Luándulito kiđđâčuávvum lii álgám – fáárust meid Tave-Suomâ materiaaleh párnáid

Luándulito kiđđâčuávvum aalgij 24.–25.2.2024. Tot lâi taan ive kiđđâčuávvum vuossâmuš oholoppâ. Kiđđâčuávvum ääigi puáhtá čuávvuđ, maht kiđđâ ovdán, já puáhtá almottiđ ovdâmerkkân tom, kuás kesilodeh mäccih, tivreh iteh, kukáh kukkejeh já sovvijd šaddeh loostah. Čuávumân puáhtá uásálistiđ kii peri. Puoh šlaajâid, moh láá kiđđâčuávumist fáárust, ij taarbâš tubdâđ, pic ovtâskâs-uv aiccâmušah láá teháliih.

Kiđđâčuávvum iššijn totkoo kiiđâ ovdánem ubâ Suomâst. Ellee- já šaddošlaajah, moh čuávvojeh jyehi kiiđâ, láá ohtsis 41. Ton lasseen čuávvojeh muáddi teemašlaajâ, moh mulsâšuveh jyehi ive.

Kiđđâčuávumist čuággojeh tiäđuh kyevti ääšist. Vuossâmužžân puáhtá almottiđ tom, kuás mottoom šlaajâ lii vuossâmuu keerdi oinum teikkâ kullum kiđđuv. Kiđđâčuávvum oholoopâin vist Luándulitto tuáivuččij, et ulmuuh almottiččii puoh šlaajâid sehe áárvu tast, kavnui-uv šlaajâ valjaaht vâi vääniht. Tai almottâsâi vievâst lii máhđulâš finniđ šiev kove tast, maht kiđđâ lii ovdánâm ubâ Suomâst. Jyehi nube oholoopâ lii kiđđâčuávvum oholoppâ. Majemuš oholoppâ lii kesimáánu 1.–2. peeivi. Aiccâmušâid puáhtá almottiđ nettiluámáttuv peht kuás peri.

Luándulito kiđđâčuávvum siijđost puáhtá meid keččâđ, magareh ellee- já šaddošlaajah láá oinum jieškođe-uv kuávlust Suomâst sehe tutkâđ meid moonnâm iivij kiiđâ ovdánmijd. Kiiđâ ovdánem lii čuovvum jyehi ive 1960-lovo aalgâ rääjist, já Luándulitto lii ornim kiđđâčuávvum ive 1976 rääjist. Tiäđuh láá vyerkkejum Luándutieđâlii kuávdášmuseon ađai Luomusân ive 1993 rääjist. Tiäđui vuáđuld puáhtá viärdádâllâđ kiiđâ aalgâ já ovdánem jieškođe-uv ive já puáhtá tutkâđ ovdâmerkkân šoŋŋâdâhnubástus almoonmijd.

Kiđđâčuávumist lii jyehi ive eres fáddá. Kiđđâčuávvum 2024 fáddán lii muttojeijee mecci. Maht mecci muttoo kiiđâ ääigi? Maht tot muttoo meccikiävtu já šoŋŋâdâhnubástus keežild? Taan ive teemašlaajah, moh iä lah jyehi ive čuávumist fáárust, láá supe, kutkâ, kievânjuovčâ, piäippáin já vuorâččâsmyerji.

Párnáid lii jieijâs kiđđâčuávvum, mast čuávvojeh 12 uápis já älkkees šlaaijâd. Ton lasseen Luándulito kiđđâčuávvum siijđost kávnojeh meiddei materiaaleh, main puáhtá čuávvuđ Tave-Suomâ kiiđâ párnáiguin. Kiđđâ ovdán tavveen čuuvtij eresnáál ko Maadâ-Suomâst, iäge puoh šlaajah eidusii kiđđâčuávumist ubâ kavnuugin Tave-Suomâst. Materiaalijd puáhtá kevttiđ ovdâmerkkân škoovlâi kiđđâmuuhijn.

Kiđđâčuávvum uárnee Luándulitto, mii lii párnái- já nuorâi luándu- já pirâsornijdume. Luándulitto fáálá luándukerhoid, leeirâid já mokkemaađhijd sehe ráhtá materiaalijd já uárnee škovliittâsâid rävisulmuid, kiäh pargeh párnáiguin já nuorâiguin.

Kove: Atte Oksanen

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Neeljis valdum kiddâ Keniast eksootlij kuđhâi syelifievridmist

Neeljis láá valdum kiddâ Keniast eksootlij kuđhâi syelifievridem keežild. Sij irâttii syelifievridiđ kuuđhâid olgos enâmist. Tivreh lijjii čiehhum smavvâ tuubijd, main taid puovtij siäiluttiđ...

Staatârääđi meridij juátkiđ nuorttârääji kiddâtoollâm

Staatârääđi meridij koskoho 16.4. toollâđ kiddâ puoh Suomâ nuorttârääji räjijotteemsoojijd. Tot meridij meid almugijkoskâsii suojâlem kuávdášmitmist. Taat miärádâs lii vyeimist tuáistáážân. Staatârääđi miärádâs rajij...

Kirjeárvuštâllâm: Koodi ruopsâd!

Koodi ruopsâd! lii vuáládâheennâmlii astronaut André Kuipers párnáikirje, mii muštâl párnái fiäránist komovuođâst. Algâalgâlâš hollandkielâlâš kirje (Code Rood!) almostui ive 2022. Anarâškielân kirje lii...

Hagia Sofia renovistoo Istanbulist

1500 ihheed puáris moskeija Hagia Sofia Istanbulist renovistoo. Renovistmân lii korrâ tárbu, tastko Tuurkist tábáhtuveh eennâmtuárgástusah, moh vahâgitteh moskeija. Hagia Sofia annoo ohtân maailm...

Oulu šaddoviistijn kávnojeh šadoh pirrâ maailm – uási 1

Oulu ollâopâttuv šaddotieđâlii muorâkäärdi šaddoviistijn šadoh ruonijdeh já liäđuh, veikkâ olgon mihheen šaddoid ij vala šoodâgin taan ääigi ivveest. Šaddovisteh láá kyehti: Romeo, kost...