Normandia riddokuávlu ferttee čuávdiškyettiđ eroosiočuolmâid

Ranska Normandia kuávlu lii väridâm 15 miljovn eurod toos, et eroosio vaiguttâsah čuávdojeh. Ohtâ stuárráámuin aašijn lii tot, et ulmuuh já irâttâsah kalgeh varriiškyettiđ meddâl riddokuávlust, tastko aassâm já toimâm tobbeen láá šoddâm varâlâžžân. Eroosio vaiguttâsah láá meid hiđásmittum: Utah Beachist riidon sirdojeh jyehi ive lasečunnuuh 7 000 kuđâhâšmeetterid, amas D-daymuseo pääcciđ čääsi vuálá.

Rekinistmij mield 111 000 táállud Normandiast láá taggaar kuávlust, kost lii korrâ tulveriskâ. Eroosio vaiguttâsâst källeeh morrojeh já toi pitáh kočâdeh vuálus. Taat proosees tábáhtuvá ain jotelubbooht pajaneijee čäsuáivi, korrâ orvij já puolâšij keežild.

Konkreetliih varrimvuáváámeh láá jo tohhum. Quiberville leirâdemsaje lii kiddejum korrâ tulveuhke keežild, já tot lii eidu varriimin torvolub sajan. Kuhheeb ääigi vuáváámeh-uv láá. Ovdâmerkkân källee oolâ huksejum Varengeville-sur-Mer-kirkko kiärdá tast, et källee morroo jotelávt ton pirrâ. Páihálâš kieldâstivrâ lii iävtuttâm kirho sirdem siskeláá enâmân. Tilleulist-uv láá vädisvuođah. Kiäsutteijee Etretat-tuuriistsaje aldasijn láá kulmii ive siste koččâm stuorrâ keeđgih vuálus. Riddo lii meid tievvâm ucebijn keeđgijn. Kaavpughovdâ iätá, et taam almoon ij pyevti mahten estiđ.

Ranska virgeomâhái statistiik mield 20 prosentid eennâm riddolinjáást kiärdá korrâ eroosiost. Ivij 1960–2010 ääigi nyevt 30 niäljádâskilomeetterid enâmist lii pááccám čääsi vuálá. Tääl kaavpugeh já siijdah kalgeh rähtiđ toimâvuáváámijd. Vyerdimist láá ovdâmerkkân huksimkiälduh tagaráid kuávloid, main tulveriskâ lii stuárráb. Toimâvuáváámáid kuleh meid čielgiittâsah tast, kuus irâttâsah já tááluh máhđulávt puávtáččii varriđ. Stuorrâ evakuistemvuáváámeh iä lah kuittâg val aldemui aigij puátimin, já tot lii meid pooliitlávt ärgis äšši. Čielgiittâsâi mield kuittâg pelnub miljovn olmožid ääsih riskâkuávluin, já tađe várás ferttee leđe šiev toimâvuávám. Čielgâs lii kuittâg tot, et maidnii stuorrâ eroosiočuolmâi čuávdimân ferttee tállân porgâđ.

Käldeeh:

En Normandie, l’inexorable exil face à la montée des eaux (www.lefigaro.fr)

Normandische kust bedreigd: regio wil bewoners en bedrijven verhuizen (www.nos.nl)

Kove: Michael K (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Kárbáin Lemmest

Čällee: Heidi Mattus Kesiluámuh já luámuvuáváámeh: Kuus, moin já mon kooskâst? Nabai mon kuhháá? Talle ko vala porgim tuuriistpargoin, must lâi kiđđuv cuáŋui- já vyesimáánu ääigi...

Maailm olmooš­loho lii juksâm 8,3 miljard rääji – Savâstâllâm lijge­aalmu­gistmist máccá

Maailm olmoošloho lii pajanâm 8,3 miljard ulmui. Ovtâstum aalmugij adai OA olmoošlohon vuáđuduvvee rekinistmeh ennusteh, et maailm ässeeloho lii kesimáánust 2026 váhá paijeel 8,29...

Vala ohtâ merâ­mätki Hailuoton

Merâmääđhih autotampâiguin Oulunsalo Riutunkari já Hailuoto kieldâ kooskâst láá pááccám historján. Talle ko uuđâs autotaampâi jotoluv nuhâmist poođij, te šoodâi huáppu kolliđ suollust vala ohtii...

Tiervâpuáttim Liäibum­blogin!

Lieggâsávt tiervâpuáttim uđđâ blogin! Maailm lii tievâ puohmuđusijn reseptijn eenâblovokielân, mut ucceeblovokielân toh iä oro kavnuumin. Taat Liäibumblogi nubástit ääši. Blogi ulmen lii uápistiđ lohhee...

Ulloläigi maarsu­soksâmijn – luhostuvá-uv?

Taan kiiđâ mun halijdim keččâliđ maidnii uđđâsijd: mun aigum uápásmuđ snäldein panemân. Vâi tast ličij váhá lase hástu já hitruuvuotâ, te almottâttim taggaar kietâtyejikuursân,...