Täsnitietteeh láá kavnâm 128 uđđâ máánnud, moh joreh Saturnus pirrâ

Täsnitietteeh láá kavnâm 128 uđđâ máánnud, moh joreh jietânâsplaaneet Saturnus pirrâ. Aalmugijkoskâsâš täsnitieđâlâš litto (IAU) lii virgálávt nanodâm kávnus. Saturnus juurrâmroođijn láá tääl ohtsis 274 máánnud, moh láá masa siämmáá ennuv ko piäiváškode eres planetijn láá máánuh ohtsis. Nubben enâmustáá máánuh láá Jupiterist, mon pirrâ láá kavnum taan räi 95 máánnud.

Máánuh kávnojii Canada France Havaiji -teleskoopáin Havaijist. Tain teleskoopáin siämmáš totkeejuávkku tuuđhâi Saturnus pirrâs jo iivij 2019–2021. Talle kávnojii 62 uđđâ máánnud sehe meerhah tast, ete Saturnus pirrâ joreh vala ennuv eenâb uccâ máánuh. Tondiet täsnitietteeh halijdii-uv tutkâđ siämmáid kuávluid lase.

Uđđâ máánuh láá tuođânálásávt šoddâm stuárráábij máánui suoččâmij peht, ađai toh láá uásih stuárráábijn máánuin. Nubbe máhđulâšvuotâ lii tot, ete koomeet lii tovle suoččâm máánun tâi máánu kometân, jeđe máánu lii tuššâm pitážin.

Puoh tääl kavnum máánuh annojeh epinjuolgâduslâžžân máánnun. Tot meerhâš tom, ete toi čoođâmitto lii enâmustáá muáddi kilomeetter, iäge toh lah aldagin páálu hámásiih. Tutkâmuš njunoštotkee Edward Ashton taiwanlii Academia Sinican -instituutist muštâl, ete puoh tääl kavnum máánui čoođâmitto lii enâmustáá 2−4 kilomeetter. Ashton ij osko, ete taanáigásij rustigijguin kavnuuččii innig ennuv lase uđđâ máánuh. Já jis kávnojeh, te toh láá vala ucebeh.

Motomin ferttiš meridiđ, mon matsii pitá puáhtá koččođ máánnun. Planetij totkeeh láá-uv jo sooppâm, ete tagareh pitáh, mon čoođâmitto lii vuálá kilomeetter, iä finnii jieijâs noomâ. Mutâ taid-uv uážžu taan ääigi vala koččođ máánnun.

Tuáistáážân Saturnus uđđâ máánoid láá adelum tuše nummeer- já puustavrááiđuh. Maŋeláá toid adeluvvojeh olmâ noomah, moh vuáđuduveh gallialij, skandinaavisij já Kanada inuitij imeláid. Nuuvt lii sooppum almolávt Saturnus máánui nomâiguin. Stuárráámus uási uđđâ máánuin láá taggaar kuávlust, ete toid kolgâččij adeliđ skandinaavisij imelij noomâid. Tot meerhâš tom, ete täsnitietteeh láá tääl ucâmin luuvijd viikiŋgáigásijd imelijd, moh iä lah kenski nuuvtkin tobdoseh. Ashton iätá, ete nommâadelemkriterijd ferttee máhđulávt váhá ložžiđ taan tááhust.

Käldeeh:

– Saturnuksen ympäriltä löytyi 128 uutta kuuta (www.hs.fi)

– Astronomers discover 128 new moons orbiting Saturn (www.theguardian.com)

Kove: NASA / JPL / Space Science Institute (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Artemis II ‑astronauteh kolliis­tâlleh ESA komo­vuotâ­kuávdáást Vuáládâh­enâmijn

Artemis II ‑mánudâškirdem puoh nelji astronaut, NASA-astronauteh Reid Wiseman, Victor Glover já Christina Koch sehe Kanada komovuotâornijdume astronaut Jeremy Hansen láá Euroopist. Sij kolliistâllii vuossaargâ...

Korrâ meccipuáluh pijnedeh Maadâ-Euroop – Virgeomâ­hááh muštotteh: evakuis­tem­miä­rádâs kalga nuáv­dittiđ

Maadâ-Euroop pijnedeh viijđes meccipuáluh maaŋgâ enâmist. Eromâš vädis tile lii Ranskaast já Espanjast, kost koškáduvah, pakkâseh já korrâ piegah láá toohâm časkâdempargoid vädisin. Viijđes...

Vuáládâh­eennâm­liih tuáhtáreh väätih jieijâs äšši­gâš­šáid lase tiäđu šoohân­mist: Maŋgâsist meendu optimis­tisâš uáinu äpit­teem­min šoddâ­mist

Vuáládâhenâmijn šoovâtmân spesialistum tuáhtáreh já gynekologeh väätih aalmuglii tieđettemkampanja, mon ulmen ličij lasettiđ tiäđu šoohânmist já estiđ epirealistlijd vuárdámušâid äpitteemmin šoddâmist. Tuáhtáreh láá čáállám ávus...

MM-jyelgipáálu niäljá­dâs­finaleh láá spellum

MM-jyelgipáálu niäljádâsfinaleh spiällojii syeinimáánu 9.–12. peeivi. Tain kuáhtájii Ranska já Marokko, Espanja já Belgia, Taažâ já Eŋland sehe Argentiina já Sveicci. Pelifinaláid maneh tääl Ranska,...

Ovtâstittum čuoigâm meddâl, ryeš­šiliih maassâd – Aalmugij­koskâsâš olympia­komitea toovâi stuorrâ miärá­dâsâid maje­baargâ

Aalmugijkoskâsii olympiakomitea (AOK) stivrâ čuákkimistij majebaargâ syeinimáánu 7. peeivi. Čuákkimist soppui eereeb iärrás ive 2030 tälviolympialij šlaajâin já ohjelmist. Stivrâ meridij, ete ovtâstittum čuoigâm...