Luándulito kiđđâčuávvum lii álgám – fáárust meid Tave-Suomâ materiaaleh párnáid

Luándulito kiđđâčuávvum aalgij 24.–25.2.2024. Tot lâi taan ive kiđđâčuávvum vuossâmuš oholoppâ. Kiđđâčuávvum ääigi puáhtá čuávvuđ, maht kiđđâ ovdán, já puáhtá almottiđ ovdâmerkkân tom, kuás kesilodeh mäccih, tivreh iteh, kukáh kukkejeh já sovvijd šaddeh loostah. Čuávumân puáhtá uásálistiđ kii peri. Puoh šlaajâid, moh láá kiđđâčuávumist fáárust, ij taarbâš tubdâđ, pic ovtâskâs-uv aiccâmušah láá teháliih.

Kiđđâčuávvum iššijn totkoo kiiđâ ovdánem ubâ Suomâst. Ellee- já šaddošlaajah, moh čuávvojeh jyehi kiiđâ, láá ohtsis 41. Ton lasseen čuávvojeh muáddi teemašlaajâ, moh mulsâšuveh jyehi ive.

Kiđđâčuávumist čuággojeh tiäđuh kyevti ääšist. Vuossâmužžân puáhtá almottiđ tom, kuás mottoom šlaajâ lii vuossâmuu keerdi oinum tâi kullum kiđđuv. Kiđđâčuávvum oholoopâin vist Luándulitto tuáivuččij, et ulmuuh almottiččii puoh šlaajâid sehe áárvu tast, kavnui-uv šlaajâ valjeest vâi vääniht. Tai almottâsâi vievâst lii máhđulâš finniđ šiev kove tast, maht kiđđâ lii ovdánâm ubâ Suomâst. Jyehi nube oholoopâ lii kiđđâčuávvum oholoppâ. Majemuš oholoppâ lii kesimáánu 1.–2. peeivi. Aiccâmušâid puáhtá almottiđ nettiluámáttuv peht kuás peri.

Luándulito kiđđâčuávvum siijđost puáhtá meid keččâđ, magareh ellee- já šaddošlaajah láá oinum jieškođe-uv kuávlust Suomâst sehe tutkâđ meid moonnâm iivij kiiđâ ovdánmijd. Kiiđâ ovdánem lii čuovvum jyehi ive 1960-lovo aalgâ rääjist, já Luándulitto lii ornim kiđđâčuávvum ive 1976 rääjist. Tiäđuh láá vyerkkejum Luándutieđâlii kuávdášmuseon ađai Luomusân ive 1993 rääjist. Tiäđui vuáđuld puáhtá viärdádâllâđ kiiđâ aalgâ já ovdánem jieškođe-uv ive já puáhtá tutkâđ ovdâmerkkân šoŋŋâdâhnubástus almoonmijd.

Kiđđâčuávumist lii jyehi ive eres fáddá. Kiđđâčuávvum 2024 fáddán lii muttojeijee mecci. Maht mecci muttoo kiiđâ ääigi? Maht tot muttoo meccikiävtu já šoŋŋâdâhnubástus keežild? Taan ive teemašlaajah, moh iä lah jyehi ive čuávumist fáárust, láá supe, kutkâ, kievânjuovčâ, piäippáin já vuorâččâsmyerji.

Párnáid lii jieijâs kiđđâčuávvum, mast čuávvojeh 12 uápis já älkkees šlaaijâd. Ton lasseen Luándulito kiđđâčuávvum siijđost kávnojeh meiddei materiaaleh, main puáhtá čuávvuđ Tave-Suomâ kiiđâ párnáiguin. Kiđđâ ovdán tavveen čuuvtij eresnáál ko Maadâ-Suomâst, iäge puoh šlaajah eidusii kiđđâčuávumist ubâ kavnuugin Tave-Suomâst. Materiaalijd puáhtá kevttiđ ovdâmerkkân škoovlâi kiđđâmuuhijn.

Kiđđâčuávvum uárnee Luándulitto, mii lii párnái- já nuorâi luándu- já pirâsornijdume. Luándulitto fáálá luándukerhoid, leeirâid já mokkemaađhijd sehe ráhtá materiaalijd já uárnee škovliittâsâid rävisulmuid, kiäh pargeh párnáiguin já nuorâiguin.

Kove: Atte Oksanen

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Maaŋgah čyeigeeh lopâttii karrieeris Aanaar Juvduu­vääri saaveeh­lätteid

Aanaar SM‑kištoin kištoviehâ peesâi uáiniđ maaŋgâ valastâllee karrieer loopâ, ko áámmátlâš čuoigâm nuuvâi aainâs-uv Krista Pärmäkoskist, Katri Lylynperäst, Perttu Hyvärisiist já Markus Vuorelast. Juáháš...

WHO: Uđđâ malaria­taalhâs umogáid lii tuhhiittum

Maailm tiervâsvuotâornijdume WHO lii tuhhiittâm vuosmuu eromâšávt eskenšoddâm umogáid uáivildum malariatalkkâs. Malaria lii čuoškâi levâttem trooppisâš tavdâ, mii lii Afrikist eromâš koddee puácuvuotâ. Ive 2024...

Kolgâččij porgâškyettiđ

Pärnin mun luuhim ennuv. Muštám ko eellim kirjeráájust já kuoddim pááikán ennuv kiirjijd. Toh makkuuttii muu, jeđđejii-uv. Lâi uáli jo jiäráskittee luuhâđ puoh ”Neiti...

Anarâš aavis taarbâš kesičalluid

Taam čalluu čälidijn láá pessijááh. Aavis jurduuh láá kuittâg jo kesiluámust, suullân kesi-syeinimáánust. Toimâtteijeeh tarbâšeh luámu, mut Anarâš aavis liijká ferttee almostuđ. Kesiluámu várás...

Taažâ ive museo 2026 lii Saemien Sijte

Maadâsämmilâš museo já kulttuurkuávdáš Saemien Sijte lii väljejum Taažâ ive 2026 museon. Palhâšume juohhui aalmuglii museočuákkimist Kirkkonjaargâst cuáŋuimáánu 14. peeivi. Áinon maadâsämmilâžžân museon Saemien...