Neeljis valdum kiddâ Keniast eksootlij kuđhâi syeli­fievridmist

Neeljis láá valdum kiddâ Keniast eksootlij kuđhâi syelifievridem keežild. Sij irâttii syelifievridiđ kuuđhâid olgos enâmist. Tivreh lijjii čiehhum smavvâ tuubijd, main taid puovtij siäiluttiđ kyehti mánuppaje.

The Kenya Wildlife Service (KWS) muštâl, et koččâmušâst lijjii nuuvt kočodum Messor cephalotes -kuuđhah ađai taggaar kutkâšlaajâ, mii kávnoo tuše Etiopiast, Tansaniast já Keniast. KWS-organisaatio suoijâl táválávt stuorrâ elleid tego leijonijd já elefantijd, mut taan tove tot sárnu eromâš tiileest.

Messor cephalotes -kuuđhah láá halijdum elleeh čuággei koskâvuođâst taan kutkâsoortâ eromâš lattim keežild. Taah kuuđhah mättih huksiđ muálkkáás siärváduvâid, já tondiet toh láá pivnoheh formikariumijn, moh láá eromâš kutkâakvaarioh. Ton lasseen taat kutkâsorttâ lii eromâš pyeri háittuellei tuástumist ovdâmerkkân šaddoviistijn. Anarâš aavis nettitutkâmij mield kutkâroonnig já 1–5 pargeekuuđhâ mäksih käävpist suullân 250 eurod, mut kavpâšeijee ferttee tiiláđ kuuđhâid, já tiilájeijee finnee tastoo tiäđu, kuás kuuđhah pyehtih toimâttuđ.

Kyevtis kiddâvaldum ulmuin puáttiv Belgiast, ohtâ Vietnamist já ohtâ Keniast. Sij láá puohah mieđettâm áigumušâidis Nairobi tuámustoovlist. Lii vala epičielgâs, maggaar ráŋgáštâs sii lii vyerdimin. Keniast kuđhâi kavpâšem ij lah kieldum, mut tot lii liijká korrâsávt stivrejum. KWS sárnu ”biopiratismist” taan tááhust. Taat uáivild biologisii materiaal kávpálii nistem teikâ enâmisttuálvum toin naalijn, et vuolgâeennâm ij tast mahten hieđâ. Biologisâš materiaalin annojeh ovdâmerkkân šadoh, elleeh já mikro-organismeh.

Arvâlusâi mield taah kuuđhah lijjii monâmin Euroopân já Aasian kävppikálvun toorijd, moh vyebdih eksootlijd päikkielleid.

Käldee:

– Vier arrestaties in Kenia voor smokkel van exotische mieren (nos.nl)

Kove: negahuk (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Syemmiliih pyehčeeh maassâd­viežžâm sáŋgárin – Maainâs Italia mediast

Vyesimáánu 14. peeivi 2026 sáttum tragedia Malediivij Vaavu-aatool čääsivuáláá Dhekunu Kandu ‑kuovđâšmist (”Haikuovđâšm”) lii haldâšâm Italia media maaŋgâ peeivi. Vittâ italialii pyehčee – 51‑ihásâš...

Toimâtteijee koccáá UArctic-konferen­sist 2026: Anarâš kulttuur lii ollâ­kulttuur

Arktisii kuávlu ollâopâttuvâi ohtsâš UArctic-kongres lii álgám. Färsuolluid láá puáttám ohtsis 1 300 uásálisted, já taat lii stuárráámus kongres, mii lii kuássin uárnejum Färsuolluin. Organisaattoreh...

Tave-enâmij rääđi muusik­palhâšume vyeitten 13 iävtuk­kâssâd, fáárust paje­kielâ­liih Dajan já Eatnama váibmu

Moonnâm oho majebaargâ almottuvvojii taan ive iävtukkâsah Tave-enâmij rääđi muusikpalhâšumán. Ive 2026 iävtukkâssân láá 13 nuottâtyeijid ohtsis 15 nuotâsteijest pirrâ Tave-enâmij. Tuojij šlaajah láá...

UArctic-kongres 2026 puáhtá arktisii kuávlu puáttee­vuođâ hukse­jei­jeid oohtân Fär­suolluid

UArctic-kongres 2026 čuákkee vuod oohtân arktisii kuávlu totkeid, algâaalmugij ovdâsteijeijd, uáppeid já merideijeid. Kongres uárnejuvvoo vyesimáánu 26.–29. peeivi Tórshavn kaavpugist Färsuolluin. Kongres uárnejuvvoo jyehi...

Roland Garros ‑tennisturnam kištottâlloo eromâš tiileest Pariisist – Jannik Sinner lii kievrâmus vyeittee­iävtukkâs  

Taan ive nubbe Grand Slam ‑tennisturnam, Roland Garros, lii vuálgám joton pasepeeivi Pariisist. Stuárráámuuh vuárdámušah miänástusâst liäbbájeh tääl maailmlisto njunošist leijee Jannik Sinner ärdei...