Normandia riddokuávlu ferttee čuávdiškyettiđ eroosiočuolmâid

Ranska Normandia kuávlu lii väridâm 15 miljovn eurod toos, et eroosio vaiguttâsah čuávdojeh. Ohtâ stuárráámuin aašijn lii tot, et ulmuuh já irâttâsah kalgeh varriiškyettiđ meddâl riddokuávlust, tastko aassâm já toimâm tobbeen láá šoddâm varâlâžžân. Eroosio vaiguttâsah láá meid hiđásmittum: Utah Beachist riidon sirdojeh jyehi ive lasečunnuuh 7 000 kuđâhâšmeetterid, amas D-daymuseo pääcciđ čääsi vuálá.

Rekinistmij mield 111 000 táállud Normandiast láá taggaar kuávlust, kost lii korrâ tulveriskâ. Eroosio vaiguttâsâst källeeh morrojeh já toi pitáh kočâdeh vuálus. Taat proosees tábáhtuvá ain jotelubbooht pajaneijee čäsuáivi, korrâ orvij já puolâšij keežild.

Konkreetliih varrimvuáváámeh láá jo tohhum. Quiberville leirâdemsaje lii kiddejum korrâ tulveuhke keežild, já tot lii eidu varriimin torvolub sajan. Kuhheeb ääigi vuáváámeh-uv láá. Ovdâmerkkân källee oolâ huksejum Varengeville-sur-Mer-kirkko kiärdá tast, et källee morroo jotelávt ton pirrâ. Páihálâš kieldâstivrâ lii iävtuttâm kirho sirdem siskeláá enâmân. Tilleulist-uv láá vädisvuođah. Kiäsutteijee Etretat-tuuriistsaje aldasijn láá kulmii ive siste koččâm stuorrâ keeđgih vuálus. Riddo lii meid tievvâm ucebijn keeđgijn. Kaavpughovdâ iätá, et taam almoon ij pyevti mahten estiđ.

Ranska virgeomâhái statistiik mield 20 prosentid eennâm riddolinjáást kiärdá korrâ eroosiost. Ivij 1960–2010 ääigi nyevt 30 niäljádâskilomeetterid enâmist lii pááccám čääsi vuálá. Tääl kaavpugeh já siijdah kalgeh rähtiđ toimâvuáváámijd. Vyerdimist láá ovdâmerkkân huksimkiälduh tagaráid kuávloid, main tulveriskâ lii stuárráb. Toimâvuáváámáid kuleh meid čielgiittâsah tast, kuus irâttâsah já tááluh máhđulávt puávtáččii varriđ. Stuorrâ evakuistemvuáváámeh iä lah kuittâg val aldemui aigij puátimin, já tot lii meid pooliitlávt ärgis äšši. Čielgiittâsâi mield kuittâg pelnub miljovn olmožid ääsih riskâkuávluin, já tađe várás ferttee leđe šiev toimâvuávám. Čielgâs lii kuittâg tot, et maidnii stuorrâ eroosiočuolmâi čuávdimân ferttee tállân porgâđ.

Käldeeh:

En Normandie, l’inexorable exil face à la montée des eaux (www.lefigaro.fr)

Normandische kust bedreigd: regio wil bewoners en bedrijven verhuizen (www.nos.nl)

Kove: Michael K (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Tanska looppât šoovij kirur­gisijd kastraa­tioid ive 2030, Suomâ ij valagin

Tanska áigu luoppâđ šoovij kirurgisijn kastraatioin ive 2030 aalgâ rääjist. Kirurgisii kastraatio sajan puátá immunokastraatio ađai kastraatio puáhuttâsâiguin, moh estih oresšave suhâjuátkimahan šoddâm. Tanska lii...

Tiäđualmostittem staatâ­palhâ­šumeh 2026 láá juohhum – Finnejeijen eereeb iärrás syem­miliih wiki­pedisteh sehe Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdât­tâm­komis­sio komis­saareh

Tieđâ- já kulttuurminister Mari-Leena Talvitie juovij ive 2026 tiäđualmostittem staatâpalhâšuumijd kesimáánu 8. peeivi Oulu kaavpugtáálust. Palhâšumeh mieđettuvvojii ohtsis čiččâm. – Tiäđualmostittem lii demokratia kuávdáš vuáđu....

Saara Keskitalo lii kaččâm Suomâ ulâttâs huáppu­eestâ­kaččâmist

Almosvalastellee Saara Keskitalo kaačâi 100 meetter eestâkaččâmist uđđâ Suomâ ulâttâssân 12,64 jieht koskoho Lahti GP‑kištoin. Kaččâmist suu išedij 0,7 seekunt mietipieggâ. Ovdebáš Suomâ ulâttâs...

Armand Duplantis táppái vuosmuu tove kuulmâ ihán

Ruátálâš stávránjuškejeijee já maaŋgâkiärdásâš maailmulâttâs haldâšeijee Armand Duplantis táppái olâttetteht jieijâs päikkikištoin Tukholma tiimaantliigast olssis hyenessiähá puátusáin 580, veik sun lopádâlâi uđđâ maailmulâttâs. Ovdil taam...

NASA lii almottâm Artemis III ‑mánudâš­määđhi astro­nautijd

Ovtâstum staatâi komovuotâhaldâttâh NASA lii almottâm Artemis III ‑missio astronautijd. NASA lii meid tieđettâm detaljijd Artemis III ‑iskoskirdemist, mon ulmen lii valmâštâllâđ olmooškode maccâm Mánudáá asan....