Anne Margaretha Oskal lii vuáittám Taan ive sämmilâš -palhâšume 2024

Tavesämikielâlâš Ávvir-lostâ lii valjim ive 2024 sämmilii. Palhâšume vuoitij Anne Margaretha Oskal. Ávvir-loostâ lohhei jienâstmist Oskal uážui masa 23 prosentid puoh jienâin. Ive 2024 jienâstmân uásálistii 1 025 olmožid.

Oskal eeđâi Ávvir-loostân, et sun ij liččii oskom, et sun vuáitáččij Taan ive sämmilâš -palhâšume, tondiet ko suu eehi Mathis A. Oskal vuoitij palhâšume tijmá. Nuuvt kuittâg keevâi.

Ive 2024 Anne Margaretha Oskal vuoitij meiddei Amanda-palhâšume Pyeremus pivtâstem -kategoriast ”Eallogierdu – Tundraens voktere” -elleekove ohtâvuođâst. Amanda-palhâšume lii Taažâ tehálumos filmâpalhâšume, ige ohtâgin sämmilâš lamaš kuássin ovdil vuáittám tom Pyeremus pivtâstem -kategoriast. Ton keežild sun lâi-uv nomâttum iävtukkâssân Taan ive sämmilâš -kistoost Ávvirist.

”Muu mielâst kal lii masa stuárráb kunnee vyeittiđ taam palhâšume ko Amanda-palhâšume”, iätá Oskal. ”Ávvir-loostâ mun lam luuhâm masa ton rääjist ko oppim luuhâđ. Já tiäđust-uv ko Ávvir lohheeh láá jienâstâm, te tothân taha taam vala eromâšubbon.”

Taat lâi lovváád kerdi, ko ive sämmilâš väljejui. Ávvir juáhá palhâšume jyehi ive taggaar sämmilâžân, kote lii äŋgiruššâm sämisiärváduv pyerrin já lii tondiet tobdos Säämist. Vuossâmuš vyeittee lâi Jon Henrik Fjällgren ive 2015.

Käldeeh:

– Amanda-vuoiti «Dán jagáš sápmelaš 2024» (www.avvir.no)

– Amanda til Anne Margaretha (35) for beste kostyme (www.nrk.no)

Kove: Wolfmann (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Anarâš aavis kesiluámu lii nuuhâm – Mii lohhest paasij luvâ­hánnáá taan ääigi?

Anarâš aavis kulmâ oho pištám kesiluámu lii nuuhâm. Toimâttâskodde čäliškuát oppeet uđđâsijd. Taan čallust aavis čáálá čuákánkiäsu motomijn tagarijn uđđâsijn, maid tot mudoi ličij...

Maailm algâ­aalmugij peivi viettui porge­máánu 9. peeivi

Maailm algâaalmugij peivi viettui porgemáánu 9. peeivi. Taan peeivi ulmen lii pyehtiđ uáinusân algâaalmugij vuoigâdvuođâid, kulttuurijd, kielâid já ärbivuovijd sehe muštottiđ algâaalmugij sajattuvvâst maailm...

Euroopist uáinoo tievâslâš piäiváá­siävŋánem – Suomâst tot uáinoo uássin

Euroop kiäččá Piäiváá kulij koskoho porgemáánu 12. peeivi, ko tievâslâš piäiváásiävŋánem uáinoo Tave-Atlant alne já Viestâr-Euroopist. Ive 1999 maŋa taat lii vuosmuš Euroopist uáinojeijee...

Jurduuh anarâš­kielâ uápuin Säämi máttáát­tâs­kuáv­dáást

Čällee: Maija Nordqvist Addâgâs, mun jiem ibbeerd. Taat ceelhâ lâi korrâ kiävtust čohčuv ko mun algâttim anarâškielâ uápuid Säämi máttááttâskuávdáást. Mun värrejim Anarân mäddin, jiemge...

Mii lii ”saada” sämikielân?

Mii lii saada sämikielân? Lii-uvks tot ain uážžuđ teikâ finniđ? Kuás kalga kevttiđ nube já kuás nube? Tágárijd koččâmušâid kielâtiettee távjá finnee. Mun meid...