Suomâ persovntubdâldâhsysteem uđâsmittoo ive siste

Digi- já ässeetiätuvirgáduv faallâm tiäđui mield Suomâ persovntubdâldâhsysteem uđâsmittoo. Vuosmuuh uđđâ persovntubdâlduvah mieđettuvvojeh suullân ive keččin. ”Systeem uđâsmitmân lii tárbu, tastko tááláá persovntubdâldâhmyenster miäldásiih tubdâlduvah äštih forgâpalij nuuhâđ tiätupeeivijn”, Digi- já ässeetiätuvirgáduv alemus hovdâ Timo Salovaara muštâl tiäđáttâsâst. Salovaara mield arvâlus vuáđuduvá koskâmiärálii persovntubdâlduvâi adelemmiärán ivij 2016–2021.

Arvâlusâi mield táálááh persovntubdâlduvah pijsájeh vala ive 2024 vyesimáánu räi. Ton maŋa uđđâ persovntubdâlduvâin kiävttojeh uđđâ koskâmeerhah. Virgádâh mieđeet persovntubdâlduvâid tááláá vyevi mield nuuvt kuhháá ko toh peri pijsájeh. Salovaara čielgee tiäđáttâsâst, et jis kuittâg persovntubdâlduvâi tárbu lassaan ovdâmerkkân paargon kyeskee enâmânvarrim keežild, te uđđâ koskâmeerhah váldojeh talle anon tolebiššáá. Taan ive aalgâst vuáimán puáttám asâttâs taha máhđulâžžân uđđâ koskâmerhâi kevttim já toin naalijn visásmit persovntubdâlduvâi rijttám meid puátteevuođâst.

Uđâsmittem maŋa ive 2000 teikâ ton maŋa šoddâm ulmuin lii persovntubdâlduvâstis tááláá A-puustav saajeest B, C, D, E teikâ F. 1900-lovvoost šoddâm ulmuin uđđâ koskâmeerhah láá Y, X, W, V já U. 1800-lovvoost šoddâm ulmuid ij innig miäruštâlluu uđđâ koskâmerkkâ. Nuuvtpa puátteevuođâst persovntubdâlduvâi áinoo iäruttâs puáhtá leđe tuše koskâmerkkâ.

Timo Salovaara tiädut, et puoh organisaatioh, moh kevttih persovntubdâlduvâid, kalgeh rahttâttâđ nubásmitmân puorijn aigijn. Návt visásmittoo, et ulmui tiäđui kieđâvuššâm tábáhtuvá njyebžilávt meid puátteevuođâst.

Käldee:

– Uudet välimerkit takaavat henkilötunnusten riittävyyden tulevaisuudessa – ensimmäiset uudenlaiset henkilötunnukset myönnetään arviolta vuoden päästä (dvv.fi)

Kove: deFerrer (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Sämmilij mainâ­seh paja­neh kuávdáš sajan Helsig kaavpug­museo já Kulttuur­kuávdáš Caisa čáitál­du­vâin

Helsigist ässee sämmilij taaiđâ já vuáttámušah láá uáinusist Helsig kaavpugmuseo já Kulttuurkuávdáš Caisa uđđâ čáitálduvâin. Toh láá uási Helsig kaavpug ohjelmubâlâšvuođâst, mon ulmen lii,...

Haldâttâs soovâi 60 miljovn euro toorjâ­paket­tist puáldá­muš­amnâ­sij ollâ hade tiet – Ij jur oinuu bensin­sajat­tuvâin

Haldâttâs lii sooppâm tooimâin, moiguin tot västid puáldámušamnâsij hoodij paijaanmân. Pirâs- já šoŋŋâdâhminister Sari Multala (kok.) muštâlij ääšist onne toimâtteijeid ovdâskoddeest. Toorjâpakkeet lii ohtsis 60...

Kielâ­ohhoost kielâ­pajan

Lii suotâs, et sämikielah finnejeh saje ohtsâškoddeest já et toh kullojeh já uáinojeh eenâb. Nuuvt tot kalga-uv moonnâđ. Mut muu pargoost ohtâ okko lii...

Siberiast puát­tám vapi­teh imâš­titteh Suo­mâst

Suomâst láá majemuu love ive ääigi maŋgii oinum uđđâ sorvâelleešlaajah. Moonnâm tove čohčâmáánu pelimuddoost Viitasaarist oinui härvinâš siberiavaapiit (Cervus canadensis sibiricus). Vapiteh láá oinum...

Suomâst ruuki­finno­duvah uážu­deh love uuc­câđ maalmâ luándu­suojâ­lem­kuávluin

Paijeel love ruukifinnodâhhâd háputtâlleh luándusuojâlem­kuávlui luánduriggoduvâid miätá Suomâ. Täid kuávluid suoijâl Natura, mii lii eurooplâš luándusuojâlem­viärmádâh. Viärmádâhân pyehtih peessâđ fáárun tagareh kuávluh, main lii...