Paavi Leo XIV maaccât 62 historjá­lâžžâd artefaktid Kanada algâ­aalmugáid

Vatikaan maaccât 62 historjálâžžâd anopiergâsid Kanada algâaalmugáid. Ohtâ tain lii maŋgâčyet ihheed puáris kaajaak, mii lii kevttum vállápivdemist.

Paavi Leo XIV skeŋkkee anopiergâsijd Kanada pispijčuákkimân, mii pelestis maaccât taid algâaalmugáid nuuvt jotelávt ko máhđulâš. Vuárdámuš lii, et taah artefakteh kirdettuvvojeh juovlâmáánu ääigi Montrealân, kost toh vistig tuálvojeh historjálii museon. Tobbeen totkoo, mon siärvádâhân artefakteh kuleh, muštâl kanadalâš uđâssijđo CBC.

Kanada olgominister noomât macâttem tehelâžžân algâaalmugij kulttuuräärbi kunnijâttee lävkkin, mii lii merhâšittee äšši vuoigâlâšvuođâ já soovâd uáinust.

Macâttem lii puáđus paijeel kyehti ive pištám ráđádâlmijn. Ive 2022 Kanada algâaalmugij hoovdah mađhâšii Vatikaanân teivâđ ovddijn paavijn, Franciscusáin. Teivâdem ääigi sij koijâdii addâgâsáánnum kirho lattiimist katolilijn asâttâhškoovlâin. Maaŋgâlov ive ääigi algâaalmugpárnááh tuálvojii meddâl perruidis kulen já páguttuvvojii kirho paijeentoollâm sisoppâlágádâssáid, main lâi ennuv ávhástâllâm já viehâväldi.

Ohtsis nyevt 150 000 pärnid iäruttuvvojii perruustis. Tárguttâssân lâi máttááttiđ sijjân Kanada vielgis ässei kulttuur. Tuhátteh párnááh jammii tavdáid, niälgán teikâ kuáridem keežild.

Ive 2022 paavi Franciscus mađhâšij Kanadan kaattâm posijvaajâldmân. Sun áánui addâgâs kirho peeleest já tubdâstij tiŋgâi macâttem tehelâšvuođâ, tastko maaŋgah tain láá Kanada algâaalmugij uáinust paseh.

Vatikaanist lii vijđes artefaktčuágáldâh maailm jyehi kuávlust. Iänááš anotiiŋgâid láá vuolgâttâssärnideijeeh vuolgâttâm Rooman ive 1925 talle ko Vatikaan muorâkärdinijn uárnejui maailmčájáttâs. Vatikaan mield tiiŋgah lijjii skeeŋkah paavi Pius XI:n, mut maaŋgah historjátotkeeh já algâaalmugeh epideh, et skeeŋkah iä liččiigin lamaš rijjâtátulávt adelum. Maaŋgah tiiŋgah toimâttuvvojii kiirkon ton ääigi, kuás kulttuurlâš identiteet irâttui hevâttuđ já aalmugeh páguttuvvojii jorgettuđ ristâooskon.

Ive 1925 čájáttâsâst lijjii nyevt 100 000 tävirid algâaalmugijn. Tain suullân 40 000 tävirid láá ain Vatikaan museost.

Käldeeh:

Vatican returns Indigenous cultural items to Canada’s Catholic bishops on a ’historic day’ (www.cbc.ca)

Paus geeft eeuwenoude Inuit-kajak terug aan inheemse bevolking Canada (nos.nl)

Kove: Vyacheslav Argenberg (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Arktisâš kuávlu pajedum čuovân Roomast: Italia–Suomâ-ekonomia-aksel keejâd tavaskulij

The Arctic Circle ‑ornijdume, mii fáálá aalmugijkoskâsii vuáláá arktisijn aašijn savâstâlmân, ornij njuhčâmáánu 3.–4. peeivi Roomast Polar Dialogue ‑savâstâllâm oovtâst Italia aalmuglijn tutkâmraađijn (Consiglio...

Hildá Länsman já Tuomas Norvio lává vuáittám Etno-Emma-palhâšume

Emma-gaala lii Suomâ stuárráámus muusiksyergi palhâšumetábáhtus. Taan ive Emma-gaala tollui moonnâm lávurduv njuhčâmáánu 7. peeivi Espoost. Tábáhtuumeest palhâšuvvojii ive 2025 pyeremuuh artisteh. Hildá Länsman...

Oulust uárnejuvvoo itten anarâškielâ kirjálâšvuođâ eehid

Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut, Oulu kaavpugkirjerááju, Giellagas uáppeeservi GieKu ry já Oulu Sámit rs uárnejeh njuhčâmáánu 11. peeivi anarâškielâ kirjálâšvuođâ eehid tijme 18–19.45. Eehid uárnejuvvoo Oulu kuávdáškirjerááju...

Tave-enâmijn lii joođoost stuorrâ Nato-hárjuttâs

Suomâ Piäluštâsvyeimih uásálisteh Nato Cold Response 26 ‑hárjuttâsân, mii uárnejuvvoo Suomâ, Ruotâ já Taažâ taveoosijn. Hárjuttâs aalgij jieht, já tot pištá ain njuhčâmáánu 20. peeivi...

Tälvipara­lympialiih láá álgám Milano–Cortinast

Italia Milanost já Cortina d’Ampezzost uárnejuvvojeh tälviparalympialiih njuhčâmáánu 6.–15. peeivi. Taah kištoh láá historjá viiđâdlovádeh paralympialiih. Tääl tälviparalympialijn kištottâllojeh ohtsis 70 miitaalkištod kuuđâ šlaajâst:...