Aanaar, Suáđigil já Ucjuuvâ kieldah algâtteh keččâlem uáppu­lovnâ­puáráttâsâst

Tave-Laapist lii älgimin uđđâ keččâlem, mast pyerettuvvoo uási uáppuloovnâst tágáráid ulmuid, kiäh láá eidu čođâldittám ollâškovlâuápuid já kiäh uážžuh pargo häärviht assum kuávlust. Keččâlmân uásálisteh Aanaar, Suáđigil já Ucjuuvâ kieldah. Tággáár äšši ij lah ovdil porgum Suomâst.

Keččâlem olášuvá iivij 2026–2028. Ton ulmen lii finniđ lase čepis pargovyeimi Tave-Laapin já tuárjuđ eidu valmâštum ulmui peessâm pargoelimân. Siämmást čokkâšuvá meid tiätu tast, magareh kiäinuh sátáččii leđe pehtileh ulmui hokâttâlmist häärviht assum kuávloid.

Juurdâ keččâlmist šoodâi Tave-Laapi kuávluohtsâšpargo kieldâovtâstume hiäđukocceemmääđhist Helsigist. Kieldâi njunošeh tiädutteh ruokkâdvuođâ keččâliđ uđđâ čuávdusijd.

– Mij halijdep keččâliđ uáppulovnâpuáráttâs, tastko mist lii toos ruokkâdvuotâ já máhđulâšvuotâ, ige taam haaldâtlávt mihheen njuolgist eestigin. Ko mij jiejah porgâškyettip, te pyehtip toohâđ pyere Tave-Laapi eellimvuáimán, pargolâšvuotân já tollimvuáimán. Taat lii sehe ovtâskâs ulmui já kieldâi ovdâdâs, iätá Suáđigil kieldâjođetteijee Jari Rantapelkonen.

– Keččâlem lii áinoo vyehi selvâttiđ kuávlulii uáppulovnâpuáráttâs tuáimeevuođâ já stivrimvaikuttâs, tastko muuneeld ij tiettuu uáppulovnâpuáráttâsâi vaikuttâs lopâláid varrimmiärádâssáid. Suotâs, ete kieldâin lâi munekáduttesvuotâ keččâlškyettiđ tággáár ääši. Taam Suomâ taarbâš, muštâl vist Aanaar kieldâhaldâttâs saavâjođetteijee Janne Tervahauta.

Kuávlulii uáppulovnâpuáráttâs munečielgiittâsâst tiäduttui Laapi kiäsuttemvyeimi – eromâšávt eellim luándu alda, rávhálâš eellimpiirâs já vyeligis aassâmkuástádâsah. Čielgiittâs mield suulân 66 prosentid ollâopâttâhuáppein já 75 prosentid áámmátollâškovlâlijn lijjii ton uáivilist, ete sij puávtáččii varriđ häärviht assum kuávlun.

Detaljeh čielgih maŋeláá

Uáppulovnâpuáráttâs lii uáivildum eidu valmâštum ulmuid, kiäin lii uáppulovnâ já kiäi päikkikieldân lii lamaš Aanaar, Suáđigil teikâ Ucjuuhâ ucemustáá 12 mánuppaijeed. Eidu päikkikieldâ lii merhâšittee: pargo jieš puáhtá leđe káiduspargo teikâ pargo eres kieldâst. Puáráttâs kuáská meid irâtteijeid.

Keččâlem detaljeh iä lah vala čielgâseh, peic toh čielgih maŋeláá čohčuv. Tággáár deetaalj lii ovdâmerkkân tot, maht miäruštâlloo eidu valmâštum olmooš. Oskottetteht tot meerhâš ulmuid, kiäh láá valmâštum 1–2 ive siste.

Tave-Laapi kuávluohtsâšpargo kieldâovtâstume toimâjođetteijee Reija Viinasii mield puáráttâs ličij enâmustáá 5 800 eurod. Vuossâmuu ive puáráttâs ličij 2 600 eurod, já kyevti čuávuváá ive puáráttâs vist 1 600 eurod.

Käldeeh:

Kolme kuntaa alkaa houkutella vastavalmistuneita hyvittämällä opintolainaa tuhansilla euroilla (www.hs.fi)

Kolme lappilaiskuntaa alkaa antaa vastavalmistuneille ilmaista rahaa ensimmäisenä Suomessa (yle.fi)

Pohjois-Lapin kunnat käynnistävät alueellisen opintolainahyvityskokeilun ensimmäisenä Suomessa (www.inari.fi)

Kove: Ximonic (Simo Räsänen) (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Roland Garros ‑tennisturnam kištottâlloo eromâš tiileest Pariisist – Jannik Sinner lii kievrâmus vyeittee­iävtukkâs  

Taan ive nubbe Grand Slam ‑tennisturnam, Roland Garros, lii vuálgám joton pasepeeivi Pariisist. Stuárráámuuh vuárdámušah miänástusâst liäbbájeh tääl maailmlisto njunošist leijee Jannik Sinner ärdei...

Toimâtteijen suomâ­miäštár­kištoin Anarist: lávurdâh 11.4.2026

Muái Valtterijn merideen algâttiđ peeivi eelâšmin Säämi máttááttâskuávdáást (SMK). Pesseen sahhiittâllâđ kištoi orniimist Anne Tervaniemi, kote västid kištopurâdemvisteest. Sun muštâl, ete jieht puurâdmin ellii...

Sämitigge mieđeet ive 2026 kulttuur­palhâšuumijd Maire Saijetsân já Maarit Länsmanân – Palhâšumeh juáh­hojeh Anarist 29.5. já Ucjuuvâst 19.6.

Sämitige kulttuurlävdikodde juáhá ive 2026 kulttuurpalhâšume Aanaar já Ucjuuvâ 150‑juhleiivij kunnen aanaarlii Mihkku Elle Maire Saijetsân já ucjuvlii Rájájon Máretân, Maarit Länsmanân. Valjiimist tiäduttui...

Suomi.fist tiäđuh almos palvâ­lusâin tääl meid nuorttâlâš-, anarâš- já tave­sämi­kielân

Suomi.fi-nettipalvâlusâst kávnojeh tiäđuh nuorttâlâš-, anarâš- já tavesämikielân jo suullân 180 almos palvâlusâst. Siijđoin meid muštâluvvoo palvâlusâin, maid eereeb iärrás Digi- já aalmugtiätuvuáhádâh, Eellimvyeimikuávdáš, Kela...

Tanska áigu mecci­luttiđ 250 000 hehtaarid piäldu majemustáá ihán 2045

Tanska áigu tuástuđ šoŋŋâdâhnubástus meccilutmáin 250 000 hehtaarid piäldu majemustáá ihán 2045. Tain naalijn eennâm viggá šoddâdiđ meccivijđoduvás suullân 40 prosentáin. Šoŋŋâdâhnubástus tuástum lasseen mecciluttem...