Tuberkulosân puáccám ulmui meeri tääl lii alemus taavdâ čuávvum­historjá ääigi

Ive 2023 tuberkulospyecceeh lijjii maailmist suullân käävci miljovnid, čiälgá Maailm tiervâsvuotâornijdume (WHO) raportist. Taat lii ollâgumos meeri, maid WHO lii kuássin mittedâm ton ääigi ko njuámumeh láá raportistum.

Tuberkulos lii infektiotavdâ, mii táválávt väivid kiäppáin. Infektio tovâtteh bakteereh, moh láá ááimust já moh pyehtih njuámmuđ ulmui. Taavdâ puáhtá finniđ pyeccee ulmuu kašnattâllâm teikâ kuorssâm peht. Tuberkulosân puáccám ulmuin táváliih tavdâmeerhah láá tiädu kiäppánem, ijjâpivâstuddâm, vaibâseh já kuorssâm. Jis tuberkulos ij tipšo pyereest, te puáccám olmooš sáttá jäämmiđ taavdân.

WHO mield 1,25 miljovn olmožid jammii tuberkulosân ive 2023 ääigi. Koronapandemia ääigi iänááš ulmuuh jammii COVID19-infektion, mut tääl tile lii muttum, já tuberkulos lii vuod tot infektiotavdâ, mii toovât iänááš jämimijd. Ive 2023 tuberkulos tovâttij kuohtii eenâb jämimijd ko HIV.

Tuberkulos lii máhđulâš pyerediđ talkkâsijgijn. Liijká taat infektiotavdâ leevvân, já WHO njunoš Tedros Adhanom Ghebreyesus mielâst taat lii skandaal ”tondiet ko maailmist láá vyevih estiđ, kuorrâđ já tipšođ taavdâ”. 

Eromâšávt Aasia maadânuorttiibeln já Kuálhismeerâ uárjáábeln ulmuuh fattiideteh tuberkulosân. Ubâ maailmist tuberkulosân iä kuittâg jäämi siämmáá ennuv ulmuuh ko ovdil, já njuámumehkin iä innig lassaan siämmáá jotelávt.

Tuáhtáreh rajijttáá lii táttum eres organisaatioigijn ameriklii Cepheid-firmaast, et tot valmâštičij tuberkulosteestâid hälbibân, vâi taavdâ ličij älkkeb kuorrâđ. Reivâstis sij tuáivuh, et teestah liččii finniimist pirrâ maailm já et ”ulmui elimân sátáččij adeliđ prioriteet”.

Suomâst THL lii registeristám ive 2023 178 tavdâtábáhtussâd, mii lii 11 prosentid ucceeb ko ive 2022. Talle tábáhtusah lijjii 189. Tain kepistuberkulostábáhtusah lijjii 128 ađai 63 %. Täin 31 tábáhtussâd lijjii njuámmooh. Viljâlmáin visásmittum tábáhtusah lijjii 124.

Suomâst tuberkulosân puáccám ulmui koskâahe lii ivij 2000–2023 kooskâst njeeijâm 64 ivveest 51 ihán. Syemmilij puáccám ulmui koskâahe lii 70 ihheed já olgoeennâmlij ahe 39 ihheed. Taat puátá tai aheluokai uccánmist, kiäi nuorâvuođâst tuberkulos lâi táválâš. Nubben nuorâ enâmânvärrejeijei meeri lii lasanâm. Ive 2023 tuberkulos kavnui kuulmâ párnáást, kiäin ohtâ lâi finnim Mycobactrium bovis -njuámmum pastoristhánnáá mielhist.

Käldeeh:

– Global Tuberculosis Report 2024 (iris.who.int)

– WHO: hoogste aantal mensen met tuberculose ooit (nos.nl)

– Tuberkuloosin esiintyvyys Suomessa (thl.fi)

Kove: WikiImages (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Aanaar: Ijâttes ijjâ ovtâstit juoiguu já pop­kulttuur

Saijoos piirâs Anarist muttui oppeet kulttuurareenan ko sämimuusik váldutábáhtume Ijahis idja, Ijâttes ijjâ, čokkij ulmuid já artistijd pirrâ Säämi. Algâaalmugij muusikfestivaal lii šoddâm loppâkeesi...

Tievâslâš piäiváá­siävŋánem Reykja­vikist Islandist

Piäiváásiävŋánem lii ain eromâš já vuordum luándutábáhtus. Euroopist Piäiváš siävŋánij taan tove tievâslávt porgemáánu 12. peeivi käržis stielâsist Tave-Espanjast, uásist Portugal, uásist Ruánááeennâm sehe...

Škovlâihe álgá onne Anarist

Škovlâ álgá onne Aanaar kieldâ škoovlâin ađai Aanaar škoovlâst, Avveel škoovlâst, Čevetjäävri škoovlâst já Avveel luvâttuvâst. Säämi máttááttâskuávdáást čohčâluuhâmpaje aalgij porgemáánu 11. peeivi. Iänuduvâst škovlâ...

Anarâš aavis kesiluámu lii nuuhâm – Mii lohhest paasij luvâ­hánnáá taan ääigi?

Anarâš aavis kulmâ oho pištám kesiluámu lii nuuhâm. Toimâttâskodde čäliškuát oppeet uđđâsijd. Taan čallust aavis čáálá čuákánkiäsu motomijn tagarijn uđđâsijn, maid tot mudoi ličij...

Maailm algâ­aalmugij peivi viettui porge­máánu 9. peeivi

Maailm algâaalmugij peivi viettui porgemáánu 9. peeivi. Taan peeivi ulmen lii pyehtiđ uáinusân algâaalmugij vuoigâdvuođâid, kulttuurijd, kielâid já ärbivuovijd sehe muštottiđ algâaalmugij sajattuvvâst maailm...