WHO taištâl porgottâllâm vuástá korrâsub vuovijgijn

Nuorttâriijkâlâš aavis Kronen Zeitung čáálá tast, et Maailm tiervâsvuotâorganisaatio World Health Organization adai WHO lii čonnâsâm taištâliđ porgottâllâm vuástá, tastko porgottâllâm vahâgit tiervâsvuođâ. Ulmen lii finniđ nikotiinttes suhâpuolvâ, adai váldu-ulmen lii porgottâllâm tievâslâš kieldim. Krone-loostâ finnim äššikirje mield EU-komissio áigu tuárjuđ taam haavâ.

Ulmen lii merhâšitteht kepidiđ tubbáákpuovtâdâsâi vyebdimsoojijd. Ton lasseen vyebdim ij uážuččii leđe innig kávpálâš, adai tast ij uážuččii finniđ ruđâlii vuáitu. Vyebdim ovdedeijee vyevih já máinum tubbáákpuuvdâin kielduuččii ollásávt.

Eromâš mielâkiddiivâš lii iävtuttum tubbáákfiltterij kiäldu, mon EU-komissio kyedit. Filttereh vahâgitteh pirrâs ko toh leggistuvvojeh luándun. Tot äšši liijká páácá nubeárvusâžžân, et filtterttes tubákkâššeeh vyeiŋih mirhâlijd amnâsijd já piihâ njuolgist kiäppáidis, veik tiervâsvuođâ ovdedem lii-uv váldukoččâmuššân porgottâllâm vuástásii taištâlmist.

Suomâ tile

Suomâst iänááš tubákkeh láá tagareh, et tain láá filttereh, adai filtterttes tubákkij vyebdim Suomâst kiäldáččij keevâtlávt tubákkij vyebdim.

Meiddei Suomâ tubbááklaavâ ulmen lii suovâttes já nikotiinttes Suomâ. Ulmen lii, et ucceeb meeri ko vittâ prooseent vuorâsulmuin kiävtáččii tubbááklaavâst nomâttum tubbáák‑ já nikotiinpuovtâdâsâid piäiválávt ive 2030. Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lágádâs THL muštâlij uđđivemáánust, et tääl 16 prosentid syemmilijn kevttih tubbáák‑ já nikotiinpuovtâdâsâid piäiválávt. Porgottâllei uási sist lii 11 prosentid.

THL tutkâmušâst arvâlui, maht porgottâllâm almolâšvuotâ vaaikut puocâmân neelji sierâ skenariost ivij 2025–2034. THL mield syemmilij porgottâllâm lii kale kiäppánâm, mut kiäppánem ij lah innig jotkum, nuuvt et positiivlâš ovdánem ij velttidhánnáá jotkuu lasetoimâittáá. 

Jis porgottâllâm kiäppán tááláin liävttoin, te THL arvâlusâi mield nyevt 7 000 olmožid puáccájeh kepispurâstaavdân, 35 000 olmožid kepiskáržumân já 175 000 olmožid čiergisváimusuonâtaavdân ivij 2025–2034. THL ennust, et porgottâlmân lohtâseijee puocâmeh sättih ovdániđ meid čuávuvávt:

– Suovâttes Suomâ ‑ulme juksâm ive 2030 sáttá tuástuđ paijeel 1 000 uđđâ kepispurâstavdâtábáhtussâd, paijeel 6 000 kepiskáržumtavdâd já masaba 3 000 čiergisváimusuonâtavdâtábáhtussâd.

– Jis Suovâttes Suomâ ‑ulme juksoo esken ive 2034, te talle velttimist láá 750 kepispurâstavdâtábáhtussâd, nyevt 4 000 kepiskáržumtavdâtábáhtussâd já masa 2 000 čiergisváimusuonâtavdâtábáhtussâd.

– Jis porgottâllâm táválâšvuotâ ooroost tááláá táásán, te áárvu mield šaddeh nyevt 150 uđđâ kepispurâstavdâtábáhtussâd, paijeel 1 000 kepiskáržumtavdâtábáhtussâd já paijeel 600 čiergisváimusuonâtavdâtábáhtussâd.

Pehtilis vyevih porgottâllâm keeppidmân láá lamaš THL mield merikoskâsiih viärui paajeedmeh, vyebdimaherääji pajedem 20 ihán já vyebdimsojij systemaatlâš kepidem.

Käldeeh:

EU-Kommission für Verbot von Zigarettenfiltern! (www.krone.at)

THL julkaisi skenaarioita tupakoinnin ja alkoholinkäytön vaikutuksista kansanterveyteen seuraavan kymmenen vuoden aikana (thl.fi)

EU haluaa kieltää tupakan (www.is.fi)

Kove: Dimkasmir (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Maaŋgah čyeigeeh lopâttii karrieeris Aanaar Juvduu­vääri saaveeh­lätteid

Aanaar SM‑kištoin kištoviehâ peesâi uáiniđ maaŋgâ valastâllee karrieer loopâ, ko áámmátlâš čuoigâm nuuvâi aainâs-uv Krista Pärmäkoskist, Katri Lylynperäst, Perttu Hyvärisiist já Markus Vuorelast. Juáháš...

WHO: Uđđâ malaria­taalhâs umogáid lii tuhhiittum

Maailm tiervâsvuotâornijdume WHO lii tuhhiittâm vuosmuu eromâšávt eskenšoddâm umogáid uáivildum malariatalkkâs. Malaria lii čuoškâi levâttem trooppisâš tavdâ, mii lii Afrikist eromâš koddee puácuvuotâ. Ive 2024...

Kolgâččij porgâškyettiđ

Pärnin mun luuhim ennuv. Muštám ko eellim kirjeráájust já kuoddim pááikán ennuv kiirjijd. Toh makkuuttii muu, jeđđejii-uv. Lâi uáli jo jiäráskittee luuhâđ puoh ”Neiti...

Anarâš aavis taarbâš kesičalluid

Taam čalluu čälidijn láá pessijááh. Aavis jurduuh láá kuittâg jo kesiluámust, suullân kesi-syeinimáánust. Toimâtteijeeh tarbâšeh luámu, mut Anarâš aavis liijká ferttee almostuđ. Kesiluámu várás...

Taažâ ive museo 2026 lii Saemien Sijte

Maadâsämmilâš museo já kulttuurkuávdáš Saemien Sijte lii väljejum Taažâ ive 2026 museon. Palhâšume juohhui aalmuglii museočuákkimist Kirkkonjaargâst cuáŋuimáánu 14. peeivi. Áinon maadâsämmilâžžân museon Saemien...