Normandia riddokuávlu ferttee čuávdiškyettiđ eroosiočuolmâid

Ranska Normandia kuávlu lii väridâm 15 miljovn eurod toos, et eroosio vaiguttâsah čuávdojeh. Ohtâ stuárráámuin aašijn lii tot, et ulmuuh já irâttâsah kalgeh varriiškyettiđ meddâl riddokuávlust, tastko aassâm já toimâm tobbeen láá šoddâm varâlâžžân. Eroosio vaiguttâsah láá meid hiđásmittum: Utah Beachist riidon sirdojeh jyehi ive lasečunnuuh 7 000 kuđâhâšmeetterid, amas D-daymuseo pääcciđ čääsi vuálá.

Rekinistmij mield 111 000 táállud Normandiast láá taggaar kuávlust, kost lii korrâ tulveriskâ. Eroosio vaiguttâsâst källeeh morrojeh já toi pitáh kočâdeh vuálus. Taat proosees tábáhtuvá ain jotelubbooht pajaneijee čäsuáivi, korrâ orvij já puolâšij keežild.

Konkreetliih varrimvuáváámeh láá jo tohhum. Quiberville leirâdemsaje lii kiddejum korrâ tulveuhke keežild, já tot lii eidu varriimin torvolub sajan. Kuhheeb ääigi vuáváámeh-uv láá. Ovdâmerkkân källee oolâ huksejum Varengeville-sur-Mer-kirkko kiärdá tast, et källee morroo jotelávt ton pirrâ. Páihálâš kieldâstivrâ lii iävtuttâm kirho sirdem siskeláá enâmân. Tilleulist-uv láá vädisvuođah. Kiäsutteijee Etretat-tuuriistsaje aldasijn láá kulmii ive siste koččâm stuorrâ keeđgih vuálus. Riddo lii meid tievvâm ucebijn keeđgijn. Kaavpughovdâ iätá, et taam almoon ij pyevti mahten estiđ.

Ranska virgeomâhái statistiik mield 20 prosentid eennâm riddolinjáást kiärdá korrâ eroosiost. Ivij 1960–2010 ääigi nyevt 30 niäljádâskilomeetterid enâmist lii pááccám čääsi vuálá. Tääl kaavpugeh já siijdah kalgeh rähtiđ toimâvuáváámijd. Vyerdimist láá ovdâmerkkân huksimkiälduh tagaráid kuávloid, main tulveriskâ lii stuárráb. Toimâvuáváámáid kuleh meid čielgiittâsah tast, kuus irâttâsah já tááluh máhđulávt puávtáččii varriđ. Stuorrâ evakuistemvuáváámeh iä lah kuittâg vala aldemui aigij puátimin, já tot lii meid pooliitlávt ärgis äšši. Čielgiittâsâi mield kuittâg pelnub miljovn olmožid ääsih riskâkuávluin, já tađe várás ferttee leđe šiev toimâvuávám. Čielgâs lii kuittâg tot, et maidnii stuorrâ eroosiočuolmâi čuávdimân ferttee tállân porgâđ.

Käldeeh:

– En Normandie, l’inexorable exil face à la montée des eaux (www.lefigaro.fr)

– Normandische kust bedreigd: regio wil bewoners en bedrijven verhuizen (www.nos.nl)

Kove: Michael K (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Siberiast puát­tám vapi­teh imâš­titteh Suo­mâst

Suomâst láá majemuu love ive ääigi maŋgii oinum uđđâ sorvâelleešlaajah. Moonnâm tove čohčâmáánu pelimuddoost Viitasaarist oinui härvinâš siberiavaapiit (Cervus canadensis sibiricus). Vapiteh láá oinum...

Suomâst ruuki­finno­duvah uážu­deh love uuc­câđ maalmâ luándu­suojâ­lem­kuávluin

Paijeel love ruukifinnodâhhâd háputtâlleh luándusuojâlem­kuávlui luánduriggoduvâid miätá Suomâ. Täid kuávluid suoijâl Natura, mii lii eurooplâš luándusuojâlem­viärmádâh. Viärmádâhân pyehtih peessâđ fáárun tagareh kuávluh, main lii...

Ovtâstum aalmu­gij näli­olgoš­tit­tem­komi­tea avžut Suomâ pyere­diđ ucceeb­lovo­aalmugij vuoigâd­vuođâid já maai­nâš meid­dei mecci­säm­milijd

Ovtâstum aalmugij näliolgoštittem vuástásâš komitea (CERD) iävtuttij porgemáánu loopâst, maht Suomâ puávtáččij väldiđ ucceeblovo­aalmugij olmooš­vuoigâdvuođâid pyerebeht huámášumán. Fáárust lijjii maaŋgah sämmiláid kyeskee iävtuttâsah. CERD ana...

Uđđâ tutkâmuš: Larmâ toovât streesâ čuovjisskálžoid

Čääsivuáláá laarmâ vaikuttâsah merânjomâtteijeid já kuolijd láá tutkum uáli ennuv, mut laarmâ vaikuttâsâin čielgitävtittes elleid ij lah vala ennustkin tiätu. Eskenpalij almostum tutkâmuš vuájui...

Anarâš­kielâ servi uárnee Wiki­pedia-páájá Helsi­gist roovvâd­máánu loo­pâst

Anarâškielâ servi já Wikimedia Suomâ uárnejeh Wikipedia-páájá Helsigist 31.10.–1.11. tijme 9–18. Juurdân lii čäälliđ, tivvoođ já tievâsmittiđ Wikipedia-artikkâlijd, savâstâllâđ Wikipedia-pargoost já siärvustâllâđ anarâškielân. Seervist pääihi...