Kávpálâš kuálástem lii lasanâm Aanaar­jäävrist

Luánduriggodâhkuávdáá vorâs raapoort mield kuálástem Aanaarjäävrist lii muttum ennuv majemui 15 ive ääigi. Čielgâ nubástussân lii tot, et kávpálâš viermikuálástem lii lasanâm já rijjâääigi viermikuálástem kiäppánâm. Rijjâääigi kuálásteijeeh kuittâg ušteh váhá eenâb ko ovdil.

Kávpálij kuálásteijei salâseh láá stuárrum. Taat kuáská šapšáid, kuávžuráid, rávdoid, vuáskunáid já puškoid. Rijjâääigi kuálásteijeeh iä kode innig siämmáá ennuv šaapšâid, mutâ eres tehálij kuolij salâsijn iä lah stuorrâ nubástusah.

Aanaarjäävrist lii lamaš vyeimist kenigâsvuotâ kalveđ tiätu kuolijd jo ive 1976 rääjist. Kalvemkenigâsvuotâ kuáská šapšáid, kuávžuráid já rávdoid. Raapoort mield kalvemist láá hiäjus puátuseh. Ovdâmerkkân kolvum šaapšâi uási ubâ šapšâsalâsist lii tuše love prosentid. Kuávžur já ráávdu kalvemijn ij oro lemin ohtâvuotâ salâsij stuárudâhân. Liijkás stuorrâ kalvemmereh sättih‑uv joba muokkiđ ekosysteem.

Nubben huolâstuttee nubástussân raapoort noomât tom, ete paskoheh láá šoddâm almolubbon. Toiguin kuálástem čuáccá nuorâbáid kuolijd, mii sáttá hiäjusmittiđ kyelinaalijd. Ovdâmerkkân kolvum kuávžurijn áárvu mield suullân 30 prosentid koddojeh vyelimittosâžžân.

Kuálmád riskâ lii vuásku‑ já puškonaalij lasanem, mon toovât eromâšávt šoŋŋâdâhnubástus.

Raapoort avžut tooimâid riiskâi haaldâšmân

Raapoort avžut raijiittâsâid paskohij kevttimân sehe viermij já uštemstáágui miärán, amas uccâ kuálááh kudduđ liijkás ennuv. Ton lasseen kalvemmeerijd kolgâččij smiettâđ uđđâsist. Vuáskunijd já puškoid vist kannattičij kuálástiđ puoh vuovijguin.

Käldee:

Inarijärven kaupallinen kalastus kasvanut – istutusten tuotto heikko (www.luke.fi)

Kove: Valtteri Valkeapolku

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Tiervâpuáttim Liäibum­blogin!

Lieggâsávt tiervâpuáttim uđđâ blogin! Maailm lii tievâ puohmuđusijn reseptijn eenâblovokielân, mut ucceeblovokielân toh iä oro kavnuumin. Taat Liäibumblogi nubástit ääši. Blogi ulmen lii uápistiđ lohhee...

Ulloläigi maarsu­soksâmijn – luhostuvá-uv?

Taan kiiđâ mun halijdim keččâliđ maidnii uđđâsijd: mun aigum uápásmuđ snäldein panemân. Vâi tast ličij váhá lase hástu já hitruuvuotâ, te almottâttim taggaar kietâtyejikuursân,...

Mätkiporgâmuš – Uási 3 ađai maht munnuu peerâ selvân kuhes auto­maađ­hijn

Mun lam ovdebáin Mätkiporgâmuš-blogiteevstâin (Uási 1, Uási 2) muštâlâm, ete mii peerâ viättá uáli ennuv ääigi autost. Taan keerdi mun čálám eenâb-uv párnái porgâmušâin. Párnáigijn jotteem...

Merâmääđhih Hailuoton láá páác­cám historján

Keesi aalgâst poođij váhá olâtteijee uuđâs, ete uđđâ maađij Oulunsalo Riutunkari já Hailuoto kieldâ kooskâst valmâštuvá jo kesimáánu loopâst. Ovdil lâi arvâlum, ete tot...

Mij ferttiiččijm väldiđ pirâs­tiettuin huámá­šumán sierâ­lágá­nijd kulttuu­rijd já kielâid

Čällee: Martti Rajamäki Mun lam luuhâm pirâstiettuid ja valmâštum filosofia maisterin. Mun lam aiccâm, ete távjá ulmuuh iä vääldi pirâstiettuin huámášumán sierâlágánijd kulttuurijd. Mun porgim...