Návt čoovčâ ääigi lii hitruu muštâččiđ, mii puoh tábáhtui moonnâm keesi. Taan rááiđust mun muštâlâm, maggaar muu keesi lâi já magareh ääših láá pááccám eromâšávt mielân. Rááiđu nube uásist tun puávtáh luuhâđ, mii lii REKO já magareh myerjih láá muu puolâšskaapist taan täälvi.
Eidu ovdil jieččân šoddâmpeeivi mun ožžum viestâ vuánámist. Sun lâi vuolgâttâm munjin ruuđâ ton várás, et mun uástáččim olssân eennâmmuorjijd já soorijd. Tot lâi suotâs olâttâs, ko jiem lamaš uástám eennâmmuorjijd vissâ love ihán. Njálgáh toh láá kale, mut meid tivrâseh. Soorijd mun laaviim nuurrâđ jieš meecist loppâkeesi ääigi, nuuvt ete taid must ij lam tárbu haahâđ. Tondiet ko eennâmmuorjij viljâlmist kiävttojeh ennuv tuástumamnâseh, te mun kuittâg smiettim, et halijdiččim uástiđ luándunálásávt viljâlum eennâmmuorjijd. Mun muštim, et tagareh lijjii kale faallâmnáál aaibâs purrâmuškäävpist talle maŋgâ ive tassaaš, mut toh iä orroom lemin innig. Nuuvtpa mun uuccim veikkâ mon kuhháá neetist, ličij-uvks kostnii Oulu kuávlust taggaar viljâleijee, kii vuábdáččij luándunálásávt viljâlum eennâmmuorjijd. Kavnim jo oovtâ irâttâs Oulunsalost, mii váldáččij vuástá tiiláámijd eidu talle, mut forgâ jo huámmášim, et taat tiätu lâi vaidâlittee kale peividum kyehti ive tassaaš. Mun smiettim já uuccim já suogârdim, já talle munjin poođij mielân, et mun lijjim motomin kuullâm taggaar ääšist ko REKOst.
REKO lii purrâmušrieggee, mii tuáimá tienuuvt, ete purrâmuš pyevtitteijeeh puátih tiätu ááigán tiätu sajan já vyebdih njuolgist jieijâs pyevtittâsâid uásteid, kiäh láá ovdil jyehim tiilám taid neetist Facebookist. Pyevtitteijeeh tietih talle, mon ennuv väldiđ fáárun. REKO nommâ puátá ruotâkielâ saanijn ”rejäl konsumtion”, mii meerhâš ”vuoigâlâš kulâttem”. Vuossâmuš REKO-tábáhtume uárnejui ive 2013 Pietarsaarist, já ton maŋa taat konsept lii levânâm ubâ Suomân já jiešalnees pirrâ maailm. Suomâst láá onnáá peeivi paijeel 200 REKO-riegged.
Mun uuccim tiäđuid Oulu REKO-juávhust Facebookist, liččii-uvsun tobbeen fáállun luándunálásávt viljâlum eennâmmyerjih. Tobbeen kiinii lâi jo koijâdâm-uv, vuábdá-uv kihheen eidu taid. Mun-uv čuovvum váhá ääigi, puáđáččii-uv vástádâsah teikkâ kommenteh, mut mihheen ij kullum. Loopâst mun tiilájim tagarijd eennâmmuorjijd, moh lijjii viljâlum tuástumamnâsijttáá, veikkâ iä virgálávt luáná-eennâmmyerjih lamaškin. Mun lijjim hirmâd tuđâvâš, ko kavnui tot ohtâ irâttâs, mii faalâi taid. Siämmást tiilájim ruánáájierehijd, tastko jiem lamaš kuássin smakkim tagarijd, sehe raparberijd.
Oulust REKO-tábáhtumeh uárnejuvvojeh jyehi nube tuorâstuv Oulu kuávlu áámmátopâttuv parkkisaajeest. Mun imâštellim já keččim kaartâst, maht taat puoh toimâččij já kuus kulij mun kolgâččim moonnâđ já vyerdiđ. Stuorrâ uásán ulmuin taat oroi lemin jo uápis hommá já sij tiettii, kuus uápis pyevtitteijee puáđáččij já maggaar auto sust lii. Mun vist jiem tiättám maiden, pic pyevtitteijee nummeer já suullân kuus tot kolgâččij puáttiđ. Ko mun vala keččim pirrâsân, eenâb já eenâb autoh pottii šiiljon, eenâb já eenâb ulmuuh-uv pottii já kuhebin já kuhebin rááiđuh šoddii parkkisaajeest. Mottoom saajeest jo vuábdojii maneh, nube saajeest porkkaneh, já kuálmád saajeest mietâ. Mun-uv lijjim jo monnii rááiđust vyerdimin myerjiauto já tuáivumin, et taat ličij olmâ ráiđu. Ko ränis pakkeetauto poođij šiiljon rááiđun paaldân, te mun irâttim keččâđ, mii numerijd tast lâi, mut autost ij kosten oinum nummeer. Nuuvtpa mun irâttim talle čuávvuđ, maid ulmuuh tobbeen ostii já kuoddii autoidis. Luhhoost eennâmmyerjiloová oroi lemin viehâ táválâš tiŋgâ sii kieđâin, ađai mun lijjim vissâ rievtis saajeest. Puoh moonâi masa pyereest. Talle ko lâi muu vuáru, te mun šoddim tiettiđ, et eidu taah eennâmmyerjih, maid mun tiilájim, iä lamaš fáárust taan keerdi. Nuuvtpa lâi pággu uástiđ ”táválijd” eennâmmuorjijd tâi piergiđ taittáá. Na, mun ostim talle taid, moh lijjii, veikkâ lijjim kale váhá pettâšum. Kustoo munjin almottui eennâmmyerjitiileest vuálá tijme ovdil jyehim, mut tallehân lijjim jo määđhist jiemge innig Facebookist.
Eennâmmyerjifiäráán maŋa mun tiilájim vala nube keerdi muorjijd REKOst. Talle muu listoost lijjii ruámšijiereheh já vađukkááh. Tien tove puoh moonâi pyereest. Mun viežžim vistig ruámšijierehijd nube saajeest jeđe vađukkáid jo uápisin šoddâm saajeest. Já mättim mun ravviđ-uv jo eres ulmuid, ko kiinii imâštâlâi, mii rááiđuid taat lâi, ko pakkeetautost ij luuhâm maggaargin nummeer. Ij must vissâ mihheen fastâ REKO-äššigâšâid šoodâ, jo tondiet ko jyehim lii aaibâs nube peln kaavpug, mut jis ocá maidnii tiätu purrâmâškáálvuid, mii lii pyevtittum aldasijn, te tot sáttá leđe ohtâ muulsâiähtu. Uáiniđ leš, viljâlâm-uvks mun puátteevuođâst eennâmmuorjijdân jieš – tie ličij munjin šiev proojeekt puáttee ihán.
Käldee:
– Lähiruuan myynti ilman välikäsiä on levinnyt Pohjanmaalta jo lähes 20 maahan – kriisiaikoina REKO-rinkien rooli on vain korostunut (yle.fi)
Koveh: Jasmina Schreck