Euroopliih astro­nauteh peesih uásá­listiđ NASA mánudâš­kirdemáid

Euroop komovuotâornijdume ESA hovdâ Joseph Aschbacher lii almottâm, et ESA lii finnim jieijâs astronautáid kulmâ saje NASA mánudâškirdemáid. Aschbacher tieđettij, et vuosmuu saje finnee saksalâš astronaut, nube saje ranskalâš astronaut já kuálmád saje italialâš astronaut. Taah enâmeh meid enâmustáá ruttâdeh ESA komovuotâohjelmijd.

Máhđuliih kandidaateh

Aschbacher ij nomâttâm ulmuid, kiäh Mánudâžân vyelgih eurooplâžžân, mut keevâtlávt ESA astronautjuávkku ij lah hirmâd styeres. Val aktiivliih astronauteh láá ive 2009 rekrytistmist väljejum astronauteh Samantha Cristoforetti (Italia), Alexander Gerst (Saksa), Andreas Morgensen (Tanska), Luca Parmitano (Italia), Timothy Peak (Eŋland) já Thomas Pesquet (Ranska). Taam juávhu tievâsmitij ive 2015 Matthias Maurer (Saksa). Keevâtlávt taat juávkku lii jo hárjuttâllâm mánudâšmađhij várás, já taan juávhust láá puoh nanosumos iävtukkâsah.

Puárásub astronautjuávhu lasseen ESA valjij ive 2022 rekrytistmist vittâ astronautkandidaat já 12 reeseervastronautkandidaatid. Tääl sist ohtâ, ruátálâš Marcus Wandt, lii jo kirdám ISS-komovuotâsajattâhân ruátálijn ruttâdmáin. Eidusijn astronautijn ranskalâš Sophie Adenot lii vyelgimin kuovâmáánu 2026 mätkikoddeest ISS:n. Anarâš aavis finnim tiäđui mield eres eidusiih astronauteh iä vala tiättám roovvâdmáánust, kuás lii sii vuáru. 

Nubbe ranskalâš nuorâ astronaut Arnaut Prost lii reeseervjuávhust. Taan reeseervjuávhust láá meiddei kyehti saksalii, Amelie Schoenenwald já Nicola Winter, sehe kyehti italialii, Anthea Comellini já Andrea Patassa.

Saksalâš astronaut Matthias Maurer čáálá Facebook-seinistis maŋgâs tobdoid: ”Mij lep tääl uđđâ, jiäráskittee komovuotâääigi aalgâst.”

Käldeeh:

Duitse astronaut als eerste Europeaan naar de maan (nos.nl)

Nine years of ESA’s class of 2009 astronauts (www.esa.int)

ESA presents new generation of astronauts (www.esa.int)

Kove: Nielander (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Anarâš aavis kesiluámu lii nuuhâm – Mii lohhest paasij luvâ­hánnáá taan ääigi?

Anarâš aavis kulmâ oho pištám kesiluámu lii nuuhâm. Toimâttâskodde čäliškuát oppeet uđđâsijd. Taan čallust aavis čáálá čuákánkiäsu motomijn tagarijn uđđâsijn, maid tot mudoi ličij...

Maailm algâ­aalmugij peivi viettui porge­máánu 9. peeivi

Maailm algâaalmugij peivi viettui porgemáánu 9. peeivi. Taan peeivi ulmen lii pyehtiđ uáinusân algâaalmugij vuoigâdvuođâid, kulttuurijd, kielâid já ärbivuovijd sehe muštottiđ algâaalmugij sajattuvvâst maailm...

Euroopist uáinoo tievâslâš piäiváá­siävŋánem – Suomâst tot uáinoo uássin

Euroop kiäččá Piäiváá kulij koskoho porgemáánu 12. peeivi, ko tievâslâš piäiváásiävŋánem uáinoo Tave-Atlant alne já Viestâr-Euroopist. Ive 1999 maŋa taat lii vuosmuš Euroopist uáinojeijee...

Jurduuh anarâš­kielâ uápuin Säämi máttáát­tâs­kuáv­dáást

Čällee: Maija Nordqvist Addâgâs, mun jiem ibbeerd. Taat ceelhâ lâi korrâ kiävtust čohčuv ko mun algâttim anarâškielâ uápuid Säämi máttááttâskuávdáást. Mun värrejim Anarân mäddin, jiemge...

Mii lii ”saada” sämikielân?

Mii lii saada sämikielân? Lii-uvks tot ain uážžuđ teikâ finniđ? Kuás kalga kevttiđ nube já kuás nube? Tágárijd koččâmušâid kielâtiettee távjá finnee. Mun meid...