Kávpálâš kuálástem lii lasanâm Aanaar­jäävrist

Luánduriggodâhkuávdáá vorâs raapoort mield kuálástem Aanaarjäävrist lii muttum ennuv majemui 15 ive ääigi. Čielgâ nubástussân lii tot, et kávpálâš viermikuálástem lii lasanâm já rijjâääigi viermikuálástem kiäppánâm. Rijjâääigi kuálásteijeeh kuittâg ušteh váhá eenâb ko ovdil.

Kávpálij kuálásteijei salâseh láá stuárrum. Taat kuáská šapšáid, kuávžuráid, rávdoid, vuáskunáid já puškoid. Rijjâääigi kuálásteijeeh iä kode innig siämmáá ennuv šaapšâid, mutâ eres tehálij kuolij salâsijn iä lah stuorrâ nubástusah.

Aanaarjäävrist lii lamaš vyeimist kenigâsvuotâ kalveđ tiätu kuolijd jo ive 1976 rääjist. Kalvemkenigâsvuotâ kuáská šapšáid, kuávžuráid já rávdoid. Raapoort mield kalvemist láá hiäjus puátuseh. Ovdâmerkkân kolvum šaapšâi uási ubâ šapšâsalâsist lii tuše love prosentid. Kuávžur já ráávdu kalvemijn ij oro lemin ohtâvuotâ salâsij stuárudâhân. Liijkás stuorrâ kalvemmereh sättih‑uv joba muokkiđ ekosysteem.

Nubben huolâstuttee nubástussân raapoort noomât tom, ete paskoheh láá šoddâm almolubbon. Toiguin kuálástem čuáccá nuorâbáid kuolijd, mii sáttá hiäjusmittiđ kyelinaalijd. Ovdâmerkkân kolvum kuávžurijn áárvu mield suullân 30 prosentid koddojeh vyelimittosâžžân.

Kuálmád riskâ lii vuásku‑ já puškonaalij lasanem, mon toovât eromâšávt šoŋŋâdâhnubástus.

Raapoort avžut tooimâid riiskâi haaldâšmân

Raapoort avžut raijiittâsâid paskohij kevttimân sehe viermij já uštemstáágui miärán, amas uccâ kuálááh kudduđ liijkás ennuv. Ton lasseen kalvemmeerijd kolgâččij smiettâđ uđđâsist. Vuáskunijd já puškoid vist kannattičij kuálástiđ puoh vuovijguin.

Käldee:

Inarijärven kaupallinen kalastus kasvanut – istutusten tuotto heikko (www.luke.fi)

Kove: Valtteri Valkeapolku

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Kirdee auto sáttá luŋŋâniđ ááimun jo ive 2028

Vuáládâheennâmlâš Pal‑V-irâttâs (Personal Air Land Vehicle) lii finnim Euroop kirdem­torvolâš­vuotâ­virge­omâháást EASA:st tuhhiittem, mii taha máhđulâžžân kirdee auto puovtâdem. Jis puoh mana tego lii vuávájum,...

Sämitigge uárnee sovâ­dât­mân kyeskee savâs­tâl­lâm­tilá­lâš­vuo­đâid sämi­seervij jesâ­náid

Sämitigge áigu orniđ kyehti sovâdâttâmteema miäldásii savâstâllâm­tilálâšvuođâ roovvâdmáánu aalgâst Anarist. Tilálâšvuođah láá uáivildum sierâ puávdejum sämiseervij jesânáid, já toid kalga almottâttâđ muuneeld. Savâstâllâm­tilálâšvuođâi ulmen lii...

Mätkipuhe­limeh levât­teh baktee­rijd já virusijd – Totkeeh avžuut­teh sikkođ puhelin ohtii ohhoost

Mätkipuhelimeh láá nuuvt ko Troija hiäppušeh bakteerij leevâtmist. Návt näggee vorâs australialâš tutkâmuš. Tutkâmušâst tárkkojuvvojii 95 mätkipuhelimid, main kávnojii paijeel 17 000 mikro-organismid. Toi kooskâst lijjii...

Čiččâm sierâ puurrâm­miellâd – Maid toh halijdeh muštâliđ purâ­­deijei?

Tiettih-uv tun, et ulmust pyehtih leđe maaŋgâmuđusiih puurrâmmielah? Mun oppim taam ko luuhim Anu Tevanlinna kirje Hyvinvointia mielelläsi (2020. Jyväskylä: Atena kustannus oy). Tääl ááigum...

Anarâškielâ servi tiävdá 40 ihheed juovlâ­máánust – juhlij vuávám álgá

Anarâškielâ servi lii toimâm 40 ihheed juovlámáánu 5. peeivi. Seervi kuhesáigásâžžân toimân lii lamaš kielâpiervâltoimâ. Ton lasseen servi lii kuástidâm Anarâš-loostâ, nuorâi- já párnáikirjálâšvuođâ,...