WHO: tuberkulosân puáccám ulmui meeri tääl lii alemus taavdâ čuávvumhistorjá ääigi

Ive 2023 tuberkulospyecceeh lijjii maailmist suullân käävci miljovnid, čiälgá maailm tiervâsvuotâorganisaatio WHO raportist. Taat lii ollâgumos meeri, maid WHO lii kuássin mittedâm ton ääigi ko njuámumeh láá raportistum.

Tuberkulos lii infektiotavdâ, mii táválávt väivid kiäppáin. Infektio tovâtteh bakteereh, moh láá ááimust já moh pyehtih njuámmuđ ulmui. Taavdâ puáhtá finniđ pyeccee ulmuu kašnattâllâm teikâ kuorssâm peht. Tuberkulosân puáccám ulmuin táváliih tavdâmeerhah láá tiädu kiäppánem, ijjâpivâstuddâm, vaibâseh já kuorssâm. Jis tuberkulos ij tipšo pyereest, te puáccám olmooš sáttá jäämmiđ taavdân.

WHO mield 1,25 miljovn olmožid jammii tuberkulosân ive 2023 ääigi. Koronapandemia ääigi iänááš ulmuuh jammii COVID19-infektion, mut tääl tile lii muttum, já tuberkulos lii vuod tot infektiotavdâ, mii toovât iänááš jämimijd. Ive 2023 tuberkulos tovâttij kuohtii eenâb jämimijd ko HIV.

Tuberkulos lii máhđulâš pyerediđ talkkâsijgijn. Liijká taat infektiotavdâ leevvân, já WHO njunoš Tedros Adhanom Ghebreyesus mielâst taat lii skandaal, ”tondiet ko maailmist láá vyevih estiđ taavdâ, kuorrâđ já tipšođ tom”. 

Eromâšávt Aasia maadânuorttiibeln já Kuálhismeerâ uárjáábeln ulmuuh fattiideteh tuberkulosân. Ubâ maailmist tuberkulosân iä kuittâg jäämi siämmáá ennuv ulmuuh ko ovdil, já njuámumehkin iä innig lassaan siämmáá jotelávt.

Tuáhtáreh rajijttáá lii táttum eres organisaatioigijn ameriklii Cepheid-firmaast, et tot valmâštičij tuberkulosteestâid hälbibân, vâi taavdâ ličij älkkeb kuorrâđ. Reivâstis sij tuáivuh, et teestah liččii finniimist pirrâ maailm já et ”ulmui elimân sátáččij adeliđ prioriteet”.

Suomâst THL lii registeristám ive 2023 178 tavdâtábáhtussâd, mii lii 11 prosentid ucceeb ko ive 2022. Talle tábáhtusah lijjii 189. Tain kepistuberkulostábáhtusah lijjii 128, adai 63 %. Täin 31 tábáhtussâd lijjii njuámmooh. Viljâlmáin visásmittum tábáhtusah lijjii 124.

Suomâst tuberkulosân puáccám ulmui koskâahe lii ivij 2000–2023 kooskâst njeeijâm 64 ivveest 51 ihán. Syemmilij puáccám ulmui koskâahe lii 70 ihheed já olgoeennâmlij ahe 39 ihheed. Taat puátá tai aheluokai uccánmist, kiäi nuorâvuođâst tuberkulos lâi táválâš. Nubben nuorâ enâmânvärrejeijei meeri lii lasanâm. Ive 2023 tuberkulos kavnui kuulmâ párnáást, kiäin ohtâ lâi finnim Mycobactrium bovis -njuámmum pastoristhánnáá mielhist.

Käldeeh:

– Global Tuberculosis Report 2024 (iris.who.int)

– WHO: hoogste aantal mensen met tuberculose ooit (nos.nl)

– Tuberkuloosin esiintyvyys Suomessa (thl.fi)

Kove: WikiImages (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Namibia finnee vuosmuu tove nissoonpresident

Netumbo Nandi-Ndaitwah lii vuáittám Namibia presidentvaaljâid. Sun lii 72-ihásâš politikkár, kote vuoitij 57 prosentid jienâin, nuuvt et nubbe jienâstemkerdi ij tarbâšum. Sun tuáimá tääl...

Suomâ nisonij jyelgipállujuávkku peesâi EM-kištoid 2025

Suomâ nisonij jyelgipállujuávkku piäsá uásálistiđ EM-kištoid 2025 Sveeicist. Taat čielgâi majebaargâ eehid speelâst Suomâ já Skotland kooskâst Helsigist. Suomâ já Skotland spellii vuossâmuu speelâ Skotlandist...

Suomâ puárásumos olmooš lii jáámmám 110-ihásâžžân

Gunnel Stenbäck, kii lâi tuođânálásávt Suomâ puárásumos olmooš, jaamij lávurduv skammâmáánu 30. peeivi Diakonissalágádâs tipšopääihist Helsigist. Ääšist muštâlii suu aldaulmuuh STT-uđâstoimâttâhân. Stenbäck eelij 110-ihásâžžân. Elimis...

Olympiavyeitteeh Sifan Hassan já Letsile Tebogo nomâttum Ive almosvalastâllen

Vuáládâheennâmlâš kuhes mađhij käččee Sifan Hassan já botswanalâš sprintter Letsile Tebogo, kiäh kuohtuuh vuoittijn kole Paris olympialijn, lává nomâttum ive almosvalastâllen Monacost pasepeeivi. Hassanân keigejui...

Aanaar kieldâ kolgâččij vuáđudiđ sierâ kielâpiervâljuávhuid suomâkielâláid párnáid já párnáid, kiäi päikkikiellân lii anarâškielâ

Aanaar kieldâst kielâpiervâleh láá lamaš kuávdáš roolist anarâškielâ iäláskitmist. Kielâpiervâleh fäälih maŋgáid párnáid máhđulâšvuođâ oppâđ já kevttiđ anarâškielâ torvolii pirrâsist. Kielâ iällám já jotkuuvâšvuotâ...