Täsnitietteeh láá kavnâm 128 uđđâ máánnud, moh joreh Saturnus pirrâ

Täsnitietteeh láá kavnâm 128 uđđâ máánnud, moh joreh jietânâsplaaneet Saturnus pirrâ. Aalmugijkoskâsâš täsnitieđâlâš litto (IAU) lii virgálávt nanodâm kávnus. Saturnus juurrâmroođijn láá tääl ohtsis 274 máánnud, moh láá masa siämmáá ennuv ko piäiváškode eres planetijn láá máánuh ohtsis. Nubben enâmustáá máánuh láá Jupiterist, mon pirrâ láá kavnum taan räi 95 máánnud.

Máánuh kávnojii Canada France Havaiji -teleskoppáin Havaijist. Tain teleskoppáin siämmáš totkeejuávkku tuuđhâi Saturnus pirrâs jo iivij 2019–2021. Talle kávnojii 62 uđđâ máánnud sehe meerhah tast, ete Saturnus pirrâ joreh vala ennuv eenâb uccâ máánuh. Tondiet täsnitietteeh halijdii-uv tutkâđ siämmáid kuávluid lase.

Uđđâ máánuh láá tuođânálásávt šoddâm stuárráábij máánui suoččâmij peht, ađai toh láá uásih stuárráábijn máánuin. Nubbe máhđulâšvuotâ lii tot, ete koomeet lii tovle suoččâm máánun tâi máánu kometân, jeđe máánu lii tuššâm pitážin.

Puoh tääl kavnum máánuh annojeh epinjuolgâduslâžžân máánnun. Tot meerhâš tom, ete toi čoođâmitto lii enâmustáá muáddi kilomeetter, iäge toh lah aldagin páálu hámásiih. Tutkâmuš njunoštotkee Edward Ashton taiwanlii Academia Sinican -instituutist muštâl, ete puoh tääl kavnum máánui čoođâmitto lii enâmustáá 2−4 kilomeetter. Ashton ij osko, ete taanáigásij rustigijguin kavnuuččii innig ennuv lase uđđâ máánuh. Já jis kávnojeh, te toh láá vala ucebeh.

Motomin ferttiš meridiđ, mon matsii pitá puáhtá koččođ máánnun. Planetij totkeeh láá-uv jo sooppâm, ete tagareh pitáh, mon čoođâmitto lii vuálá kilomeetter, iä finnii jieijâs noomâ. Mutâ taid-uv uážžu taan ääigi vala koččođ máánnun.

Tuáistáážân Saturnus uđđâ máánoid láá adelum tuše nummeer- já puustavrááiđuh. Maŋeláá toid adeluvvojeh olmâ noomah, moh vuáđuduvvojeh gallialij, skandinavisij já Kanada inuitij imeláid. Nuuvt lii sooppum almolávt Saturnus máánui nomâiguin. Stuárráámus uási uđđâ máánuin láá taggaar kuávlust, ete toid kolgâččij adeliđ skandinavisij imelij noomâid. Tot meerhâš tom, ete täsnitietteeh láá tääl ucâmin luuvijd viikiŋgáigásijd imelijd, moh iä lah kenski nuuvtkin tobdoseh. Ashton iätá, ete nommâadelemkriterijd ferttee máhđulávt váhá ložžiđ taan tááhust.

Käldeeh:

– Saturnuksen ympäriltä löytyi 128 uutta kuuta (www.hs.fi)

– Astronomers discover 128 new moons orbiting Saturn (www.theguardian.com)

Kove: NASA / JPL / Space Science Institute (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Rosemary Coogan – uđđâ puolvâ astronaut

Rosemary Coogan lii Euroop komovuotâornijdume ESA majemuu astronautvaljim kuávdáš nommâ: sun lii ohtâ ton vittâsist, kiäh väljejuvvojii ive 2022 álgám eidusii astronautškovliittâsân. Talle ko Rosemary...

Maailm vuossâmuš umesämi­kielâlâš video­spellâ Geävrrie lii almostum

Geävrrie, maailm vuossâmuš videospellâ umesämikielân, lii almostum. Spellâ maainâst sämiruumbust, mii lii kavnum Ranskaast. Kuhháá Säämist meddâl lamaš rumbu lii monâttâm vuoimijdis, já spellee pargon...

Indiast juhloo čuovâ juhle diwali

Miljovneh ulmuuh Indiast juhloh roovvâdmáánu 20. já 21. peeivi rääjist diwali, mii lii ohtâ hindui puoh tehálumosijn juuhlijn. Viđâpiäivásii juhle ääigi ulmuuh cokkiitteh laampuid...

Säämi kielâoho kielâ­kähvi­viäsu uárne­juvvoo Avelist tuorâstuv

Säämi kielâoho kunnen uárnejuvvoo kielâkähviviäsu tuorâstuv 23. peeivi tijme 14–17. Saijeen lii Avveel škovlâ‑ já kulttuurkuávdáš Kaarre purâdemviste. Fáárust lii meid Oummu rââst raaj – People...

Jálukeđgi­rievedem Louvre-museost Pariisist

Siisâkiškooh láá suáládâm tivrâs jálukeeđgijd Louvre-museost Pariisist pasepeiviiđeed. Ranska sisašij ministeriö tieđeet, et jálukeeđgijn lii mittedmettum stuorrâ árvu – ij tuše ruđâlávt mut meid...