WHO: tuberkulosân puáccám ulmui meeri tääl lii alemus taavdâ čuávvum­historjá ääigi

Ive 2023 tuberkulospyecceeh lijjii maailmist suullân käävci miljovnid, čiälgá maailm tiervâsvuotâorganisaatio WHO raportist. Taat lii ollâgumos meeri, maid WHO lii kuássin mittedâm ton ääigi ko njuámumeh láá raportistum.

Tuberkulos lii infektiotavdâ, mii táválávt väivid kiäppáin. Infektio tovâtteh bakteereh, moh láá ááimust já moh pyehtih njuámmuđ ulmui. Taavdâ puáhtá finniđ pyeccee ulmuu kašnattâllâm teikâ kuorssâm peht. Tuberkulosân puáccám ulmuin táváliih tavdâmeerhah láá tiädu kiäppánem, ijjâpivâstuddâm, vaibâseh já kuorssâm. Jis tuberkulos ij tipšo pyereest, te puáccám olmooš sáttá jäämmiđ taavdân.

WHO mield 1,25 miljovn olmožid jammii tuberkulosân ive 2023 ääigi. Koronapandemia ääigi iänááš ulmuuh jammii COVID19-infektion, mut tääl tile lii muttum, já tuberkulos lii vuod tot infektiotavdâ, mii toovât iänááš jämimijd. Ive 2023 tuberkulos tovâttij kuohtii eenâb jämimijd ko HIV.

Tuberkulos lii máhđulâš pyerediđ talkkâsijgijn. Liijká taat infektiotavdâ leevvân, já WHO njunoš Tedros Adhanom Ghebreyesus mielâst taat lii skandaal, ”tondiet ko maailmist láá vyevih estiđ taavdâ, kuorrâđ já tipšođ tom”. 

Eromâšávt Aasia maadânuorttiibeln já Kuálhismeerâ uárjáábeln ulmuuh fattiideteh tuberkulosân. Ubâ maailmist tuberkulosân iä kuittâg jäämi siämmáá ennuv ulmuuh ko ovdil, já njuámumehkin iä innig lassaan siämmáá jotelávt.

Tuáhtáreh rajijttáá lii táttum eres organisaatioigijn ameriklii Cepheid-firmaast, et tot valmâštičij tuberkulosteestâid hälbibân, vâi taavdâ ličij älkkeb kuorrâđ. Reivâstis sij tuáivuh, et teestah liččii finniimist pirrâ maailm já et ”ulmui elimân sátáččij adeliđ prioriteet”.

Suomâst THL lii registeristám ive 2023 178 tavdâtábáhtussâd, mii lii 11 prosentid ucceeb ko ive 2022. Talle tábáhtusah lijjii 189. Tain kepistuberkulostábáhtusah lijjii 128, adai 63 %. Täin 31 tábáhtussâd lijjii njuámmooh. Viljâlmáin visásmittum tábáhtusah lijjii 124.

Suomâst tuberkulosân puáccám ulmui koskâahe lii ivij 2000–2023 kooskâst njeeijâm 64 ivveest 51 ihán. Syemmilij puáccám ulmui koskâahe lii 70 ihheed já olgoeennâmlij ahe 39 ihheed. Taat puátá tai aheluokai uccánmist, kiäi nuorâvuođâst tuberkulos lâi táválâš. Nubben nuorâ enâmânvärrejeijei meeri lii lasanâm. Ive 2023 tuberkulos kavnui kuulmâ párnáást, kiäin ohtâ lâi finnim Mycobactrium bovis -njuámmum pastoristhánnáá mielhist.

Käldeeh:

– Global Tuberculosis Report 2024 (iris.who.int)

– WHO: hoogste aantal mensen met tuberculose ooit (nos.nl)

– Tuberkuloosin esiintyvyys Suomessa (thl.fi)

Kove: WikiImages (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

THL: Čuávuváá haldâttâs­paje kalga nanodiđ aalmug­jesânij jiegâlii killeel­vuođâ

Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lágádâs THL almostitij cuáŋuimáánu 23. peeivi čuávdusiävtuttâsâs čuávuváá haldâttâs ohjelmân. Iävtuttâsah láá ohtsis käävci, já toi ulmen lii nanodiđ ulmui jiegâlii...

Maaŋgah čyeigeeh lopâttii karrieeris Aanaar Juvduu­vääri saaveeh­lätteid

Aanaar SM‑kištoin kištoviehâ peesâi uáiniđ maaŋgâ valastâllee karrieer loopâ, ko áámmátlâš čuoigâm nuuvâi aainâs-uv Krista Pärmäkoskist, Katri Lylynperäst, Perttu Hyvärisiist já Markus Vuorelast. Juáháš...

WHO: Uđđâ malaria­taalhâs umogáid lii tuhhiittum

Maailm tiervâsvuotâornijdume WHO lii tuhhiittâm vuosmuu eromâšávt eskenšoddâm umogáid uáivildum malariatalkkâs. Malaria lii čuoškâi levâttem trooppisâš tavdâ, mii lii Afrikist eromâš koddee puácuvuotâ. Ive 2024...

Kolgâččij porgâškyettiđ

Pärnin mun luuhim ennuv. Muštám ko eellim kirjeráájust já kuoddim pááikán ennuv kiirjijd. Toh makkuuttii muu, jeđđejii-uv. Lâi uáli jo jiäráskittee luuhâđ puoh ”Neiti...

Anarâš aavis taarbâš kesičalluid

Taam čalluu čälidijn láá pessijááh. Aavis jurduuh láá kuittâg jo kesiluámust, suullân kesi-syeinimáánust. Toimâtteijeeh tarbâšeh luámu, mut Anarâš aavis liijká ferttee almostuđ. Kesiluámu várás...