Euroopliih astro­nauteh peesih uásá­listiđ NASA mánudâš­kirdemáid

Euroop komovuotâornijdume ESA hovdâ Joseph Aschbacher lii almottâm, et ESA lii finnim jieijâs astronautáid kulmâ saje NASA mánudâškirdemáid. Aschbacher tieđettij, et vuosmuu saje finnee saksalâš astronaut, nube saje ranskalâš astronaut já kuálmád saje italialâš astronaut. Taah enâmeh meid enâmustáá ruttâdeh ESA komovuotâohjelmijd.

Máhđuliih kandidaateh

Aschbacher ij nomâttâm ulmuid, kiäh Mánudâžân vyelgih eurooplâžžân, mut keevâtlávt ESA astronautjuávkku ij lah hirmâd styeres. Val aktiivliih astronauteh láá ive 2009 rekrytistmist väljejum astronauteh Samantha Cristoforetti (Italia), Alexander Gerst (Saksa), Andreas Morgensen (Tanska), Luca Parmitano (Italia), Timothy Peak (Eŋland) já Thomas Pesquet (Ranska). Taam juávhu tievâsmitij ive 2015 Matthias Maurer (Saksa). Keevâtlávt taat juávkku lii jo hárjuttâllâm mánudâšmađhij várás, já taan juávhust láá puoh nanosumos iävtukkâsah.

Puárásub astronautjuávhu lasseen ESA valjij ive 2022 rekrytistmist vittâ astronautkandidaat já 12 reeseervastronautkandidaatid. Tääl sist ohtâ, ruátálâš Marcus Wandt, lii jo kirdám ISS-komovuotâsajattâhân ruátálijn ruttâdmáin. Eidusijn astronautijn ranskalâš Sophie Adenot lii vyelgimin kuovâmáánu 2026 mätkikoddeest ISS:n. Anarâš aavis finnim tiäđui mield eres eidusiih astronauteh iä vala tiättám roovvâdmáánust, kuás lii sii vuáru. 

Nubbe ranskalâš nuorâ astronaut Arnaut Prost lii reeseervjuávhust. Taan reeseervjuávhust láá meiddei kyehti saksalii, Amelie Schoenenwald já Nicola Winter, sehe kyehti italialii, Anthea Comellini já Andrea Patassa.

Saksalâš astronaut Matthias Maurer čáálá Facebook-seinistis maŋgâs tobdoid: ”Mij lep tääl uđđâ, jiäráskittee komovuotâääigi aalgâst.”

Käldeeh:

Duitse astronaut als eerste Europeaan naar de maan (nos.nl)

Nine years of ESA’s class of 2009 astronauts (www.esa.int)

ESA presents new generation of astronauts (www.esa.int)

Kove: Nielander (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Maaŋgah čyeigeeh lopâttii karrieeris Aanaar Juvduu­vääri saaveeh­lätteid

Aanaar SM‑kištoin kištoviehâ peesâi uáiniđ maaŋgâ valastâllee karrieer loopâ, ko áámmátlâš čuoigâm nuuvâi aainâs-uv Krista Pärmäkoskist, Katri Lylynperäst, Perttu Hyvärisiist já Markus Vuorelast. Juáháš...

WHO: Uđđâ malaria­taalhâs umogáid lii tuhhiittum

Maailm tiervâsvuotâornijdume WHO lii tuhhiittâm vuosmuu eromâšávt eskenšoddâm umogáid uáivildum malariatalkkâs. Malaria lii čuoškâi levâttem trooppisâš tavdâ, mii lii Afrikist eromâš koddee puácuvuotâ. Ive 2024...

Kolgâččij porgâškyettiđ

Pärnin mun luuhim ennuv. Muštám ko eellim kirjeráájust já kuoddim pááikán ennuv kiirjijd. Toh makkuuttii muu, jeđđejii-uv. Lâi uáli jo jiäráskittee luuhâđ puoh ”Neiti...

Anarâš aavis taarbâš kesičalluid

Taam čalluu čälidijn láá pessijááh. Aavis jurduuh láá kuittâg jo kesiluámust, suullân kesi-syeinimáánust. Toimâtteijeeh tarbâšeh luámu, mut Anarâš aavis liijká ferttee almostuđ. Kesiluámu várás...

Taažâ ive museo 2026 lii Saemien Sijte

Maadâsämmilâš museo já kulttuurkuávdáš Saemien Sijte lii väljejum Taažâ ive 2026 museon. Palhâšume juohhui aalmuglii museočuákkimist Kirkkonjaargâst cuáŋuimáánu 14. peeivi. Áinon maadâsämmilâžžân museon Saemien...