Uđđâ komovuotâteleskoop koveh láá tääl uáinimnáál

Vuossâmuuh tieđâliih artikkâleh, moh láá čallum komovuotâteleskoop Euclid väldim kuuvij vuáđuld, láá tääl almostum. Teleskoop nuurrâm tiäđui áánsust totkeeh láá kavnâm čuođijd uđđâ galaksijd, täsnijuávhuid já planetijd, moh láá stuárráábeh ko Jupiter.

Tieđâlij puátusij lasseen Euroop Komovuotâservi ESA almostitij vittâ uđđâ Euclid väldim ivnekove. Vuossâmuuh koveh almostuvvii moonnâm ive loopâst.

Oulu ollâopâttuv lehtor Aku Venhola já totkeetuáhtár Mélina Poulain lává fáárust smavvâ galaksij já täsnijuávhui tutkâmušâin.

”Kovvejum gaalaaksjuávhuin eromâšávt Fornax-juávkku lii munjin uápis, tastko mun lam tutkâm tom jo love ihheed. Euclid aicâstuvâi tutkâm lii tego ličij finnim čalmelaasâid já viijmâg peessâm keččâđ gaalaaks detaljijd”, muštâl Venhola Oulu ollâopâttuv tiäđáttâsâst.

Suomâst haavâ fáárust láá totkeeh Oulu, Helsig, Tuurku, Jyväskylä já Aalto ollâopâttuvâin.

”Uđđâ tiäđuh taheh máhđulâžžân uccâ galaksij kuávdáást leijee täsnijuávhui tutkâm tärkkilubbooht”, iätá Poulain.

Onnáá peeivi ibárdâs mield täi galaksij koskâoosijn pyehtih leđe massiivliih čapis rääigih. Euclid sáttá leđe tehálâš talle ko selvâttuvvoo tai ráhtusij šoddâm.

”Euclid ulmen lii selvâttiđ sevŋis amnâs já sevŋis energia luándu. Täid kosmolooglijd puátusijd mij kolgâp vala vyerdiđ tassaažân ko mist láá eenâb tiäđuh”, maainâst Euclid-ohtâsâškode hovdâ Elina Keihänen Helsig ollâopâttuvâst.

Käldee:

– Uuden avaruusteleskoopin ensimmäiset kuvat yleisön nähtäville – paljastavat seilaavia planeettoja ja uusia galakseja (yle.fi)

Kove: ©ESA (ESA Standard Licence)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Nuuvtá puŋkkipuáhuttâsah vijđáneh uđđâ riskâkuávloid

Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lájádâs THL lii meridâm vijđediđ puŋkkipuáhuttâsohjelmis uđđâ riskâkuávloid Suomâst. THL tiäđáttâs mield uđđâ riskâkuávluh láá Espoost, Kirkkonummist, Uusikaupunkist já Hailuotost. Tärhibeht ollâ...

Taažâ Sämirääđi lii juáhám ive 2025 kulttuurtorjuid

Sämirääđi kulttuurlävdikodde lii juáhám taan ive kulttuurtorjuid. Kulttuurtorjuuh juáhhojii ohtsis 1 965 000 NOK ađai suullân 167 000 eurod. Sämirääđi juovij ihán 2025 ohtsis nelji...

Wikipedia-páájá uárnejuvvoo Anarist 25.–26.1.

Anarâškielâ servi já Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut uárnejeh Wikipedia-páájá Säämi máttááttâskuávdáást Anarist uđđâivemáánu 25.–26. peeivi tijme 10–16. Páájá stivriv Anarâškielâ seervi mediapargee Fabrizio Brecciaroli já...

Astronaut André Kuipers kolliistâlâi Anarist

Lii ain hävski almostittiđ uđđâ kirje já finniđ luhâmuš. Astronaut André Kuipers scifi-roomaan Missio máhđuttem almostui anarâškielân virgálávt uđđivemáánu 4. peeivi. Anarâškielâ servi ornij...

Ive 2024 Eennâmpáálu lieggânem pajanij 1,5 ceehi rääji paajaabel vuossâmuu keerdi mittedemhistorjást

Ihe 2024 lâi vuossâmuš ihe mittedemhistorjást, ko Eennâmpáálu lieggânem pajanij 1,5 ceehi rääji paajaabel. Maailm koskâliegâsvuođâ pajanem lâi 1,6 °C, ko tom verdid ovdârááhtuslii...