Kávpálâš kuálástem lii lasanâm Aanaar­jäävrist

Luánduriggodâhkuávdáá vorâs raapoort mield kuálástem Aanaarjäävrist lii muttum ennuv majemui 15 ive ääigi. Čielgâ nubástussân lii tot, et kávpálâš viermikuálástem lii lasanâm já rijjâääigi viermikuálástem kiäppánâm. Rijjâääigi kuálásteijeeh kuittâg ušteh váhá eenâb ko ovdil.

Kávpálij kuálásteijei salâseh láá stuárrum. Taat kuáská šapšáid, kuávžuráid, rávdoid, vuáskunáid já puškoid. Rijjâääigi kuálásteijeeh iä kode innig siämmáá ennuv šaapšâid, mutâ eres tehálij kuolij salâsijn iä lah stuorrâ nubástusah.

Aanaarjäävrist lii lamaš vyeimist kenigâsvuotâ kalveđ tiätu kuolijd jo ive 1976 rääjist. Kalvemkenigâsvuotâ kuáská šapšáid, kuávžuráid já rávdoid. Raapoort mield kalvemist láá hiäjus puátuseh. Ovdâmerkkân kolvum šaapšâi uási ubâ šapšâsalâsist lii tuše love prosentid. Kuávžur já ráávdu kalvemijn ij oro lemin ohtâvuotâ salâsij stuárudâhân. Liijkás stuorrâ kalvemmereh sättih‑uv joba muokkiđ ekosysteem.

Nubben huolâstuttee nubástussân raapoort noomât tom, ete paskoheh láá šoddâm almolubbon. Toiguin kuálástem čuáccá nuorâbáid kuolijd, mii sáttá hiäjusmittiđ kyelinaalijd. Ovdâmerkkân kolvum kuávžurijn áárvu mield suullân 30 prosentid koddojeh vyelimittosâžžân.

Kuálmád riskâ lii vuásku‑ já puškonaalij lasanem, mon toovât eromâšávt šoŋŋâdâhnubástus.

Raapoort avžut tooimâid riiskâi haaldâšmân

Raapoort avžut raijiittâsâid paskohij kevttimân sehe viermij já uštemstáágui miärán, amas uccâ kuálááh kudduđ liijkás ennuv. Ton lasseen kalvemmeerijd kolgâččij smiettâđ uđđâsist. Vuáskunijd já puškoid vist kannattičij kuálástiđ puoh vuovijguin.

Käldee:

Inarijärven kaupallinen kalastus kasvanut – istutusten tuotto heikko (www.luke.fi)

Kove: Valtteri Valkeapolku

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Vuáládâh­eennâm­liih tuáhtáreh väätih jieijâs äšši­gâš­šáid lase tiäđu šoohân­mist: Maŋgâsist meendu optimis­tisâš uáinu äpit­teem­min šoddâ­mist

Vuáládâhenâmijn šoovâtmân spesialistum tuáhtáreh já gynekologeh väätih aalmuglii tieđettemkampanja, mon ulmen ličij lasettiđ tiäđu šoohânmist já estiđ epirealistlijd vuárdámušâid äpitteemmin šoddâmist. Tuáhtáreh láá čáállám ávus...

MM-jyelgipáálu niäljá­dâs­finaleh láá spellum

MM-jyelgipáálu niäljádâsfinaleh spiällojii syeinimáánu 9.–12. peeivi. Tain kuáhtájii Ranska já Marokko, Espanja já Belgia, Taažâ já Eŋland sehe Argentiina já Sveicci. Pelifinaláid maneh tääl Ranska,...

Ovtâstittum čuoigâm meddâl, ryeš­šiliih maassâd – Aalmugij­koskâsâš olympia­komitea toovâi stuorrâ miärá­dâsâid maje­baargâ

Aalmugijkoskâsii olympiakomitea (AOK) stivrâ čuákkimistij majebaargâ syeinimáánu 7. peeivi. Čuákkimist soppui eereeb iärrás ive 2030 tälviolympialij šlaajâin já ohjelmist. Stivrâ meridij, ete ovtâstittum čuoigâm...

Jyelgipáálu MM-kištoi niäljádâs­finalisteh láá tääl tiäđust – olâttâsah, historjá já täsni­puudah

Jyelgipáálu MM-kištoh láá joođoost. Ovtâstum staatah, Kanada já Meksiko uárnejeh speelâid oovtâst. MM‑kištoid uásálisteh taan tove 48 enâmid, já turnaamist spiällojeh ohtsis 104 spellâd....

Pittáámsämmilii kielâ já kulttuur kuhes­áigásâš paijeen­tuállee Knut Sivertsen lii jáámmám

Pittáámsämmilâš Knut Harry Sivertsen (š. 26.9.1941) jaamij syeinimáánu vuosmuu peeivi 2026 aldaaš ulmuidis kooskâst kuhháá jotkum puácuvuođâ keežild. Návt muštâl jäämmimalmottâs, mii almostui Avisa Nordland...