Suomâ persovntubdâldâhsysteem uđâsmittoo ive siste

Digi- já ässeetiätuvirgáduv faallâm tiäđui mield Suomâ persovntubdâldâhsysteem uđâsmittoo. Vuosmuuh uđđâ persovntubdâlduvah mieđettuvvojeh suullân ive keččin. ”Systeem uđâsmitmân lii tárbu, tastko tááláá persovntubdâldâhmyenster miäldásiih tubdâlduvah äštih forgâpalij nuuhâđ tiätupeeivijn”, Digi- já ässeetiätuvirgáduv alemus hovdâ Timo Salovaara muštâl tiäđáttâsâst. Salovaara mield arvâlus vuáđuduvá koskâmiärálii persovntubdâlduvâi adelemmiärán ivij 2016–2021.

Arvâlusâi mield táálááh persovntubdâlduvah pijsájeh val ive 2024 vyesimáánu räi. Ton maŋa uđđâ persovntubdâlduvâin kiävttojeh uđđâ koskâmeerhah. Virgádâh mieđeet persovntubdâlduvâid tááláá vyevi mield nuuvt kuhháá ko toh peri pijsájeh. Salovaara čielgee tiäđáttâsâst, et jis kuittâg persovntubdâlduvâi tárbu lassaan ovdâmerkkân paargon kyeskee enâmânvarrim keežild, te uđđâ koskâmeerhah váldojeh talle anon tolebiššáá. Taan ive aalgâst vuáimán puáttám asâttâs taha máhđulâžžân uđđâ koskâmerhâi kevttim já toin naalijn visásmit persovntubdâlduvâi rijttám meid puátteevuođâst.

Uđâsmittem maŋa ive 2000 teikâ ton maŋa šoddâm ulmuin lii persovntubdâlduvâstis tááláá A-puustav saajeest B, C, D, E teikâ F. 1900-lovvoost šoddâm ulmuin uđđâ koskâmeerhah láá Y, X, W, V já U. 1800-lovvoost šoddâm ulmuid ij innig miäruštâlluu uđđâ koskâmerkkâ. Nuuvtpa puátteevuođâst persovntubdâlduvâi áinoo iäruttâs puáhtá leđe tuše koskâmerkkâ.

Timo Salovaara tiädut, et puoh organisaatioh, moh kevttih persovntubdâlduvâid, kalgeh rahttâttâđ nubásmitmân puorijn aigijn. Näävt visásmittoo, et ulmui tiäđui kieđâvuššâm tábáhtuvá njyebžilávt meid puátteevuođâst.

Käldee:

Uudet välimerkit takaavat henkilötunnusten riittävyyden tulevaisuudessa – ensimmäiset uudenlaiset henkilötunnukset myönnetään arviolta vuoden päästä (dvv.fi)

Kove: deFerrer (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Argentiina kuáđá Maailm tiervâsvuotâornijdume WHO

Argentiina president Javier Milei almottij kuovâmáánu 5. peeivi, ete Argentiina áigu kyeđđiđ Maailm tiervâsvuotâornijdume WHO. Almottâs poođij kyehti oho ton maŋa ko Ovtâstum staatâi...

Kirjeárvuštâllâm: Ij lah ko vyelgiđ

Ij lah ko vyelgiđ lii nuorâikirje, mon lii čáállám Ann-Helén Laestadius. Tot lii algâalgâlávt čallum ruotâkielân. Uáivipersovn lii 19-ihásâš Johannes. Sun ij tieđe, maid sun...

Säämimuseo Siida puávdee siärvus mieldi valjiđ tiiŋgâid vuáđučáitáldâhân

Säämimuseo Siida puávdee sämisiärvus mieldi valjiđ tiiŋgâid vuáđučáitáldâhân. Museo väljee sämmilâštiiŋgâid Siida vuáđučáitálduv siärvusvitriinân oovtâst siärvusáin. Taan tove uáinusân peesih Tave-Pohjanmaa museo skeŋkkim sämitiiŋgah,...

Yle Sáámán usâškyeteh uđđâ hoovdâ – Maiju Saijets lii ciälkkám jieijâs luovâs pargostis

Yle Sáámán usâškyeteh forgâpalij uđđâ hoovdâ. Yle Säämi tááláš hovdâ Maiju Saijets lii ciälkkám jieijâs luovâs pargostis cuáŋuimáánu rääjist. Sun lii lamaš uáppuluámust vyesimáánu...

Totkee čoovdij matemaatlii čuolmâ, mii lâi čuávdusttáá paijeel 40 ihheed

Totkee Susanna Heikkilä lii jieijâs náguskirjetutkâmušâst Helsig ollâopâttuvâst čuávdám matemaatlii čuolmâ, mii lâi čuávdusttáá paijeel 40 ihheed. Čuolmâ kuáská topologian. Topologia lii geometrisâš syergi,...