Puátteevuođâst hiäppušist kalga leđe uáinim- já kulo-ohtâvuotâ sehe piäiválâš turbekuoskâttâs nubbijn hiäppušáin tobbeen, kost hiävuš táválávt iälust. Taat vuáđuduvá staatârääđi asâttâsân hiäppušij pyereestvajemist. Asâttâs tärkkilist ellei pyereestvajemân kyeskee laavâ (693/2023) uđđâivemáánu vuosmuu peeivi 2026 rääjist.
Taan ohtâvuođâst hiäppušist uáivilduvvojeh hiävuš, aasi já toi ruossâlistume ađai muuli. Sehe hiäppuš já muuli skipárin heivee mii peri nuubijd hiävušelleid. Aasi skipárin kuittâg ferttee leđe nubbe aasi.
– Aasi pyereestvajemân lii tehálub, ete tot skippáár lii eidu nubbe aasi. Eres hiävušellein tot ij lah nuuvt tärkki, muštâl Purrâmâštoimâttuv eromâšäššitobdee Alisa Matomäki.
Taan räi hiävušelleid lii avžuuttum šlajâskippáár, mutâ tot ij lah lamaš págulâš. Laavâ mield elleid lii kuittâg ferttim faallâđ sosiaallii ohtâvuođâ sehe uáinim- já kulo-ohtâvuotâ toos, mii tábáhtuvá toi pirrâsist. Sosiaallâš ohtâvuotâ lii puáhtám leđe ovdâmerkkân nubbe elleešlaajâ.
Puárádâsah tiervâsvuotân já aassâmsoojijd
Uđđâ asâttâs mield hiäppuš ferttee puákuttiđ táárbu mield, já njäälmi ferttee tärhistiđ merikoskâsávt elleetuáhtárist. Vársáid ferttee vuáháduttiđ jo tooláá toos, ete ulmuuh kieđâvušeh taid.
Hiäppušist ferttee leđe ubâ ääigi čääci ooláádmuddoost, ige ellee uážu leđe kyermisfuođârttáá paijeel kuttâ tijme. Hiävuš ferttee pyehtiđ lihâdiđ rijjâ já viälániđ jyehi peeivi. Uđđâ kaardij vijđodâh ferttee leđe ucemustáá 300 m².
Tärhibijd vátámâšâid puáhtá luuhâđ asâttâsâst. Uđđâ asâttâs puátá puáris asâttâs sajan hiäppušij suoijâlmist (588/2010).
Käldee:
– Hevosella pitää ensi vuodesta lähtien olla kaverina toinen hevonen, aaseja tai muuli (yle.fi)
Kove: kallerna (Wikimedia Commons)