Anarâškielâlâš Wikipedia šoodâi virgálávt roovvâdmáánu 19. peeivi 2020 tme 15:07.
Kuovâmáánu 17. peeivi 2023 anarâškielâlii Wikipediast lijjii 5 000 artikkâlid. Meeri lassaan ubâ ääigi nuuvt ete kuovâmáánu loopâst artikkâleh lijjii jo aldasáid 5 020. Artikkâlij meeri lâi 4 545 porgemáánu loopâst, 4 636 čohčâmáánu loopâst, 4 727 roovvâdmáánu loopâst, 4 781 skammâmáánu loopâst, 4 902 juovlâmáánu loopâst já 4 975 uđđâivemáánu loopâst.
Ulmen lii čäälliđ tagarijd artikkâlijd, moiguin Aanaar škovlâ máttáátteijeeh já uáppeeh puávtáččii ávhástâllâđ. Fáállun láá tääl ovdâmerkkân ennuv artikkâleh ellein, eromâšávt Suomâst já Säämist tiättojeijee ellein. Ton lasseen láá meiddei uáli informatiivliih artikkâleh kemiast (el. algâamnâsijn) já fysikist sehe jieškote-uvlágáneh artikkâleh historjást. Wikipedia lii kuittâg taggaar tiätusänikirje, et tot kolgâččij siskeeld puohlágánijd tiäđuid – ij tuše škovlâláid ávhálijd tiäđuid. Majemui aaigij uđđâ artikkâleh láá kieđâvuššâm eromâšávt varbusluudij laahkon kullee loddehiäimuid já -suuvâid, oppuuluudijd, jyelgipáálu, sämmilijd musikkárijd, sämikielâlijd kiirjijd já Suomâ ovdijd kieldâid.
Wikipedia pargo ij lah tuše artikkâlij čäällim. Artikkâlij várás ferttee meiddei huksiđ infrastruktuur ađai luokkaid, myensterijd já modulijd. Jis luokah, myenstereh já moduleh váldojeh fáárun, te anarâškielâlii Wikipediast láá jo masa 16 500 sijđod.
Kii peri puáhtá čäälliđ Wikipedian. Jis halijdah vyelgiđ fáárun, te hommáá olssâd kevtteetubdâlduv, čáládât siisâ já čäliškyeđe!
Kove: PublicDomainPictures (Pixabay)