Čuárvinjuunij čorvijd lii pieijum radioaktiivlâš aamnâs

Maadâ-Afrikist ohtsis 20 čuárvinjune čorvijd lii pieijum radioaktiivlâš aamnâs. Totkeeh oskoh, ete radioaktiivlii amnâs áánsust čuárvinjuunij syelipivdo kiäppán.

Radioaktiivlâš čuárvi huámmášuvvoo älkkeht räjisajattuvâin, jis syelipivdeeh irâtteh tuálvuđ tom teikâ ton oosijd staatâ ulguubel. Virgeomâhááh pyehtih kevttiđ radioaktiivlii suonjârdem čäittimân ovdâmerkkân skanner teikâ mottoom eres hiäivulii piergâs.

Aalgâst radioaktiivlii amnâs ožžuu 20 čuárvinjunneed safarikuávlust. Puátteevuođâst ulmen ličij vijđediđ proojeekt. Totkei mielâst čuárvinjuunijd adelum radioaktiivlii amnâs meeri lii nuuvt ucce, ete tot ij mahten hettii ellei tiervâsvuođâ. Radioaktiivliih čuárvih láá kuittâg varâliih ulmuid, ige tain lah mihheen aavhijd syelipivdeid.

Johannesburgist leijee Witwatersrand ollâopâttuv suonjârdem- já tiervâsvuotâfyysiik ohtâduv hovdâ James Larkin muštâl, ete čuárvinjuunij čorvijd láá pieijum kyehti uccâ radioaktiivlii čieggâm. Vistig Larkin poorái uccâ ráigáá čuárván, mon maŋa sun teerpâi uccâ večiráin radioisotoop rääigist siisâ. Radioaktiivlâšvuotâ puáhtá pissoođ čuárvist joba vittâ ive. Čuárvinjuneh lijjii nohhááttum ubâ proseduur ááigán, iäge toh tubdâm maggaargin pohčâs.

Aalmugijkoskâsâš Rhino-siäđus almottij, ete Maadâ-Afrikist iälusteh suullân 150 000 čuárvinjunneed ađai stuárráámus uási maailm puoh čuárvinjuunijn. Čuárvinjuunij stuorrâ meeri Maadâ-Afrikist taha meiddei syelipivdo máhđulâžžân, mii lii-uv páihálávt stuorrâ bisnes. Maadâ-Afrik pirâsministeriö mield enâmist koddojii 499 čuárvinjunneed ive 2023, mii lii 11 % eenâb ko ive 2022. Stuárráámus uási čuárvinjuunijn koddojii Maadâ-Afrik stuorrâ safarikuávluin.

Eromâšávt Aasiast lii korrâ kojâldâh čuárvinjune čorvijd. Kiinast já Vietnamist lii taggaar oskomuš, ete čuárvih já čuárvipulvereh tuáimih talhâsin. Toi toimâmist talhâskiävtust ij lah kuittâg maggaargin tuođâštuš. Čapis markkânijn-uv lii korrâ kojâldâh čorvijd. Čuárvih mäksih-uv masa siämmáá ennuv ko kolle já kokaiin.

Käldee:

– Elävien sarvi­kuonojen sarviin porattiin radio­aktiivista ainetta (www.hs.fi)

Kove: Ikiwaner (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Oulu šaddoviistijn kávnojeh šadoh pirrâ maailm – Uási 2

Kuovâmáánu 2026. Oulu ollâopâttuv šaddotieđâlii muorâkäärdi šaddoviistijn šadoh ruonijdeh já liäđuh, veikkâ olgon mihheen šaddoid ij šoodâgin taan ääigi ivveest. Šaddovisteh láá kyehti: Romeo,...

THL: Čuávuváá haldâttâs­paje kalga nanodiđ aalmug­jesânij jiegâlii killeel­vuođâ

Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lágádâs THL almostitij cuáŋuimáánu 23. peeivi čuávdusiävtuttâsâs čuávuváá haldâttâs ohjelmân. Iävtuttâsah láá ohtsis käävci, já toi ulmen lii nanodiđ ulmui jiegâlii...

Maaŋgah čyeigeeh lopâttii karrieeris Aanaar Juvduu­vääri saaveeh­lätteid

Aanaar SM‑kištoin kištoviehâ peesâi uáiniđ maaŋgâ valastâllee karrieer loopâ, ko áámmátlâš čuoigâm nuuvâi aainâs-uv Krista Pärmäkoskist, Katri Lylynperäst, Perttu Hyvärisiist já Markus Vuorelast. Juáháš...

WHO: Uđđâ malaria­taalhâs umogáid lii tuhhiittum

Maailm tiervâsvuotâornijdume WHO lii tuhhiittâm vuosmuu eromâšávt eskenšoddâm umogáid uáivildum malariatalkkâs. Malaria lii čuoškâi levâttem trooppisâš tavdâ, mii lii Afrikist eromâš koddee puácuvuotâ. Ive 2024...

Kolgâččij porgâškyettiđ

Pärnin mun luuhim ennuv. Muštám ko eellim kirjeráájust já kuoddim pááikán ennuv kiirjijd. Toh makkuuttii muu, jeđđejii-uv. Lâi uáli jo jiäráskittee luuhâđ puoh ”Neiti...