Norges forskningsråd adai Taažâ tutkâmrääđi lii mieđettâm suulân 90 miljovn ruvnâd tutkâmuššáid, moi ulmen lii lasettiđ tiäđulâšvuođâ sämmilijn, kveenijn já meccisyemmilijn. Rääđi finnij ohtsis 43 ucâmuššâd, já tain käävci finnejeh ruttâdem. Jyehi tutkâmušân mieđettuvvoo 11,1 miljovn ruvnâd adai suulân 950 000 eurod. Ääšist muštâluvvoo rääđi tiäđáttâsâst.
– Stuorrâ kiäsutteijeevuotâ já ucâmušâi ollâ kvaliteet čäittih, ete tutkâmpirrâseh láá čonnâsâm nanosávt oovdânpyehtiđ já nanosmittiđ sämmilij, kveenij já meccisyemmilij kielâid, kulttuurijd já vuoigâdvuođâid. Mij vyerdip moovtâ haavâi ovdánem já toi pyehtim uđđâ tiäđu, iätá tutkâmrääđi toimâttâshovdâ Mari Sundli Tveit.
– Lii uáli jo positiivlâš, ete tutkâmrääđi mieđeet tääl ruttâdem uđđâ havváid, moh kyeskih sämmiláid, kveenijd já meccisyemmiláid. Taat tutkâmuš oovded soovâd já vuoigâlâšvuođâ sehe nanosmit tai ucceeblovoi kielâid, kulttuurijd já siärvusijd, iätá vist Taažâ kieldâ‑ já kuávluminister Bjørnar Skjæran.
Säämi ollâškovlâ totká kielâ iäláskittem máhđulâšvuođâid Taažâst já Suomâst
Käävci haahhâd, moh finnejeh ruttâdem, kieđâvušeh jieškote-uvlágánijd fáádáid tego kielâ, škovlim, tiervâsvuođâ já museoi roolâ sovâdâtmist.
Säämi ollâškovlâ vuolgâttij nelji ucâmuš. Ohtâ tain finnij ruttâdem. Haavâ fáddán láá sämikielâi iäláskittem já nanosmittem iävtuh tiätu kieldâin Taažâst já Suomâst. Haavâst totkoo kieldâi kielâpolitiik: maht sämikieláid kyeskee väldikodáliih miärádâsah olášuveh kieldâin, maht jieškote-uvlágáneh ulmuuh já juávhuh vaigutteh sämikielâi sajattâhân, magareh sämikieláid lahtojeijee uáinuh já áárvuh ulmuin já virgeomâháin láá sehe maggaar sajattâh sämikielâlijn päikkinoomâin lii.
Haavâ proojeekthovdâ lii professor Annika Pasanen, kote illood ruttâdmist.
– Mij halijdep olášuttiđ haavâ toin jurduin, ete mij pyehtip meid vaiguttiđ aššijd, ovdâmerkkân porgâmáin ohtsâšpargo kieldâiguin, Pasanen iätá.
Meid Säämi ollâškoovlâ rehtor Liv Inger Somby lii ilolâš ruttâdmist.
– Tággáár tutkâmhaahâ nanosmit mii instituut tutkâmpargo já tutkâm tääsi, sun muštâl.
Tromsa ollâopâttâhân nelji haavâ
Tromsa ollâopâttâh joođeet nelji haavâ. Tain totkojeh sämmilij afasia adai sárnum pyevtittem já iberdem hemâdâs; etnisii tuáváá vaiguttâsah sämmilij já kveenij párnái já nuorâi kielâoppâmân, identiteetân já psykososiaallii pyereestvajemân; sämmilij purrâmušvuáháduvâi heiviittâllâm; kveenij já meccisyemmilij fiäráneh já táárbuh almolijn škoovlâin.
Oslo ollâopâttuv Kulttuurhistorjá museo totká tom, maht kulttuurtiiŋgah puávtáččii já kolgâččii macâttuđ já maht museoh pyehtih juátkiđ tooimâs macâttem maŋa. Haavâ ulmen lii ovdediđ sovâdâttâm museotooimâst.
Oslo Ráávhututkâm lágádâs totká tom, mii tábáhtui Taažâ Tuotâvuotâ‑ já sovâdâttâmkomissio pargo maŋa.
Nord-ollâopâttuv haavâst kieđâvuššojeh kielâ, aalmug já eennâm tažâidittem sehe soovâd toohâm Maadâ-Säämist.
Käldeeh:
– Sámi Allaskuvlii juolluduvvon 11,1 miljovnna dutkanprošektii (nrk.no)
– Sámi allaskuvlla dutkanbiras lea ražastan searaid oktii (samas.no)
Kove: Simo Räsänen (Wikimedia Commons)