Vuossâmuuh tieđâliih artikkâleh, moh láá čallum komovuotâteleskoop Euclid väldim kuuvij vuáđuld, láá tääl almostum. Teleskoop nuurrâm tiäđui áánsust totkeeh láá kavnâm čuođijd uđđâ galaksijd, täsnijuávhuid já planetijd, moh láá stuárráábeh ko Jupiter.
Tieđâlij puátusij lasseen Euroop komovuotâornijdume ESA almostitij vittâ uđđâ Euclid väldim ivnekove. Vuossâmuuh koveh almostuvvii moonnâm ive loopâst.
Oulu ollâopâttuv lehtor Aku Venhola já totkeetuáhtár Mélina Poulain lává fáárust smavvâ galaksij já täsnijuávhui tutkâmušâin.
”Kovvejum gaalaaksjuávhuin eromâšávt Fornax-juávkku lii munjin uápis, tastko mun lam tutkâm tom jo love ihheed. Euclid aicâstuvâi tutkâm lii tego ličij finnim čalmelaasâid já viijmâg peessâm keččâđ gaalaaks detaljijd”, muštâl Venhola Oulu ollâopâttuv tiäđáttâsâst.
Suomâst haavâ fáárust láá totkeeh Oulu, Helsig, Tuurku já Jyväskylä ollâopâttuvâin sehe Aalto-ollâopâttuvâst.
”Uđđâ tiäđui áánsust lii tääl máhđulâš tutkâđ tärkkilubbooht tagarijd täsnijuávhuid, moh láá uccâ galaksij kuávdáást”, iätá Poulain.
Onnáá peeivi ibárdâs mield täi galaksij koskâoosijn pyehtih leđe massiivliih čapis rääigih. Euclid sáttá leđe tehálâš talle ko selvâttuvvoo tai ráhtusij šoddâm.
”Euclid ulmen lii selvâttiđ sevŋis amnâs já sevŋis energia jiešvuođâid. Täid kosmologisijd puátusijd mij kolgâp vala vyerdiđ tassaažân ko mist láá eenâb tiäđuh”, maainâst Euclid-ohtâsâškode hovdâ Elina Keihänen Helsig ollâopâttuvâst.
Käldee:
– Uuden avaruusteleskoopin ensimmäiset kuvat yleisön nähtäville – paljastavat seilaavia planeettoja ja uusia galakseja (yle.fi)
Kove: ©ESA (ESA Standard Licence)