Čuárvinjuunij čorvijd lii pieijum radioaktiivlâš aamnâs

Maadâ-Afrikist ohtsis 20 čuárvinjune čorvijd lii pieijum radioaktiivlâš aamnâs. Totkeeh oskoh, ete radioaktiivlii amnâs áánsust čuárvinjuunij syelipivdo kiäppán.

Radioaktiivlâš čuárvi huámmášuvvoo älkkeht räjisajattuvâin, jis syelipivdeeh irâtteh tuálvuđ tom teikâ ton oosijd staatâ ulguubel. Virgeomâhááh pyehtih kevttiđ radioaktiivlii suonjârdem čäittimân ovdâmerkkân skanner teikâ mottoom eres hiäivulii piergâs.

Aalgâst radioaktiivlii amnâs ožžuu 20 čuárvinjunneed safarikuávlust. Puátteevuođâst ulmen ličij vijđediđ proojeekt. Totkei mielâst čuárvinjuunijd adelum radioaktiivlii amnâs meeri lii nuuvt ucce, ete tot ij mahten hettii ellei tiervâsvuođâ. Radioaktiivliih čuárvih láá kuittâg varâliih ulmuid, ige tain lah mihheen aavhijd syelipivdeid.

Johannesburgist leijee Witwatersrand ollâopâttuv suonjârdem- já tiervâsvuotâfyysiik ohtâduv hovdâ James Larkin muštâl, ete čuárvinjuunij čorvijd láá pieijum kyehti uccâ radioaktiivlii čieggâm. Vistig Larkin poorái uccâ ráigáá čuárván, mon maŋa sun teerpâi uccâ večiráin radioisotoop rääigist siisâ. Radioaktiivlâšvuotâ puáhtá pissoođ čuárvist joba vittâ ive. Čuárvinjuneh lijjii nohhááttum ubâ proseduur ááigán, iäge toh tubdâm maggaargin pohčâs.

Aalmugijkoskâsâš Rhino-siäđus almottij, ete Maadâ-Afrikist iälusteh suullân 150 000 čuárvinjunneed ađai stuárráámus uási maailm puoh čuárvinjuunijn. Čuárvinjuunij stuorrâ meeri Maadâ-Afrikist taha meiddei syelipivdo máhđulâžžân, mii lii-uv páihálávt stuorrâ bisnes. Maadâ-Afrik pirâsministeriö mield enâmist koddojii 499 čuárvinjunneed ive 2023, mii lii 11 % eenâb ko ive 2022. Stuárráámus uási čuárvinjuunijn koddojii Maadâ-Afrik stuorrâ safarikuávluin.

Eromâšávt Aasiast lii korrâ kojâldâh čuárvinjune čorvijd. Kiinast já Vietnamist lii taggaar oskomuš, ete čuárvih já čuárvipulvereh tuáimih talhâsin. Toi toimâmist talhâskiävtust ij lah kuittâg maggaargin tuođâštuš. Čapis markkânijn-uv lii korrâ kojâldâh čorvijd. Čuárvih mäksih-uv masa siämmáá ennuv ko kolle já kokaiin.

Käldee:

– Elävien sarvi­kuonojen sarviin porattiin radio­aktiivista ainetta (www.hs.fi)

Kove: Ikiwaner (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Mätkiporgâmuš – Uási 3 ađai maht munnuu peerâ selvân kuhes auto­maađ­hijn

Mun lam ovdebáin Mätkiporgâmuš-blogiteevstâin (Uási 1, Uási 2) muštâlâm, ete mii peerâ viättá uáli ennuv ääigi autost. Taan keerdi mun čálám eenâb-uv párnái porgâmušâin. Párnáigijn jotteem...

Merâmääđhih Hailuoton láá páác­cám historján

Keesi aalgâst poođij váhá olâtteijee uuđâs, ete uđđâ maađij Oulunsalo Riutunkari já Hailuoto kieldâ kooskâst valmâštuvá jo kesimáánu loopâst. Ovdil lâi arvâlum, ete tot...

Mij ferttiiččijm väldiđ pirâs­tiettuin huámá­šumán sierâ­lágá­nijd kulttuu­rijd já kielâid

Čällee: Martti Rajamäki Mun lam luuhâm pirâstiettuid ja valmâštum filosofia maisterin. Mun lam aiccâm, ete távjá ulmuuh iä vääldi pirâstiettuin huámášumán sierâlágánijd kulttuurijd. Mun porgim...

Algâkeesi uđđâ lodde­suhâ­puolvâ čalga

Keesi lii puáttám já ton mield láá puáttám meid puohlágáneh tábáhtusah, maid lii ilo čuávvuđ. Jiemge uáivild kulttuurfestivaalijd tâi muorâstâhpiknikijd, peic luándu jieijâs tábáhtuumijd,...

Anarâš aavis toimâttâs­kodde páácá kesi­luámun

Anarâš aavis toimâttâskoddeest álgá kesiluámu. Toimâttâskodde máccá paargon porgemáánu lovváád peeivi. Luámu ääigi Anarâš aavis ij čuávu uđđâsijd, mut tast huolâhánnáá aavis almostit ain uđđâ...