Euroopliih astro­nauteh peesih uásá­listiđ NASA mánudâš­kirdemáid

Euroop komovuotâornijdume ESA hovdâ Joseph Aschbacher lii almottâm, et ESA lii finnim jieijâs astronautáid kulmâ saje NASA mánudâškirdemáid. Aschbacher tieđettij, et vuosmuu saje finnee saksalâš astronaut, nube saje ranskalâš astronaut já kuálmád saje italialâš astronaut. Taah enâmeh meid enâmustáá ruttâdeh ESA komovuotâohjelmijd.

Máhđuliih kandidaateh

Aschbacher ij nomâttâm ulmuid, kiäh Mánudâžân vyelgih eurooplâžžân, mut keevâtlávt ESA astronautjuávkku ij lah hirmâd styeres. Vala aktiivliih astronauteh láá ive 2009 rekrytistmist väljejum astronauteh Samantha Cristoforetti (Italia), Alexander Gerst (Saksa), Andreas Morgensen (Tanska), Luca Parmitano (Italia), Timothy Peak (Eŋland) já Thomas Pesquet (Ranska). Taam juávhu tievâsmitij ive 2015 Matthias Maurer (Saksa). Keevâtlávt taat juávkku lii jo hárjuttâllâm mánudâšmađhij várás, já taan juávhust láá puoh nanosumos iävtukkâsah.

Puárásub astronautjuávhu lasseen ESA valjij ive 2022 rekrytistmist vittâ astronautkandidaat já 12 reeseervastronautkandidaatid. Tääl sist ohtâ, ruátálâš Marcus Wandt, lii jo kirdám ISS-komovuotâsajattâhân ruátálijn ruttâdmáin. Eidusijn astronautijn ranskalâš Sophie Adenot lii vyelgimin kuovâmáánu 2026 mätkikoddeest ISS:n. Anarâš aavis finnim tiäđui mield eres eidusiih astronauteh iä vala tiättám roovvâdmáánust, kuás lii sii vuáru. 

Nubbe ranskalâš nuorâ astronaut Arnaut Prost lii reeseervjuávhust. Taan reeseervjuávhust láá meiddei kyehti saksalii, Amelie Schoenenwald já Nicola Winter, sehe kyehti italialii, Anthea Comellini já Andrea Patassa.

Saksalâš astronaut Matthias Maurer čáálá Facebook-seinistis maŋgâs tobdoid: ”Mij lep tääl uđđâ, jiäráskittee komovuotâääigi aalgâst.”

Käldeeh:

– Duitse astronaut als eerste Europeaan naar de maan (nos.nl)

– Nine years of ESA’s class of 2009 astronauts (www.esa.int)

– ESA presents new generation of astronauts (www.esa.int)

Kove: Nielander (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Nubástus Anarâš­kielâ seervi 40‑ive juuhlán: Párnái juhle lii macât­tum, ton saa­jeest lii uđđâ ohjelm

Anarâškielâ seervi váldujuhle tuálloo skammâmáánu 24. peeivi tijme 16.30–20. Vistig vuáváámist lâi, ete servi orniiččij párnái juhle ovdil puohâi váldujuhle. Äigitavlu­suujâi tiet párnái juhle lii...

Uđđâ Ydin-tábáh­tus­saje puáhtá Oulu ollâ­opât­tuv alde­láá kuáv­dáá

Oulu ollâopâttâh lii lekkâm Oulu kuávdážân uđđâ oppâm- já kuáhtámsaje, mon nommâ lii Ydin ’Vááimus’. Ton ulmen lii pyehtiđ ollâopâttuv, tiettuu, uáppeid já totkeid...

Sämitigge puávdee sämi­seervij jesâ­nijd kuldâ­liđ já savâs­tâllâđ sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdât­tâm­komis­sio pargo ovdán­mist

Sämitigge uárnee kyehti Teams-tilálâšvuođâ, main tot addel kejâstuv sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio proosees ovdánmist já puáttee muddoin. Ton lasseen tilálâšvuođâin lii ulmen kuullâđ seervij...

Sämitigge ráhtá­dâđâi virgá­láid ráđá­dâl­máid säm­milij tuotâvuotâ- já sovâdât­tâm­komis­sio toimâ­iävtut­tâsâin

Sämitige čuákkim kieđâvušâi sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio toimâiävtuttâssáid lohtâseijee olesvuođâ vuossaargâ skammâmáánu nube peeivi. Čuákkim tuhhiittij Sämitige uáivilijd tagarijn aašijn, moh kiđđuv annojii vuosâsajasâžžân. Taah...

Demokraatáid stuorrâ vuáittu Ovtâstum staatâi koskâvaaljâin

Ovtâstum staatâin demokraateh láá vuáittám eenâblovo sehe senatist já ovdâsteijeivisteest nuuvt kočodum koskâvaaljâin. Sij haldâšeh parlament republikaanpresident Donald Trump loppâpaje ääigi. Puáđus sáttá tovâttiđ vädisvuođâid...