Ihe lii hurgám jotelávt: ij lah kuhháá ko mun čalâččim Anarâš aavisân Ijâttes iijâst 2023. Taan tove mun sáárnum Aleksi Ahlakorpijn, kote lii porgâm ive 2016 rääjist festivaal išepuovtâdeijen. Tääl mun peesâm uápásmuđ toos, maggaar pargo festivaal keevâtlâš ornim lii. Aleksi Ahlakorpi muštâl, et sun parga kulmâ mánuppaje festivaalij oovdân – kesimáánu aalgâst porgemáánu loopân. Sun lii jo hárjánâm olmooš festivaal uárnejeijen, tastko taat ihe lii suu čiččâd ihe Ijâttes iijâst.
”Tälviv já kiđđâtäälvi ráhtoo festivaal ohjelm”, Aleksi Ahlakorpi muštâl. Tast västidává puovtâdeijee Oula Guttorm já taiđâlâš jođetteijee Anna Näkkäläjärvi-Länsman.
Ollâ tääsi ohjelm já ávuihe
Ko mun keejâm ohjelmân, te taanihásii Ijâttes ijjâ -muusikfestivaal tääsi oro siämmáá olluvin ko moonnâm ive-uv. Šeerrâdumos täsnin Anarân lii taan tove puátimin Mari Boine, já suu eehidkonsert lii-uv hirmâd vuordum. Páihálijn pegâlmâs taiđârijn läävdi oolâ njuškiv eereeb iärrás Amoc já Áilu Valle.
Muu mielâst Ijâttes ijjâ -festivaal pyerrin peellin lii tot, et tot lááčá läävdi nuorâ puolvân-uv, mii kalga kavnâđ jieijâs saje sämimuusik maailmist. Mun sáárnum motomáin nuorâ artistáin, kote lii monâmin čuojâttiđ Ijâttes iijân aaibâs vuosmuu keerdi. Uineeht sun muštâl, et sun ij lah nuuvtkin moovtâ ubâ lávdástâllâmjurdust mut mana liijká čuojâttiđ tondiet ko iäráseh suu toho ”págutteh”.
Taankiärdásii festivaal kuávdáš äšši lii ton 20 ive muusikpálgá ávudem. Aleksi Ahlakorpi mield ávuihe uáinoo sehe festivaalsaajeest já plakatijn. Festivaal várás láá meid teddilum ávuive koortah, maid finnee Säämi Tyejeest.
Ennuv keevâtlâš pargo
Aleksi Ahlakorpi muštâl, et festivaalij orniimist lii ennuv keevâtlâš pargo. Stuárráámussân äššin sunjin lii rijjâtátulij uuccâm já sii rooli orniistâllâm. Rijjâtátuliih išedeh ovdâmerkkân liipui vyebdimist, festivaalsaje orniistâlmist, láávui ceeggâtmist já jotoluv stivriimist. ”Siittáá ubâ festivaal ij toimâččiigin”, Aleksi Ahlakorpi muštâl já lasseet, et suu pargokován kuleh meid nettisiijđoi peividem já tiäđáttâsâi čäällim.
Ijâttes iijâst láá fáárust meid tuájáreh. Tyejimarkkânij ornim-uv kulá Aleksi Ahlakorpi paargon. ”Juurdân lii finniđ fáárun tuájárijd pirrâ Säämi ađai meiddei Taažâ já Ruotâ peln. Tääl Ruošâ pele tuájáreh iä peesâ uásálistiđ festivaalân”, Aleksi Ahlakorpi muštâl.
Aleksi Ahlakorpi lii ton mielâst, et ko lii uápis festivaal, te meendu ennuv ij tast kannat nubástittiđ. Oovtâ nubástusâst Aleksi Ahlakorpi lii kuittâg moovtâ: párnái já nuorâi peeivist lii tääl jieijâs puovtâdeijee, nuuvt et taat lii kočâttâm huolâ suu ärdei alne. Sun rámmoo, et taat nubástus lii lamaš anolâš já luhostum. Mudoi sun noomât, et juávkku lii ivij mield oppâm, mii tuáimá teikâ mon kalga čuávuváá tohán mutteđ.
Aleksi Ahlakorpi muuštâš jieijâs pargohistorjást, et eromâš iveh-uv láá lamaš. Sun noomât koronaive 2020, kuás festivaal uárnejui káidusin. ”Talle ij tarbâšâm puovtâdiđ nuuvt ennuv, tastko puoh tábáhtui tuše Saijoos auditoriost.”
Kyesih láá puátimin
Mun tiäđust-uv koijâdâm, láá-uv festivaalkyesih vyerdimist taan-uv ive. Aleksi Ahlakorpi västid, et kuássin ij tärhis lovoid tieđe muuneeld, tastko ulmuuh pyehtih majemuu muddoost meridiđ. ”Budjet lii jurdâččum siämmáámuđusâžžân ko tijmá-uv”, muštâl puovtâdeijee Oula Guttorm šleđgâpostâviestâstis munjin. Tijmá budjet lâi 90 000 eurod. Peeli tast puátá ulguubel ruttâdmist já nubbe peeli lippupuáđuin.
Aleksi Ahlakorpi mield ulmuuh läävejeh uástiđ liipuid jo-uv tállân ko toh puátih vyebdimnáál teikâ talle ko miinii uđđâ artistijd almottuvvoo teikâ aaibâs váhá ovdil munevyebdim nuuhâm. Taan ive liipuh láá moonnâm suullân siämmáá ennuv ko tijmá-uv. Aleksi Ahlakorpi tiädut, et lii häälbib uástiđ liipu muuneeld ko uksâkozzâšist siisâ puáđidijn.
Ijâttes iijâ saje Anarist
Aleksi Ahlakorpi muuštâš, moin naalijn Ijâttes iijâ saje lii muttum. Vuosmuš festivaal tollui Aanaar kirjerááju šiljoost. Tot lâi talle ucceeb tábáhtus.
Nubbe festivaal 2005 lâi kuálástemhamânist. Aleksi Ahlakorpi jieš lâi talle tobbeen rijjâtátulâžžân. Suu pargon lâi tärhistiđ liipuid. ”Tobbeen lâi stuorrâ, fiijnâ teltta, já mun kuullim, mon hävski ulmuin lâi tobbeen siste. Mun čuožžum ulguubeln vahtiimin, et jis kiinii puátá, te siisâmannee kalga uástiđ liipu. Mut talle ij puáttám kihheen. Lâi vala korrâ pieggâ já oorvij-uv.”
Kuálmád ive festivaal uárnejui Säämi máttááttâskuávdáá šiljoost, já taat saje onnui tassaažân ko Sajos poođij. Ton maŋa festivaal lii uárnejum Saijoos šiljoost.
”Tábáhtume lii ivij mield stuárrum”, Aleksi Ahlakorpi muštâl.
Mondiet kannat puáttiđ Ijâttes iijân?
Aleksi Ahlakorpi lii ton mielâst, et Ijâttes iijân kannat puáttiđ. Jieš-uv sun mottoom verd kiergân kuldâliđ muusik, jis pargoidis toin naalijn luhostuvá orniđ. Sun ain illood tast ko sun uáiná maaŋgâid čuođijd ulmuid festivaalist.
”Festivaalist puáhtá navdâšiđ šiev muusikist, já festivaal lii meid keesi majemuš teivâdemsaje. Uccâ sijdiist tego Anarist sämifestivaal ornim lii ain stuorrâ tábáhtus. Tom kannat tuárjuđ, vâi tot piso vala čuávuváid-uv 20 ihheed”, sun looppât.
Kove: Marja-Liisa Olthuis