Kávpálâš kuálástem lii lasanâm Aanaar­jäävrist

Luánduriggodâhkuávdáá vorâs raapoort mield kuálástem Aanaarjäävrist lii muttum ennuv majemui 15 ive ääigi. Čielgâ nubástussân lii tot, et kávpálâš viermikuálástem lii lasanâm já rijjâääigi viermikuálástem kiäppánâm. Rijjâääigi kuálásteijeeh kuittâg ušteh váhá eenâb ko ovdil.

Kávpálij kuálásteijei salâseh láá stuárrum. Taat kuáská šapšáid, kuávžuráid, rávdoid, vuáskunáid já puškoid. Rijjâääigi kuálásteijeeh iä kode innig siämmáá ennuv šaapšâid, mutâ eres tehálij kuolij salâsijn iä lah stuorrâ nubástusah.

Aanaarjäävrist lii lamaš vyeimist kenigâsvuotâ kalveđ tiätu kuolijd jo ive 1976 rääjist. Kalvemkenigâsvuotâ kuáská šapšáid, kuávžuráid já rávdoid. Raapoort mield kalvemist láá hiäjus puátuseh. Ovdâmerkkân kolvum šaapšâi uási ubâ šapšâsalâsist lii tuše love prosentid. Kuávžur já ráávdu kalvemijn ij oro lemin ohtâvuotâ salâsij stuárudâhân. Liijkás stuorrâ kalvemmereh sättih‑uv joba muokkiđ ekosysteem.

Nubben huolâstuttee nubástussân raapoort noomât tom, ete paskoheh láá šoddâm almolubbon. Toiguin kuálástem čuáccá nuorâbáid kuolijd, mii sáttá hiäjusmittiđ kyelinaalijd. Ovdâmerkkân kolvum kuávžurijn áárvu mield suullân 30 prosentid koddojeh vyelimittosâžžân.

Kuálmád riskâ lii vuásku‑ já puškonaalij lasanem, mon toovât eromâšávt šoŋŋâdâhnubástus.

Raapoort avžut tooimâid riiskâi haaldâšmân

Raapoort avžut raijiittâsâid paskohij kevttimân sehe viermij já uštemstáágui miärán, amas uccâ kuálááh kudduđ liijkás ennuv. Ton lasseen kalvemmeerijd kolgâččij smiettâđ uđđâsist. Vuáskunijd já puškoid vist kannattičij kuálástiđ puoh vuovijguin.

Käldee:

Inarijärven kaupallinen kalastus kasvanut – istutusten tuotto heikko (www.luke.fi)

Kove: Valtteri Valkeapolku

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Roland Garros ‑tennisturnam kištottâlloo eromâš tiileest Pariisist – Jannik Sinner lii kievrâmus vyeittee­iävtukkâs  

Taan ive nubbe Grand Slam ‑tennisturnam, Roland Garros, lii vuálgám joton pasepeeivi Pariisist. Stuárráámuuh vuárdámušah miänástusâst liäbbájeh tääl maailmlisto njunošist leijee Jannik Sinner ärdei...

Toimâtteijen suomâ­miäštár­kištoin Anarist: lávurdâh 11.4.2026

Muái Valtterijn merideen algâttiđ peeivi eelâšmin Säämi máttááttâskuávdáást (SMK). Pesseen sahhiittâllâđ kištoi orniimist Anne Tervaniemi, kote västid kištopurâdemvisteest. Sun muštâl, ete jieht puurâdmin ellii...

Sämitigge mieđeet ive 2026 kulttuur­palhâšuumijd Maire Saijetsân já Maarit Länsmanân – Palhâšumeh juáh­hojeh Anarist 29.5. já Ucjuuvâst 19.6.

Sämitige kulttuurlävdikodde juáhá ive 2026 kulttuurpalhâšume Aanaar já Ucjuuvâ 150‑juhleiivij kunnen aanaarlii Mihkku Elle Maire Saijetsân já ucjuvlii Rájájon Máretân, Maarit Länsmanân. Valjiimist tiäduttui...

Suomi.fist tiäđuh almos palvâ­lusâin tääl meid nuorttâlâš-, anarâš- já tave­sämi­kielân

Suomi.fi-nettipalvâlusâst kávnojeh tiäđuh nuorttâlâš-, anarâš- já tavesämikielân jo suullân 180 almos palvâlusâst. Siijđoin meid muštâluvvoo palvâlusâin, maid eereeb iärrás Digi- já aalmugtiätuvuáhádâh, Eellimvyeimikuávdáš, Kela...

Tanska áigu mecci­luttiđ 250 000 hehtaarid piäldu majemustáá ihán 2045

Tanska áigu tuástuđ šoŋŋâdâhnubástus meccilutmáin 250 000 hehtaarid piäldu majemustáá ihán 2045. Tain naalijn eennâm viggá šoddâdiđ meccivijđoduvás suullân 40 prosentáin. Šoŋŋâdâhnubástus tuástum lasseen mecciluttem...