamaš THL mield merikoskâsiih viärui paajeedmeh, vyebdimaherääji pajedem 20 ihán já vyebdimsojij systemaatlâš kepidem.

Käldeeh:

EU-Kommission für Verbot von Zigarettenfiltern! (www.krone.at)

THL julkaisi skenaarioita tupakoinnin ja alkoholinkäytön vaikutuksista kansanterveyteen seuraavan kymmenen vuoden aikana (thl.fi)

EU haluaa kieltää tupakan (www.is.fi)

Kove: Dimkasmir (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Fastes kyele muččâdvuotâ

Čuávum Färsuolluin UArctic 2026 -kongresist postersessio, já tobbeen ohtâ poster kiddee muu huámášume. Nord Universitet -ollâopâttuv totkei Nadezda Nazarova já Hindertje Hoarau-Heemstra poster paječaalâ...

Mon ennuv ullo­sukká­paarâ kolgâččij teikâ uážuččij mäksiđ? 

Suháh láá nuuvtá Motomij sukkákođđeigijn lii majemui aigij šoddâm saahâ tast, mon ennuv sukkápaarâ uážuččij teikâ kolgâččij mäksiđ. Taan čallust mun smietâm tom, mii meerrid...

Kárbáin Lemmest

Čällee: Heidi Mattus Kesiluámuh já luámuvuáváámeh: Kuus, moin já mon kooskâst? Nabai mon kuhháá? Talle ko vala porgim tuuriistpargoin, must lâi kiđđuv cuáŋui- já vyesimáánu ääigi...

Maailm olmooš­loho lii juksâm 8,3 miljard rääji – Savâstâllâm lijge­aalmu­gistmist máccá

Maailm olmoošloho lii pajanâm 8,3 miljard ulmui. Ovtâstum aalmugij adai OA olmoošlohon vuáđuduvvee rekinistmeh ennusteh, et maailm ässeeloho lii kesimáánust 2026 váhá paijeel 8,29...

Vala ohtâ merâ­mätki Hailuoton

Merâmääđhih autotampâiguin Oulunsalo Riutunkari já Hailuoto kieldâ kooskâst láá pááccám historján. Talle ko uuđâs autotaampâi jotoluv nuhâmist poođij, te šoodâi huáppu kolliđ suollust vala ohtii...