Uccpárnáiguin já umogáiguin Anarist – maid tääbbin puáhtá porgâđ já kost piäsá eres perruiguin sámástiđ?
MLL peerâkerho
MLL áávus peerâkerho uárnejuvvoo jyehi tuorâstuv tijme 10–12 Aanaar kištostadion kähviviäsust, kost lii ain nuuvtá peivimäälis faallâmnáál. Tobbeen ij lah ohjelm, tuše rijjâ savâstâllâm já sierâdem. Puohlágáneh perruuh láá tiervâpuáttám. Sohváh láá timáseh, já toh fäälih meid šiev saje ovdâmerkkân njomâttem várás. Vaibâm vaanhimeh pyehtih čokániđ já adeliđ viärdásâštorjuu kuáimásis siämmâst ko párnááh sierâdeh.
Kerho tuáimá rijjâtátulâš vuoimijguin, já tääl kerhotuállee, kuhesáigásâš rijjâtátulâš já masa valmâš sosionoom Kirsi Hautala muštâl peerâkerho kielâpirrâsist návt:
”Tääbbin kullojeh ennuv jieškote-uvlágáneh kielah já eromâšávt sämikielah. Kerhoost lii torvolâš kielâpiirâs, já uáivildâs lii ain movtijdittiđ sárnuđ puohlágánijd kielâid. Mun uáinám jieččân rooli kerho stivrejeijen tehálâžžân – mun lam tego šalde, kote ovtâstit ulmuid kielâi kevttimist. Puávtám čielgiđ iärásáid, mast lii saahâ. Tääbbin kulloo meid eŋgâlâskielâ, mutâ juurdân lii kuittâg tot, et kihheen ij koolgâ molsođ kuássin sämikielâst váldukielân.”
Kirsi Hautala perruu eenikielâ lii tavekielâ, já meid anarâškielâ lii suuvâst.
”Muu mielâst torvolub kielâpirrâs puávtáččij ovdediđ aainâs-uv máinusijn om. somest, ete sämikielah kullojeh já sárnojeh taan kerhoost. Ličij hirmâd suotâs porgâđ ohtsâšpargo eres stivrâiguin, tego Sámi Sosteráin. Mist lii kerhoost lamaš kyessin Sämitige peht kielâpiervâlij stivrejeijee Niina Aikio-Siltala, kote toolâi kielâravviittuv sämikielâg perruid, já ton maŋa huámmášim, ete muáddi uđđâ perruu algii tääbbin kerhoost jotteeđ. Tot lâi uáli ávhálâš já hävski. Mun nievdâm, ete pesâččim jieš mottoom tove orniđ sämikielâg tábáhtus perruid, ovdâmerkkân peerâleeirâ.”
Servikode peerâkerho
Meid Aanaar servikoddetáálust lii áávus peerâkerho jyehi majebaargâ tijme 10–12. Tobbeen lii ain mottoom verd stivrejum ohjelm. Iđedist láá kinttâl cokkiittem já laavlâ‑ já rukkoospuddâ. Taan maŋa láá ain mottoom hitruus puđâldem párnái várás sehe rijjâ sierâdem. Tile lii ennuv, já sierah láá maaŋgâpiäláliih. Čuávuvâžžân láá nuuvtá faallâmnáál leeibih, heđâlmeh sehe käähvi já teejâ.
Servikode pargee, párnáistivrejeijee Sirpa Tanhua muštâl servikoddekerho kielâpirrâsist:
”Kerhoh láá suomâkielân ain tondiet ko jieš jiem määti sämikielâ. Perruuh savâstâleh sii jieijâs eenikielân, mii lii hirmâd pyeri äšši. Motomin mij lávlup meid sämikielân. Jis kerhoost láá perruuh sierâ kulttuurijn, te mij ain halijdep kuldâliđ já oppâđ sii elimist. Jis kiinii ij määti suomâkielâ, te talle mij keččâlep iberdiđ já savâstâllâđ eŋgâlâskielân teikkâ lihâstâhkielân.”
”Ohtsâšpargo onnáá peeivi eres servijguin ij lah, ijge lah tárbugin taan tove. Muáddi ive tassaaš lâi hävski, ko Piervâl já Piäju párnááh ellii tääbbin. Talle meid sämikielah já eromâšávt anarâškielâ kullojii já uáinojii suottâsávt. Táálááh perruuh, moh joteh tääbbin, láá enâmustáá suomâkielâgeh.”
Torvolâš kielâpiirâs šadda smavva tavoiguin
Inker-Anni Linkola, totkeetuáhtár Laapi ollâopâttuv LINCOSY-haavâst, muštâl, maid uáivild torvolâš kielâpiirâs ucceeblohokieláid já maht tom puáhtá väldiđ huámmášumán:
”Smavvâ tavoiguin puáhtá vaiguttiđ viehâ ennuv toos, ete kielâpiirâs lii torvolâš. Ovdâmerkkân šleđgâpoostâ vuáláčallust puáhtá leđe čällee sämmilâš nommâ, já ulmuuh pyehtih máttááttâllâđ sämikielâ saanijd tego ’Tiervâpuáttim/Buresboahtin, Pyeri peivi/Buorre beaivi’ já eres älkkees tiervâttemfraasijd. Meiddei älkkees sämikielâliih lavluuh já sierah tego ’Kuobžâ uáđá’ láá pyereh, tágáreh, maid puohah tobdeh meid suomâkielân.”
”Ton lasseen puáhtá väldiđ toorjân veikkâ muusik, já puohah pyehtih leđe laavlâsierâst fáárust, veikkâ sij iä tieđegin saanijd. Meiddei jis lii veikkâ kävppisierâ, te käävpist puáhtá leđe kolbâ, mast lohá ’Kauppa/Kävppi/Gávpi’. Já ain kannat koijâdiđ párnáin sehe vanhimijn iše. Uáiviäšši lii kuittâg tot, ete stivrejeijee čáittá párnáid, ete kielâtáiđu lii ain positiivlâš äšši já ete sun jieš haalijd oppâđ kielâid še. Talle ko rävisulmuuh láá ovdâmerkkân, te párnááh kale movtáskeh älkkeht uđđâ kielâin já tááiđuin.”
Käldee:
– LINCOSY davvisámegiella (ulapland.fi)
Koveh: Anna Askala