Neeljis valdum kiddâ Keniast eksootlij kuđhâi syelifievridmist

Neeljis láá valdum kiddâ Keniast eksootlij kuđhâi syelifievridem keežild. Sij irâttii syelifievridiđ kuuđhâid olgos enâmist. Tivreh lijjii čiehhum smavvâ tuubijd, main taid puovtij siäiluttiđ kyehti mánuppaje.

The Kenya Wildlife Service (KWS) muštâl, et koččâmušâst lijjii nuuvt kočodum Messor cephalotes -kuuđhah adai taggaar kutkâšlaajâ, mii kávnoo tuše Etiopiast, Tansaniast já Keniast. KWS-organisaatio suoijâl táválávt stuorrâ elleid tego leijonijd já elefantijd, mut taan tove tot sárnu eromâš tiileest.

Messor cephalotes -kuuđhah láá halijdum elleeh čuággei koskâvuođâst taan kutkâsoortâ eromâš lattim keežild. Taah kuuđhah mättih huksiđ muálkkáás siärváduvâid, já tondiet toh láá pivnoheh formikariumijn, moh láá eromâš kutkâakvaarioh. Ton lasseen taat kutkâsorttâ lii eromâš pyeri háittuellei tuástumist ovdâmerkkân šaddoviistijn. Anarâš aavis nettitutkâmij mield kutkâroonnig já 1–5 pargeekuuđhâ mäksih käävpist suullân 250 eurod, mut kavpâšeijee ferttee tiiláđ kuuđhâid, já tiilájeijee finnee tastoo tiäđu, kuás kuuđhah pyehtih toimâttuđ.

Kyevtis kiddâvaldum ulmuin puáttiv Belgiast, ohtâ Vietnamist já ohtâ Keniast. Sij láá puohah mieđettâm áigumušâidis Nairobi tuámustoovlist. Lii vala epičielgâs, maggaar ráŋgáštâs sii lii vyerdimin. Keniast kuđhâi kavpâšem ij lah kieldum, mut tot lii liijká korrâsávt stivrejum. KWS sárnu ”biopiratismist” taan tááhust. Taat uáivild biologisii materiaal kávpálii nistem teikâ enâmisttuálvum toin naalijn, et vuolgâeennâm ij tast mahten hieđâ. Biologisâš materiaalin annojeh ovdâmerkkân šadoh, elleeh já mikro-organismeh.

Arvâlusâi mield taah kuuđhah lijjii monâmin Euroopân já Aasian kävppikálvun toorijd, moh vyebdih eksootlijd päikkielleid.

Käldee:

– Vier arrestaties in Kenia voor smokkel van exotische mieren (nos.nl)

Kove: negahuk (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Ive 2025 majemuš Wikipedia-páájá tollui Helsigist

Lovmat olmožid čokkânii čäälliđ anarâškielâlijd Wikipedia-artikkâlijd Helsigân ovddii Maria-pyecceiviäsu pajekiärdán juovlâmáánu 13.–14. peeivi. Nuorâmus pááján uásálistee lâi viiđâihásâš nieidâš. Fáárust lâi ulmui lasseen meiddei...

Hildá Länsman & Tuomas Norvio iävtukkâssân Etno-Emman, Niillas Holmberg kirje vist Runeberg-palhâšumán

Duo Hildá Länsman & Tuomas Norvio lii iävtukkâssân Ive Etno 2025 ‑palhâšumán Emma-gaalast. Duo vuossâmuš skiärru ”Dajan” almostui ive 2025 aalgâst. Hildá Länsman já...

Kávpálâš kuálástem lii lasanâm Aanaar­jäävrist

Luánduriggodâhkuávdáá vorâs raapoort mield kuálástem Aanaarjäävrist lii muttum ennuv majemui 15 ive ääigi. Čielgâ nubástussân lii kávpálii viermikuálástem lasanem já rijjâääigi viermikuálástem kiäppánem. Rijjâääigi...

Euroopliih astro­nauteh peesih uásá­listiđ NASA mánudâš­kirdemáid

Euroop komovuotâornijdume ESA hovdâ Joseph Aschbacher lii almottâm, et ESA lii finnim jieijâs astronautáid kulmâ saje NASA mánudâškirdemáid. Aschbacher tieđettij, et vuosmuu saje finnee...

EU:st kevttui ruttâ tutkâm‑ já ovdedem­paargon paijeel 400 miljard eurod ive 2024

Ive 2024 Euroop union enâmeh kevttii áárvu mield 403,1 miljard eurod tutkâm‑ já ovdedempaargon (research & development, R&D). Loho lii 3,6 prooseent stuárráb ko ive...