Syemmiliih kevttih ain ucceeb alkohol

Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lájádâs (Terveyden ja hyvinvoinnin laitos, THL) mield alkohol kulâttem Suomâst lii oppeet kiäppánâm. Ive 2023 alkohol oleskulâttem lâi koskâmiärálávt 8,7 litterid, ko tom mitted čyetiprosentlâžžân alkoholin per vitnubáloh ihheed tiävdám ässee. Ive 2022 västideijee loho lâi 2,4 prooseent ollâgub. Alkohol oleskulâttem lii kiäppánâm ive 2007 rääjist.

THL äššitobdee Thomas Karlsson iätá, et kulâttem kiäppánem vaaikut positiivlávt syemmilij tiervâsvuotân já pyereestvajemân, mutâ kievrâbij alkoholjuhâmâšâi älkkees finnim hiäjusmit aalmuglii alkoholpolitiik já kulâttem pyere ovdánem.

Alkohol oleskulâttem šadda statistisávt merkkejum já merkkiihánnáá kuulâtmist. Statistiikân merkkejum kuulâtmân kuleh pođoskulâttem já juvâstâhvyebdimkulâttem (su. anniskelukulutus). Statistiikân merkkiihánnáá kuulâtmân vist kuleh alkohol uástim olgoeennâmlijn nettikaavpijn já mađhâšeijei enâmân pyehtim alkohol. Jis ive 2023 tile verdid ihán 2022, te nettiuástim kiäppánij joba 62 prosentid. Pođoskulâttem – ađai alkohol uástim käävpist já Alkost – kiäppánij 3 prooseent, mut tast lâi stuorrâ vaikuttâs, tastko pođoskulâttem lâi suullân 75 prosentid oleskuulâtmist. Juvâstâhvyebdimkulâttem já mađhâšeijei pyehtim alkohol lasanii.

Alkohol vuobdui Suomâ pyereestvaijeemkuávluin koskâmiärálávt 7,4 litterid per vitnubáloh ihheed tiävdám ässee. Tot lâi meiddei Helsig já Pirkanmaa loho. Ucemustáá alkohol vuobdui Pohjanmaast já Viestâr-Uusimaast: 6,0 litter. Vyebdim lâi puoh stuárráámus tavveen já nuorttân. Mađhâšem já astoääigi tupekulttuur čielgejeh uási alebijn lovoin. Kuittâg alkoholân lohtum puácuvuođah já jämimeh lijjii almoluboh nuorttân ko viestârist nuuvt et tobbeen alkohol kevttui mudoi-uv eenâb.

Vuolâ uási kuulâtmist lâi 46 prosentid, kievrâs alkoholjuhâmâšâi uási 21 prosentid já läivis viinij uási 20 prosentid.

Ive 2016 52 prosentid almain já 29 prosentid nisonijn kevttii alkohol ucemustáá ohtii ohhoost. Ive 2023 taah lovoh lijjii 48 já 22 prosentid. Puárásumoseh (55–69-ihásiih) kevttii alkohol enâmustáá já nuorâmuuh (20–34-ihásiih) ucemustáá sehe almai já nisonij juávhust ive 2023. Uáivádittee juuhâm já juvâhánnáávuotâ pissuu ive 2016 tääsist. Kuttâ prooseent almain já nelji prooseent nisonijn mainâstii, et alkoholkevttim lii tovâttâm sijjân tiervâsvuotâčuolmâid.

Uđđâ tutkâmuš Ovtâstum staatâin čáittá, et puárásub viälžá ovdâmerkkâ vaaikut toos, maht nuorâb viälžá kiävttá alkohol. Meiddei nuorâb viälžá puáhtá vaikuttiđ puárásuubon, mut tuše talle ko sunnuu aheiäru lii enâmustáá 1,5 ive já sunnuu koskâvuotâ lii nanos. Totkei mield alkoholčuolmâi tipšoost ferttiiččij väldiđ huámášumán perruu taavijd alkohol kevttimist.

Käldeeh:

– Alkoholin kokonaiskulutus väheni edelleen vuonna 2023 – myyntimäärissä suuria alueellisia eroja (thl.fi)

– Alkoholijuomien kulutus 2023 (thl.fi)

– Suomalaisten alkoholinkäyttötavat 2023 (thl.fi)

– Isosiskon tai -veljen alkoholinkäyttö vaikuttaa monella tavalla perheen nuorempien lasten juomistapoihin (yle.fi)

Kove: Duy Nod (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Ive 2025 majemuš Wikipedia-páájá tollui Helsigist

Lovmat olmožid čokkânii čäälliđ anarâškielâlijd Wikipedia-artikkâlijd Helsigân ovddii Maria-pyecceiviäsu pajekiärdán juovlâmáánu 13.–14. peeivi. Nuorâmus pááján uásálistee lâi viiđâihásâš nieidâš. Fáárust lâi ulmui lasseen meiddei...

Hildá Länsman & Tuomas Norvio iävtukkâssân Etno-Emman, Niillas Holmberg kirje vist Runeberg-palhâšumán

Duo Hildá Länsman & Tuomas Norvio lii iävtukkâssân Ive Etno 2025 ‑palhâšumán Emma-gaalast. Duo vuossâmuš skiärru ”Dajan” almostui ive 2025 aalgâst. Hildá Länsman já...

Kávpálâš kuálástem lii lasanâm Aanaar­jäävrist

Luánduriggodâhkuávdáá vorâs raapoort mield kuálástem Aanaarjäävrist lii muttum ennuv majemui 15 ive ääigi. Čielgâ nubástussân lii kávpálii viermikuálástem lasanem já rijjâääigi viermikuálástem kiäppánem. Rijjâääigi...

Euroopliih astro­nauteh peesih uásá­listiđ NASA mánudâš­kirdemáid

Euroop komovuotâornijdume ESA hovdâ Joseph Aschbacher lii almottâm, et ESA lii finnim jieijâs astronautáid kulmâ saje NASA mánudâškirdemáid. Aschbacher tieđettij, et vuosmuu saje finnee...

EU:st kevttui ruttâ tutkâm‑ já ovdedem­paargon paijeel 400 miljard eurod ive 2024

Ive 2024 Euroop union enâmeh kevttii áárvu mield 403,1 miljard eurod tutkâm‑ já ovdedempaargon (research & development, R&D). Loho lii 3,6 prooseent stuárráb ko ive...