Filosofia maister Sierge Rasmus nágáttâlâi Säämi ollâ­škoovlâst Kuovdâ­kiäinust

Sierge Rasmus nágáttâlâi juovlâmáánu 8. peeivi Säämi ollâškoovlâst Kuovdâkiäinust. Suu náguskirje nommân lii Ohcejoga guovllu davvisámegiela nuppástuvvan 1950-logus 2020-lohkui (anarâškielân: Ucjuuvâ kuávlu tavesämikielâ nubástume 1950-lovvoost 2020-lohon).

Nágustilálâšvuođâst vuosmužžân vuástánágáttâllen tooimâi professor Lene Antonsen Tromssa arktisii ollâopâttuvvâst já nubben vuástánágáttâllen dooseent Torbjörn Söder Uppsala ollâopâttuvvâst. Sierge Rasmus stivrejeijen lává toimâm professor Ante Aikio já professor Jussi Ylikoski.

Náguskirjeest láá nelji artikkâl, moh kovvejeh kielâ nubástusprosesijd sierâ uáinuin. Eromâš mielâkiddiivâš lii nuorâb sárnoopuolvâ kielâ analysistem kuhes ääigi perspektiivist.

Vuosmuš artikkâl kieđâvuš Ucjuuvâ nuorâi duaali kevttim subjektpronominijn, verbâi fiiniitsuujâtmist já omâstemkiäččusijn. Tutkâmuš čáittá, et duaali lii stáđásumos persovnpronominijn talle ko varijistem já epikielâopâliih häämih lasaneh fiiniitveerbâin, já omâstemkiäččusijn vuálá kuálmádâs láá nuuvt kočodum kielâopâlávt rievtis häämih.

Nubbe artikkâl kieđâvuš maaŋgâlovo illatiiv variaatio Ucjuuvâ kuávlust. Tutkâmuš mield 1800-lovo loopâst já 1900-lovo aalgâst šoddâm informanteh kevttii neelji sierâ illatiivvariant, ko vist taan ääigi asuntolasuhâpuolvâst áinon variantin lii pááccám parâttesstaavvâlnominijn ‑idda.

Kuálmád artikkâl náguskirjeest kieđâvuš tom, moin naalijn suomâkielâ veerbah heiviittuvvojeh tavesämikielân. Sierge Rasmus čáálá, et sämikiel sárnooh láá uáli čeepih heiviittiđ veerbâid, já taat kielâlâš kompetens ij lah ennustkin tutkum. Taat annoo kielâlâžžân siävutteemmin, mast lii taan räi lamaš negatiivlâš árvu.

Náguskirje niäljád artikkâl kieđâvuš sosiolingvistlij tuáváášfaktorij korrelaatio verbâsujâttem innovatiivlij hamij tuhhitmân. Taat artikkâl čáittá, et škovliittâsâst lii stuorrâ merhâšume toos, mon pyereest kielâkevtteeh tuhhiitteh innovatiivlijd uđđâ haamijd.

Nágustutkâmuš tuođâšt, et tavesämikielâst láá tábáhtum nubástusah tutkâmpuudâ ääigi já et toh lohtâseh ohtsâškodáláid nubástussáid. Taah nubástusah sehe nannejeh sämikielâi jiešvuođâid já meid sättih hettiđ taid. Sierge Rasmus mield škovlâ lii koŋkreetlâš ovdâmerkkâ tast, maht peli ihečyeđe pištám nubástusah hiäjusmittii sämikielâi sajattuv, mut 1980-lovo rääjist škovlim lii čuuvtij nonnim sämikielâ.

Sierge Rasmus muštâl Anarâš aavisân, et sun algâttij náguskirjetutkâmis oovce ihheed tassaaš. Ovdil nágustilálâšvuođâ sun illá oskoi, et pargo lii valmâštum, tastko aašijd juurât nuuvt intensiivlávt jyehi tääsist. Stuorrâ ilo já hiälputtum tobdo sunjin šoodâi kuittâg tast ko pargo kuođđui täärhistmân já sun peesâi viijmâg nágáttâllâđ. Sunjin kuittâg poođij olâttâssân tot, et sun peesâi nágáttâllâđ jo taan ive peln. Sun lâi rahttâttâm nágáttâllâđ esken motomin kiđđâtäälvi.

Eromâš merhâšittee Sierge Rasmus pargoost šadda jo tondiet, et sun lii eenikielâlâš sämmilâš já et sämikielâliih náguskirjeh iä lah lamaš nuuvtkin maaŋgah. Lii ain merhâšittee äšši finniđ ollâ tääsi tutkâmušâid, moh láá čallum sämikielân.

Anarâš aavis tuáivut ennuv luho uđđâ tuáhtárân.

Sierge Rasmus pargo lii tääl valmâštum.

Koveh: Marja-Liisa Olthuis

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Maaŋgah čyeigeeh lopâttii karrieeris Aanaar Juvduu­vääri saaveeh­lätteid

Aanaar SM‑kištoin kištoviehâ peesâi uáiniđ maaŋgâ valastâllee karrieer loopâ, ko áámmátlâš čuoigâm nuuvâi aainâs-uv Krista Pärmäkoskist, Katri Lylynperäst, Perttu Hyvärisiist já Markus Vuorelast. Juáháš...

WHO: Uđđâ malaria­taalhâs umogáid lii tuhhiittum

Maailm tiervâsvuotâornijdume WHO lii tuhhiittâm vuosmuu eromâšávt eskenšoddâm umogáid uáivildum malariatalkkâs. Malaria lii čuoškâi levâttem trooppisâš tavdâ, mii lii Afrikist eromâš koddee puácuvuotâ. Ive 2024...

Kolgâččij porgâškyettiđ

Pärnin mun luuhim ennuv. Muštám ko eellim kirjeráájust já kuoddim pááikán ennuv kiirjijd. Toh makkuuttii muu, jeđđejii-uv. Lâi uáli jo jiäráskittee luuhâđ puoh ”Neiti...

Anarâš aavis taarbâš kesičalluid

Taam čalluu čälidijn láá pessijááh. Aavis jurduuh láá kuittâg jo kesiluámust, suullân kesi-syeinimáánust. Toimâtteijeeh tarbâšeh luámu, mut Anarâš aavis liijká ferttee almostuđ. Kesiluámu várás...

Taažâ ive museo 2026 lii Saemien Sijte

Maadâsämmilâš museo já kulttuurkuávdáš Saemien Sijte lii väljejum Taažâ ive 2026 museon. Palhâšume juohhui aalmuglii museočuákkimist Kirkkonjaargâst cuáŋuimáánu 14. peeivi. Áinon maadâsämmilâžžân museon Saemien...