Paijeel peeleest syemmilijn láá finnejum vyestiamnâseh koronavirusân

Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lágádâs (THL, su. Terveyden ja hyvinvoinnin laitos) tutkâmušâi mield paijeel peeleest syemmilijn lâi hybridimmuniteet koronavirus vuástá ive 2022 loopâst. Puáhuttâs já koronanjuámmum ohtsâšvaiguttâsâst šoddâm hybridimmuniteet addel kuhesáigásii, šiev syeje viärráás koronataavdâ vuástá. THL lii čuávvum koronavirus keežild šoddâm vyestiamnâsij kavnum ulmuin cuáŋuimáánu 2020 rääjist. Tutkâmušân uásálistii 18–85-ihásiih ulmuuh sätivaljiimáin pirrâ Suomâ. Tutkâmuš várás láá nurrum vorrâiskoseh suullân 9 800 ulmust. Ton lasseen koronanjuámumij keežild šoddâm vyestiamnâseh láá tutkum párnáin já nuorâin HUS Diagnostikkuávdáá paijeelpáácuseerumčáittusijn, moh láá anonymisistum.

Tutkâmušâin lii čielgâm, et koronanjuámumist muštâleijee vyestiamnâsij almonem lâi koskâmiärálávt vuálá 7 prosentid ive 2021 loopâ räi, mut tot pajanij 31 prosentân ive 2022 uđđivemáánu–njuhčâmáánu ääigi já 54 prosentân ive 2022 roovvâd-juovlâmáánu ääigi. Puáhuttâsregister já vyestiamnâstutkâmušâi tiäđui vuáđuld arvâluvvoo, et 51 prosentist 18–85-ahasijn ulmuin lâi puáhuttâsâi já infektioi pyevtittem hybridimmuniteet ive 2022 loopâ räi.

Njuámumijn muštâleijee vyestiamnâseh lijjii enâmustáá nuorâb vuorâsulmui juávhust ive 2022 cuáŋui-kesimáánust ovdâskulij. Ovdâmerkkân roovvâd-juovlâmáánust 2022 tutkâmušân uásálistám 18–29-ihásijn ulmuin 71 prosentist lijjii koronanjuámmum vyestiamnâseh já 65 tiävdám ulmuin toh kávnojii 40 prosentist. Párnái tááhust majemuš arvâlus lii porgemáánust 2022, kuás vyestiamnâseh kávnojii 77 prosentist vuálá 12-ihásijn já 81 prosentist 12–17-ihásijn nuorâin.

”Suomâst koronanjuámumeh lasanii eskin talle ko nuorah já vuorâsulmuuh lijjii jo viehâ muudon puáhuttum. Veikâ puáhuttâsah iä jur iästámgin uđđâ variantij pyevtittem njuámumijd, toh láá kuittâg adelâm syeje viärráás taavdâ vuástá. Njuámumeh ain pyeredeh syeje taavdâ vuástá”, muštâl THL nettisiijđoin THL tutkâmhovdâ Merit Melin.

Käldee:

Tutkimus: Yli puolella suomalaisista on sekä rokotuksen että sairastetun taudin tuottamia koronaviruksen vasta-aineita (www.thl.fi)

Kove: Gerd Altmann (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Tanska parlament meridij Kooraan puáldim kieldimist

Tanska parlament lii tuhhiittâm laavâ, mii kiäldá oskoldâhlij tevstâi puáldim kirjen. Keevâtlávt taat meerhâš Kooraan puáldim kieldim. Koranij puáldim lii tijmá tovâttâm ennuv liävuttemesvuođâid...

Uđđâ nooveelantologia lii almostum anarâškielân

Anarâškielân lii almostum uđđâ nooveelantologia, mon novellijd anarâškielâ sárnooh láá čáállám maaŋgâi iivij ääigi. Ton paječaalân lii väljejum Annika Pasasii čäällim nooveel paječaalâ ađai...

Suomâ juhlo jiečânâsvuođâpeeivi Presidentlanneest 6.12.2023

Täsivääldi president Sauli Niinistö tuáimá jiečânâsvuođâpeeivi juhlevuástáväldim išedin já váldá kálguinis Jenni Haukioin vuástá kuosijd Presidentlanneest koskoho, juovlâmáánu 6. peeivi 2023. Vuástáväldim teeman lii...

Väldikodáliih párnái jiečânâsvuođâpeivijuhleh Säätytalost Helsigist: Aanaar já Ucjuuvâ ovdâsteijei tobdoh määđhist

Pasepeeivi, juovlâmáánu 4. peeivi, párnááh viettii väldikodálijd párnái jiečânâsvuođâpeivijuuhlijd Helsigist Säätytalost. Staatârääđi laanan lijjii puávdejum Suomâ jyehi kieldâst kyehti loveihásii párnáá, kiäi šoddâmihe lii...

Kesimuštoh: maid porgâđ, ko šoŋŋâ lii tego Irlandist?

Návt čoovčâ já skaamâ ääigi lii hitruu muštâččiđ, mii puoh tábáhtui moonnâm keesi. Taan rááiđust mun muštâlâm, maggaar muu keesi lâi já magareh ääših...