Uganda uáivikaavpugist Kampalast vuottui ebolaepidemia taan ive uđđivemáánust. Talle 32-ihásâš pyecceitipšoo jaamij ebolan. Sun poorgâi Kampalast leijee pyecceiviäsust. Virgeulmuuh kuorrii ulmuid, kiäh lijjii lamaš kontaktist tain ebolan jáámmám almain. Sust lijjii 44 kontaktid, kiäh puáhuttuvvojii. Almast pajanij kumeštâs, já laboratorioteestah čaittii, et sun lâi puáccám ebolan. Taat lâi enâmist vuosmuš ebolanjuámmum kyevti ihán.
Tääl, cuáŋuimáánu loppâbeln, Ugandast iä lah lamaš 42 piäiván uđđâ ebolanjuámumeh, já eennâm tiervâsvuotâministeriö almoot, et taan tove epidemia lii vuoittum já nuuhâm. Taankiärdásii epidemian jammii neeljis, já neljinubáloves lijjii finnim njuámmum. Koččâmušâst lâi nuuvt kočodum Sudan-variant.
Ugandast láá ovdil-uv lamaš ebolaepidemiah. Ivij 2000–2001 čyeđeh ulmuuh jammii taavdân. Ive 2022 eennâm kierdâi nube viärráás epidemiapáároost: talle 77 olmožid jammii ebolan.
Korrâ epidemiapároh láá lamaš Uganda ránnjáenâmist Kongo demokraatlii täsivääldist, kost ivij 2018–2020 masaba 2 300 olmožid jammii ebolan. Enâmustáá ulmuuh láá jáámmám ebolan Viestâr-Afrikist ivij 2013–2016, kuás paijeel 11 000 olmožid jammii taavdân.
Ebola lii härvinâš mut eromâš pehtilávt njuámmoo tavdâ. Aalgâst pyeccee killáá uáivipohčâsist, rašes teehijn já korrâ kumeštâsâst. Jis pyeccee tile viärrán, te sun sáttá meid vyeksiđ, luččoođ já finniđ siskáldâs vardemijd.
Ebolanjuámmum finnim pyeccein paijeel peeli jäämih. Tavdâ lii finnim noomâs Kongo demokraatlii täsivääldi leijee juuvâ mield, kost virus kavnui vuosmuu tove ive 1976.
Käldee:
– Uganda meldt ebola-uitbraak in drukke hoofdstad, verpleegkundige overleden (nos.nl)
Kove: U.S. Centers for Disease Control (Wikimedia Commons)