Kávpálâš kuálástem lii lasanâm Aanaar­jäävrist

Luánduriggodâhkuávdáá vorâs raapoort mield kuálástem Aanaarjäävrist lii muttum ennuv majemui 15 ive ääigi. Čielgâ nubástussân lii tot, et kávpálâš viermikuálástem lii lasanâm já rijjâääigi viermikuálástem kiäppánâm. Rijjâääigi kuálásteijeeh kuittâg ušteh váhá eenâb ko ovdil.

Kávpálij kuálásteijei salâseh láá stuárrum. Taat kuáská šapšáid, kuávžuráid, rávdoid, vuáskunáid já puškoid. Rijjâääigi kuálásteijeeh iä kode innig siämmáá ennuv šaapšâid, mutâ eres tehálij kuolij salâsijn iä lah stuorrâ nubástusah.

Aanaarjäävrist lii lamaš vyeimist kenigâsvuotâ kalveđ tiätu kuolijd jo ive 1976 rääjist. Kalvemkenigâsvuotâ kuáská šapšáid, kuávžuráid já rávdoid. Raapoort mield kalvemist láá hiäjus puátuseh. Ovdâmerkkân kolvum šaapšâi uási ubâ šapšâsalâsist lii tuše love prosentid. Kuávžur já ráávdu kalvemijn ij oro lemin ohtâvuotâ salâsij stuárudâhân. Liijkás stuorrâ kalvemmereh sättih‑uv joba muokkiđ ekosysteem.

Nubben huolâstuttee nubástussân raapoort noomât tom, ete paskoheh láá šoddâm almolubbon. Toiguin kuálástem čuáccá nuorâbáid kuolijd, mii sáttá hiäjusmittiđ kyelinaalijd. Ovdâmerkkân kolvum kuávžurijn áárvu mield suullân 30 prosentid koddojeh vyelimittosâžžân.

Kuálmád riskâ lii vuásku‑ já puškonaalij lasanem, mon toovât eromâšávt šoŋŋâdâhnubástus.

Raapoort avžut tooimâid riiskâi haaldâšmân

Raapoort avžut raijiittâsâid paskohij kevttimân sehe viermij já uštemstáágui miärán, amas uccâ kuálááh kudduđ liijkás ennuv. Ton lasseen kalvemmeerijd kolgâččij smiettâđ uđđâsist. Vuáskunijd já puškoid vist kannattičij kuálástiđ puoh vuovijguin.

Käldee:

– Inarijärven kaupallinen kalastus kasvanut – istutusten tuotto heikko (www.luke.fi)

Kove: Valtteri Valkeapolku

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Anarâš­kielâ servi uárnee Wiki­pedia-páájá Helsi­gist roovvâd­máánu loo­pâst

Anarâškielâ servi já Wikimedia Suomâ uárnejeh Wikipedia-páájá Helsigist 31.10.–1.11. tijme 9–18. Juurdân lii čäälliđ, tivvoođ já tievâsmittiđ Wikipedia-artikkâlijd, savâstâllâđ Wikipedia-pargoost já siärvustâllâđ anarâškielân. Seervist pääihi...

New Yorkist káátuh láá máálá­jum vielgâ­din jo miljovn nelji­hâš­meet­terid, vâi piirâs já tááluh čuás­kuččii

Maaŋgah korrâ pakkâpajeh keččâlâddii Maadâ- já Koskâ-Euroop moonnâm keesi. Maaŋgâi soojij liegâs lâi paijeel 40 cekkid. Ulâttâs 48,4 °C mittedui syeinimáánu pelimuddoost Sardiniast Italiast. Eellim...

Saturnus maadâ­náápán lii almos­tum jietâ­nâs love­čievâg

Saturnus áimukiärdán lii almostum hirmâd stuorrâ lovečievvâg häämi. Totkeejuávkku muštâlij kávnusist čohčâmáánu aalgâst, já puátuseh almostittojii Science Advances ‑loostâst. Riššoviirdij hammim polvâstielâs jorá Saturnus maadânäävi...

Uđđâ tutkâmuš muštâl lase afriklij oorjij álgupuátimist

Taan keesi aalmugijkoskâsâš totkeejuávkku almostitij tutkâmuš afriklij oorjij álgupuátimist. Tutkâmušâst selvâttui, lii-uv máhđulâš tiettiđ oorjij álgupuáttim tutkâmáin paanij isotoopijd já viärdádâlmáin taid Afrik isotoopáid. ”Ovdil...

OpenAI taho­jiermi lii máhđu­lávt čuávdám oovtâ váddá­sumos mate­maat­lijn čuol­mâin ubâ maail­mist

Tahojiermifinnodâh OpenAI iätá, ete ton totkeeh láá čuávdám tahojiermimallijn oovtâ matematik stuárráámuin čuolmâin. OpenAI mield toos monnii 88 tijmed, já toos kiävttojii nyevt 10 000...