Jim Lovell (97), legendaarlii epiluhostum Apollo 13 ‑mánudâšmääđhi komendeijee, jaamij porgemáánu 7. peeivi aassâmsajestis Illinoisist Ovtâstum staatâin. Suu jämimist tieđeet komovuotâorganisaatio NASA.
Lovell lâi ohtâ tehelumosijn astronautijn NASA komovuotâohjelmist. Sun lâi fáárust neelji komovuotâmissiost: Gemini 7:st, Gemini 12:st, Apollo 8:st já Apollo 13:st.
Ive 1962 Lovell tuhhiittui NASA astronautjuávhu 2 jesânin. Sun väljejui Gemini 4:ii värikirden, já loopâloopâst sun kiirdij vuosmuu tove Gemini 7 kirden juovlâmáánu 4. peeivi 1965. Taan missio komendeijen tooimâi Frank Borman. Gemini 7 lâi masa 14-piäivásâš missio, mii kiirdij 9 030 000 kilomeetterid já juurâi 206 kerdid Eennâm pirrâ.
Skammâmáánu 11. peeivi 1966 Jim Lovell mađhâšij uđđâsist komovuotân Gemini 12 komendeijen. Taan missiost suu fáárust kiirdij vuosâkiärdálâžžân kirden Edwin ”Buzz” Aldrin.
Eromâšávt kyehti Apollo-kirdem, moid Lovell uásálistij, lijjii merhâšitteeh komovuotâmađhâšem historjást 1960-lovvoost talle ko Ovtâstum staatah já Sovjetlitto kištottâllii komovuođâ hiärrávuođâst.
Apollo 8 ‑määđhist Lovell kiirdij oovtâst Frank Bormanáin já Willian ”Bill” Andersáin. Lovell väljejui taan mission astronaut Mike Collins sajan, tastko Collins koolgâi čuopâduđ. Apollo 8 ‑missio lâi vuosmuš, mii kiirdij olgos Eennâm juurrâmraađeest, já tot kiirdij luvvii Mánudáá pirrâ. Apollo 8 kiirdij Mánudáá juurrâmraađeest 20 tijmed, 10 minuttid já 13 sekuntid. Taan kirdemmääđhi keežild Ovtâstum staatah ožžuu čielgâ ovdâmääđhi Sovjetlito mánudâšohjelmáid. Maailmân vuolgâttuvvojii eromâš mučis koveh Enâmist komovuođâst kejâdijn.
Pegâlmâs ciälhástâh ”Houston, we have a problem” lijjii Jim Lovell säänih Apollo 13 ‑kirdem ääigi, teikâ jiešalnees sun eeđâi: ”Ok, Houston, we’ve had a problem here.” Jim Lovell koolgâi leđe viiđâd olmooš, kote ličij vázzám Mánudáá aaseest, mut päärti keežild čielgâi jotelávt, et Apollo 13 ij kuássin siäivuččii Mánudáá asan. Jim Lovell lii muštâlâm taan muddoost: ”Kullui korrâ peškittem, komovuotâskiijpâ suiloi pajas-vuálos, já puáldámušsellâ lâi jaskodâm. Mun keččim Fred Haisen (toim. huám. Apollo 13 mánudâšmooduulkirdee), tieđij-uv sun, mii lâi tábáhtum. Tastoo Jack Swigert (toim. huám. Apollo 13 kirdee) ooinij, et ohtâ happitaŋkki lâi kuáros já nubbe avedij.”
Laasâ mield astronauteh oinii haapi kulgâmin olgos. Sij iberdii, et sist lâi tuođâlâš etitile. Jim Lovell muštâlij: ”Mij lâim suullân 300 000 kilomeetter aloduvvâst komovuođâst já 90 tiijme keččin Enâmist, já mij lâim jotemin puástusuundán.” Astronauteh kolgii šeštiđ virde, já sij viettii nelji kolmâ peeivi uccâ mánudâšmoduláást, mii tooimâi sii kááijumskiijpân. Sij liijká ferttejii kirdeđ Mánudáá pirrâ, já NASA tiimi poorgâi puoh ton oovdân, et astronauteh loopâloopâst pessii torvolávt enâmân.
Jim Lovell lii ain tuáivum, et Apollo 13 mätki liijká onnuuččij stuorrâ miänástussân – ij tondiet, et tot ličij juksâm toos uáivildum komovuotâkirdemulmijdis, pic tondiet, et taan missio piäluštemoperaatio ääigi NASA čaaitij jieijâs tiimivuoiŋâ já tááiđuid.
Lovell muštoo eromâšávt suu rávhálii luándust tedduu vyelni-uv já suu vyeligis persovnist. ”Jiem mun innig iätáduu kriisâtiilijn”, sun eeđâi sahhiittâlmist ive 1999. Sun eeđâi: ”Mun liččim puáhtám jäämmiđ jo ive 1970, mut taa mun ain lam.”
Ton maŋa ko Lovell vuolgij NASAst ive 1973, sun poorgâi irâttâsmaailmist já leehâi raavvâdviäsu jieijâs perruin Illinoisist. Lovell kálgu Marilynn, kiäin sun naajâi ive 1952, jaamij ive 2023. Lovellist láá nelji párnáá.
Käldeeh:
– Acting NASA Administrator Reflects on Legacy of Astronaut Jim Lovell (www.nasa.gov)
– A conversation with Capt. James Lovell 50 years after Apollo 13 | USA TODAY (www.youtube.com)
– Jim Lovell (97), commandant van Apollo 13, overleden (nos.nl)
Kove: Melanie Cox (Wikimedia Commons)