Paijeel peeleest syemmilijn láá finnejum vyestiamnâseh koronavirusân

Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lágádâs (THL, su. Terveyden ja hyvinvoinnin laitos) tutkâmušâi mield paijeel peeleest syemmilijn lâi hybridimmuniteet koronavirus vuástá ive 2022 loopâst. Puáhuttâs já koronanjuámmum ohtsâšvaiguttâsâst šoddâm hybridimmuniteet addel kuhesáigásii, šiev syeje viärráás koronataavdâ vuástá. THL lii čuávvum koronavirus keežild šoddâm vyestiamnâsij kavnum ulmuin cuáŋuimáánu 2020 rääjist. Tutkâmušân uásálistii 18–85-ihásiih ulmuuh sätivaljiimáin pirrâ Suomâ. Tutkâmuš várás láá nurrum vorrâiskoseh suullân 9 800 ulmust. Ton lasseen koronanjuámumij keežild šoddâm vyestiamnâseh láá tutkum párnáin já nuorâin HUS Diagnostikkuávdáá paijeelpáácuseerumčáittusijn, moh láá anonymisistum.

Tutkâmušâin lii čielgâm, et koronanjuámumist muštâleijee vyestiamnâsij almonem lâi koskâmiärálávt vuálá 7 prosentid ive 2021 loopâ räi, mut tot pajanij 31 prosentân ive 2022 uđđivemáánu–njuhčâmáánu ääigi já 54 prosentân ive 2022 roovvâd-juovlâmáánu ääigi. Puáhuttâsregister já vyestiamnâstutkâmušâi tiäđui vuáđuld arvâluvvoo, et 51 prosentist 18–85-ahasijn ulmuin lâi puáhuttâsâi já infektioi pyevtittem hybridimmuniteet ive 2022 loopâ räi.

Njuámumijn muštâleijee vyestiamnâseh lijjii enâmustáá nuorâb vuorâsulmui juávhust ive 2022 cuáŋui-kesimáánust ovdâskulij. Ovdâmerkkân roovvâd-juovlâmáánust 2022 tutkâmušân uásálistám 18–29-ihásijn ulmuin 71 prosentist lijjii koronanjuámmum vyestiamnâseh já 65 tiävdám ulmuin toh kávnojii 40 prosentist. Párnái tááhust majemuš arvâlus lii porgemáánust 2022, kuás vyestiamnâseh kávnojii 77 prosentist vuálá 12-ihásijn já 81 prosentist 12–17-ihásijn nuorâin.

”Suomâst koronanjuámumeh lasanii eskin talle ko nuorah já vuorâsulmuuh lijjii jo viehâ muudon puáhuttum. Veikâ puáhuttâsah iä jur iästámgin uđđâ variantij pyevtittem njuámumijd, toh láá kuittâg adelâm syeje viärráás taavdâ vuástá. Njuámumeh ain pyeredeh syeje taavdâ vuástá”, muštâl THL nettisiijđoin THL tutkâmhovdâ Merit Melin.

Käldee:

Tutkimus: Yli puolella suomalaisista on sekä rokotuksen että sairastetun taudin tuottamia koronaviruksen vasta-aineita (www.thl.fi)

Kove: Gerd Altmann (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Namibia finnee vuosmuu tove nissoonpresident

Netumbo Nandi-Ndaitwah lii vuáittám Namibia presidentvaaljâid. Sun lii 72-ihásâš politikkár, kote vuoitij 57 prosentid jienâin, nuuvt et nubbe jienâstemkerdi ij tarbâšum. Sun tuáimá tääl...

Suomâ nisonij jyelgipállujuávkku peesâi EM-kištoid 2025

Suomâ nisonij jyelgipállujuávkku piäsá uásálistiđ EM-kištoid 2025 Sveeicist. Taat čielgâi majebaargâ eehid speelâst Suomâ já Skotland kooskâst Helsigist. Suomâ já Skotland spellii vuossâmuu speelâ Skotlandist...

Suomâ puárásumos olmooš lii jáámmám 110-ihásâžžân

Gunnel Stenbäck, kii lâi tuođânálásávt Suomâ puárásumos olmooš, jaamij lávurduv skammâmáánu 30. peeivi Diakonissalágádâs tipšopääihist Helsigist. Ääšist muštâlii suu aldaulmuuh STT-uđâstoimâttâhân. Stenbäck eelij 110-ihásâžžân. Elimis...

Olympiavyeitteeh Sifan Hassan já Letsile Tebogo nomâttum Ive almosvalastâllen

Vuáládâheennâmlâš kuhes mađhij käččee Sifan Hassan já botswanalâš sprintter Letsile Tebogo, kiäh kuohtuuh vuoittijn kole Paris olympialijn, lává nomâttum ive almosvalastâllen Monacost pasepeeivi. Hassanân keigejui...

Aanaar kieldâ kolgâččij vuáđudiđ sierâ kielâpiervâljuávhuid suomâkielâláid párnáid já párnáid, kiäi päikkikiellân lii anarâškielâ

Aanaar kieldâst kielâpiervâleh láá lamaš kuávdáš roolist anarâškielâ iäláskitmist. Kielâpiervâleh fäälih maŋgáid párnáid máhđulâšvuođâ oppâđ já kevttiđ anarâškielâ torvolii pirrâsist. Kielâ iällám já jotkuuvâšvuotâ...