Normandia riddokuávlu ferttee čuávdiškyettiđ eroosiočuolmâid

Ranska Normandia kuávlu lii väridâm 15 miljovn eurod toos, et eroosio vaiguttâsah čuávdojeh. Ohtâ stuárráámuin aašijn lii tot, et ulmuuh já irâttâsah kalgeh varriiškyettiđ meddâl riddokuávlust, tastko aassâm já toimâm tobbeen láá šoddâm varâlâžžân. Eroosio vaiguttâsah láá meid hiđásmittum: Utah Beachist riidon sirdojeh jyehi ive lasečunnuuh 7 000 kuđâhâšmeetterid, amas D-daymuseo pääcciđ čääsi vuálá.

Rekinistmij mield 111 000 táállud Normandiast láá taggaar kuávlust, kost lii korrâ tulveriskâ. Eroosio vaiguttâsâst källeeh morrojeh já toi pitáh kočâdeh vuálus. Taat proosees tábáhtuvá ain jotelubbooht pajaneijee čäsuáivi, korrâ orvij já puolâšij keežild.

Konkreetliih varrimvuáváámeh láá jo tohhum. Quiberville leirâdemsaje lii kiddejum korrâ tulveuhke keežild, já tot lii eidu varriimin torvolub sajan. Kuhheeb ääigi vuáváámeh-uv láá. Ovdâmerkkân källee oolâ huksejum Varengeville-sur-Mer-kirkko kiärdá tast, et källee morroo jotelávt ton pirrâ. Páihálâš kieldâstivrâ lii iävtuttâm kirho sirdem siskeláá enâmân. Tilleulist-uv láá vädisvuođah. Kiäsutteijee Etretat-tuuriistsaje aldasijn láá kulmii ive siste koččâm stuorrâ keeđgih vuálus. Riddo lii meid tievvâm ucebijn keeđgijn. Kaavpughovdâ iätá, et taam almoon ij pyevti mahten estiđ.

Ranska virgeomâhái statistiik mield 20 prosentid eennâm riddolinjáást kiärdá korrâ eroosiost. Ivij 1960–2010 ääigi nyevt 30 niäljádâskilomeetterid enâmist lii pááccám čääsi vuálá. Tääl kaavpugeh já siijdah kalgeh rähtiđ toimâvuáváámijd. Vyerdimist láá ovdâmerkkân huksimkiälduh tagaráid kuávloid, main tulveriskâ lii stuárráb. Toimâvuáváámáid kuleh meid čielgiittâsah tast, kuus irâttâsah já tááluh máhđulávt puávtáččii varriđ. Stuorrâ evakuistemvuáváámeh iä lah kuittâg val aldemui aigij puátimin, já tot lii meid pooliitlávt ärgis äšši. Čielgiittâsâi mield kuittâg pelnub miljovn olmožid ääsih riskâkuávluin, já tađe várás ferttee leđe šiev toimâvuávám. Čielgâs lii kuittâg tot, et maidnii stuorrâ eroosiočuolmâi čuávdimân ferttee tállân porgâđ.

Käldeeh:

En Normandie, l’inexorable exil face à la montée des eaux (www.lefigaro.fr)

Normandische kust bedreigd: regio wil bewoners en bedrijven verhuizen (www.nos.nl)

Kove: Michael K (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Anarâškielâ servi tiävdá 40 ihheed juovlâ­máánust – juhlij vuávám álgá

Anarâškielâ servi lii toimâm 40 ihheed juovlámáánu 5. peeivi. Seervi kuhesáigásâžžân toimân lii lamaš kielâpiervâltoimâ. Ton lasseen servi lii kuástidâm Anarâš-loostâ, nuorâi- já párnáikirjálâšvuođâ,...

OA lii tuhhiittâm uđđâ maailm­káártá

Ovtâstum aalmugeh (OA) lii tuhhiittâm uđđâ maailmkáártá, mon ulmen lii faallâđ Enâmist vuoigâlub kove ko ovdil. Uđđâ Equal Earth ‑projektiost mittokaavah láá viggum oovdânpyehtiđ...

Uđđâ maister­ohjelm puáhtá algâ­aalmugij ellee­kove Laapi ollâ­opât­tâhân

Laapi ollâopâttuvvâst lii čohčâmáánu aalgâst vuálgám joton uđđâ maisterohjelm Arctic Indigenous Cinema. Eromâšávt algâaalmug­elleekován vuáijoo škovliittâs ovtâstit keevâtlii elleekoverähtim, akateemisii tutkâm já algâaalmugij jieijâs...

Suomi.fi sämi­kielâg palvâlus­usât­tuvâst uárne­juv­voo oho keččin oovdân­pyehtim­tilá­lâš­vuotâ

Suomi.fi-uuccâmsiijđo uđđâ sämikielâg palvâlususâttâh oovdânpuáhtoo Teamsist 22.9. tijme 13–14 taan liiŋkâ tyehin. Tilálâšvuođâst puáhtá koijâdâllâđ já finniđ lasetiäđuid palvâlususâttuvâst. Toos ij taarbâš almottâttâđ muuneeld. Palvâlususâttâh čuággá oohtân...

Minister Sari Essayah kollij Anarist lávurduv

Suomâ eennâm- já meccituáluminister Sari Essayah (Ristâliih) kollij Anarist 12.9.2026. Määđhi virgálii uásán kullui uápásmum Luánduriggodâhkuávdáá (Luke) tooimân. Minister teeivâi meid Laapi Ristâlâšdemokraatij ovdâskode...