Paijeel peeleest syemmilijn láá finnejum vyestiamnâseh koronavirusân

Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lágádâs (THL, su. Terveyden ja hyvinvoinnin laitos) tutkâmušâi mield paijeel peeleest syemmilijn lâi hybridimmuniteet koronavirus vuástá ive 2022 loopâst. Puáhuttâs já koronanjuámmum ohtsâšvaiguttâsâst šoddâm hybridimmuniteet addel kuhesáigásii, šiev syeje viärráás koronataavdâ vuástá. THL lii čuávvum koronavirus keežild šoddâm vyestiamnâsij kavnum ulmuin cuáŋuimáánu 2020 rääjist. Tutkâmušân uásálistii 18–85-ihásiih ulmuuh sätivaljiimáin pirrâ Suomâ. Tutkâmuš várás láá nurrum vorrâiskoseh suullân 9 800 ulmust. Ton lasseen koronanjuámumij keežild šoddâm vyestiamnâseh láá tutkum párnáin já nuorâin HUS Diagnostikkuávdáá paijeelpáácuseerumčáittusijn, moh láá anonymisistum.

Tutkâmušâin lii čielgâm, et koronanjuámumist muštâleijee vyestiamnâsij almonem lâi koskâmiärálávt vuálá 7 prosentid ive 2021 loopâ räi, mut tot pajanij 31 prosentân ive 2022 uđđâive–njuhčâmáánu ääigi já 54 prosentân ive 2022 roovvâd–juovlâmáánu ääigi. Puáhuttâsregister já vyestiamnâstutkâmušâi tiäđui vuáđuld arvâluvvoo, et 51 prosentist 18–85-ihásijn ulmuin lâi puáhuttâsâi já infektioi pyevtittem hybridimmuniteet ive 2022 loopâ räi.

Njuámumijn muštâleijee vyestiamnâseh lijjii enâmustáá nuorâb vuorâsulmui juávhust ive 2022 cuáŋui–kesimáánust ovdâskulij. Ovdâmerkkân roovvâd–juovlâmáánust 2022 tutkâmušân uásálistám 18–29-ihásijn ulmuin 71 prosentist lijjii koronanjuámmum vyestiamnâseh já 65 tiävdám ulmuin toh kávnojii 40 prosentist. Párnái tááhust majemuš arvâlus lii porgemáánust 2022, kuás vyestiamnâseh kávnojii 77 prosentist vuálá 12-ihásijn já 81 prosentist 12–17-ihásijn nuorâin.

”Suomâst koronanjuámumeh lasanii eskin talle ko nuorah já vuorâsulmuuh lijjii jo viehâ muudon puáhuttum. Veikâ puáhuttâsah iä jur iästámgin uđđâ variantij pyevtittem njuámumijd, toh láá kuittâg adelâm syeje viärráás taavdâ vuástá. Njuámumeh ain pyeredeh syeje taavdâ vuástá”, muštâl THL nettisiijđoin THL tutkâmhovdâ Merit Melin.

Käldee:

Tutkimus: Yli puolella suomalaisista on sekä rokotuksen että sairastetun taudin tuottamia koronaviruksen vasta-aineita (www.thl.fi)

Kove: Gerd Altmann (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Toimâtteijen suomâ­miäštár­kištoin Anarist: pasepeivi 12.4.2026

Majemuš kištopeivi lii älgimin. Vuárust láá nisonij 30 kilomeetter já almai 50 kilomeetter kunâgâsmääđhih ärbivuáválijn stijláin Aanaar Juvduuväärist. Stelliittâs lii herskulâš. Almai 50 kilomeetter...

THL: Alkohol juvâstâh­vyebdim- já pođos­kulâttem Suomâst kiäp­pánij oppeet ive 2025

Suomâst statistisávt merkkejum kulâttem vuáđuld alkohol kevttim lii ain kiäppánâm, muštâl Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lágádâs THL. Ive 2025 statistisávt merkkejum kulâttem lâi koskâmiärálávt suullân...

Suomâ ovdâskodde hilgoi aalmug­lâš­áánnum ellei vuoigâd­vuođâi čälimist vuáđu­laahân

Suomâ ovdâskodde hilgoi aalmuglâšáánnum ellei vuoigâdvuođâi lasseetmist Suomâ vuáđulaahân vyesimáánu 27. peeivi jienâstmist. Ánumist iävtuttui, ete vuáđulaahân čalluuččij uđđâ loho, mast kieđâvuššuuččii eres lasseen...

Tutkâmtiervuođah Fär­suolluin: Annika Pasanen joođeet­škuát uđđâ proojeekt Säämi ollâ­škoovlâst

Sahhiittâlâm Säämi ollâškoovlâ säämi sosiolingvistiik professor Annika Pasasii UArctic-kongresist Färsuolluin. Annikast láá kuhháá lamaš kyehti nahhaar: vistig-uv sun lii halijdâm peessâđ Aoteaoran já meid Färsuolluid....

Suomâ lii jieŋâ­skiäru maailm­miäštár – Taažân histor­jálâš pronssi

Suomâ vuoitij Sveeici 1–0 jotkâääigi jieŋâskiäru MM‑finalist. Fiinaalspellâ aalgij pasepeeivi tijme 21.20 Suomâ ääigi, já vuáittumoolâ šoodâi eidu koskâiijâ maŋa. MM‑kolle lii Suomân viiđâd. Suomâ sáŋgárin...