Puáttee ive rääjist hiäppuš ij innig uážu toollâđ nube hiäppušttáá

Puátteevuođâst hiäppušist kalga leđe uáinim- já kulo-ohtâvuotâ sehe piäiválâš turbekuoskâttâs nubbijn hiäppušáin tobbeen, kost hiävuš táválávt iälust. Taat vuáđuduvá staatârääđi asâttâsân hiäppušij pyereestvajemist. Asâttâs tärkkilist ellei pyereestvajemân kyeskee laavâ (693/2023) uđđâivemáánu vuosmuu peeivi 2026 rääjist.

Taan ohtâvuođâst hiäppušist uáivilduvvojeh hiävuš, aasi já toi ruossâlistume ađai muuli. Sehe hiäppuš já muuli skipárin heivee mii peri nuubijd hiävušelleid. Aasi skipárin kuittâg ferttee leđe nubbe aasi.

– Aasi pyereestvajemân lii tehálub, ete tot skippáár lii eidu nubbe aasi. Eres hiävušellein tot ij lah nuuvt tärkki, muštâl Purrâmâštoimâttuv eromâšäššitobdee Alisa Matomäki.

Taan räi hiävušelleid lii avžuuttum šlajâskippáár, mutâ tot ij lah lamaš págulâš. Laavâ mield elleid lii kuittâg ferttim faallâđ sosiaallii ohtâvuođâ sehe uáinim- já kulo-ohtâvuotâ toos, mii tábáhtuvá toi pirrâsist. Sosiaallâš ohtâvuotâ lii puáhtám leđe ovdâmerkkân nubbe elleešlaajâ.

Puárádâsah tiervâsvuotân já aassâmsoojijd

Uđđâ asâttâs mield hiäppuš ferttee puákuttiđ táárbu mield, já njäälmi ferttee tärhistiđ merikoskâsávt elleetuáhtárist. Vársáid ferttee vuáháduttiđ jo tooláá toos, ete ulmuuh kieđâvušeh taid.

Hiäppušist ferttee leđe ubâ ääigi čääci ooláádmuddoost, ige ellee uážu leđe kyermisfuođârttáá paijeel kuttâ tijme. Hiävuš ferttee pyehtiđ lihâdiđ rijjâ já viälániđ jyehi peeivi. Uđđâ kaardij vijđodâh ferttee leđe ucemustáá 300 m².

Tärhibijd vátámâšâid puáhtá luuhâđ asâttâsâst. Uđđâ asâttâs puátá puáris asâttâs sajan hiäppušij suoijâlmist (588/2010).

Käldee:

Hevosella pitää ensi vuodesta lähtien olla kaverina toinen hevonen, aaseja tai muuli (yle.fi)

Kove: kallerna (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Pekka Sammallahti lii finnim Kotus-palhâšume pargostis sämi­kielâi pyerrin

Oulu ollâopâttuv emeritusprofessor Pekka Sammallahti lii palhâšum Päikkieennâm kielâi kuávdáá (Kotus) palhâšuumijn. Taat ohtii jyehimnáál leijee palhâšume juohhui Kotus 50‑ivváášjuhleive kunnen taggaar ulmui, kote...

Čuákkimalmottâs: Anarâškielâ seervi ihečuákkim tuálloo 26.3.2026

Anarâškielâ seervi stivrâ lii meridâm toollâđ seervi ihečuákkim njuhčâmáánu 26. peeivi 2026 tijme 17. Čuákkim tuálloo Sajosist Silbanásti-visteest. Servi fáálá käähvi / teejâ já njälmipitá. Äššilistoost...

Wikipedia-pargopáájá Oulust njuhčâ­máánu 12.–13. peeivi

Anarâškielâ servi uárnee njuhčâmáánust Wikipedia-páájá Oulust. Juurdân lii čäälliđ, tivvoođ já tievâsmittiđ Wikipedia-artikkâlijd, savâstâllâđ Wikipedia-pargoost já siärvustâllâđ anarâškielân. Páájá stivriv Anarâškielâ seervi mediapargee Valtteri...

Monnjâjurduuh Milano–Cortina olympialijn

Olympialiih nuhhii okko tassaaš Milano–Cortinast. Näävt smavvâ lostâžân ko Anarâš aavisân lii kunnee muštâliđ suullân äigikyevdilávt maailm merhâšitteemuu valastâllâmtábáhtuumeest. Ohtâ uuđâs jyehi argâpeeivi addel...

Suomâ ovdâs­teijee ive 2026 Euro­viisuid lii väljejum

Tampere Nokia-areena láávgui muusikist lávvárdâheehid, ko tobbeen olášittui UMK adai Uđđâ muusik kišto fiinaal. Suomâ ovdâsteijen Euroviisuid 2026 väljejuin Linda Lampenius já Pete Parkkonen...