Euroopliih astro­nauteh peesih uásá­listiđ NASA mánudâš­kirdemáid

Euroop komovuotâornijdume ESA hovdâ Joseph Aschbacher lii almottâm, et ESA lii finnim jieijâs astronautáid kulmâ saje NASA mánudâškirdemáid. Aschbacher tieđettij, et vuosmuu saje finnee saksalâš astronaut, nube saje ranskalâš astronaut já kuálmád saje italialâš astronaut. Taah enâmeh meid enâmustáá ruttâdeh ESA komovuotâohjelmijd.

Máhđuliih kandidaateh

Aschbacher ij nomâttâm ulmuid, kiäh Mánudâžân vyelgih eurooplâžžân, mut keevâtlávt ESA astronautjuávkku ij lah hirmâd styeres. Val aktiivliih astronauteh láá ive 2009 rekrytistmist väljejum astronauteh Samantha Cristoforetti (Italia), Alexander Gerst (Saksa), Andreas Morgensen (Tanska), Luca Parmitano (Italia), Timothy Peak (Eŋland) já Thomas Pesquet (Ranska). Taam juávhu tievâsmitij ive 2015 Matthias Maurer (Saksa). Keevâtlávt taat juávkku lii jo hárjuttâllâm mánudâšmađhij várás, já taan juávhust láá puoh nanosumos iävtukkâsah.

Puárásub astronautjuávhu lasseen ESA valjij ive 2022 rekrytistmist vittâ astronautkandidaat já 12 reeseervastronautkandidaatid. Tääl sist ohtâ, ruátálâš Marcus Wandt, lii jo kirdám ISS-komovuotâsajattâhân ruátálijn ruttâdmáin. Eidusijn astronautijn ranskalâš Sophie Adenot lii vyelgimin kuovâmáánu 2026 mätkikoddeest ISS:n. Anarâš aavis finnim tiäđui mield eres eidusiih astronauteh iä vala tiättám roovvâdmáánust, kuás lii sii vuáru. 

Nubbe ranskalâš nuorâ astronaut Arnaut Prost lii reeseervjuávhust. Taan reeseervjuávhust láá meiddei kyehti saksalii, Amelie Schoenenwald já Nicola Winter, sehe kyehti italialii, Anthea Comellini já Andrea Patassa.

Saksalâš astronaut Matthias Maurer čáálá Facebook-seinistis maŋgâs tobdoid: ”Mij lep tääl uđđâ, jiäráskittee komovuotâääigi aalgâst.”

Käldeeh:

Duitse astronaut als eerste Europeaan naar de maan (nos.nl)

Nine years of ESA’s class of 2009 astronauts (www.esa.int)

ESA presents new generation of astronauts (www.esa.int)

Kove: Nielander (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Säämi kielâ­kähvi­viäsu uárne­juvvoo Šielâst koskoho 21.1.

Aanaar kieldâ uárnee säämi kielâkähviviäsu Aanaar škoovlâst Šielâst uđđâivemáánu 21. peeivi tijme 14–16. Säämi kielâkähviviäsuh láá nuuvtá já puohháid ávus tábáhtumeh, main ulmuuh pyehtih sárnuđ...

Oulu kulttuur­uáivi­kaavpug­ive lekkâm­juhleh 16.1–18.1. – vuossâmuš peivi

Oulu lii Euroop kulttuuruáivikaavpug ive 2026 oovtâst slovakialijn Trenčín-kaavpugáin. Taan ive Oulust láá maaŋgâlágáneh kulttuurtábáhtusah, já meid sämikulttuur lii pyereest uáinusist. Taan artikkâlist Anarâš aavis...

Ovllá-sämioop­perast lii onne vuosâ­čááitus Oulu teatterist

Oulu teatter, Säämi aalmuglâšteatter Beaivváš já Oulu Sinfonia pyehtih onne tijme 19 rääjist lyeve oolâ vuordum Ovllá-ooppera. Koččâmušâst lii vuossâmuš oleseehid ooppera, mon vuosâčááitus...

Neelji ISS-astronaut juávkku lii maccâm tolebiššáá Enâmân ko lâi vuávájum

Neelji astronaut juávkku nummeer 11 aalmugijkoskâsii komovuotâsajattuvvâst ISS:st lii siäivum torvolávt Enâmân. Sij maccii mottoom oho tolebiššáá ko algâalgâlávt lâi vuávájum oovtâ astronaut tiervâsvuotâčuolmâ keežild....

Misthân lii limonaad­viäru, mondiet ulmuuh ain puáiduh?

Tovle lâi puoh pyerebeht. Taat ij lah aaibâs tuotâ. Mun kuittâg muštám, ete mist lâi párnážin herskupeivi. Tot lâi áinoo peivi ohhoost ko lâi...