USA haalijd äigistiellâs Mánudâžân

Vielgis táálu haalijd, ete Ovtâstum staatâi komovuotâhaldâttâh NASA vuáđudičij äigistiellâs Mánudâžân.

”Tastko NASA, priivaat irâttâsah já komovuotâhaldâttuvah pirrâ maailm vuávájeh kirdemijd Mánudâžân, te torvolâšvuođâ já tärkkivuođâ tááhust lii tergâd, ete mij vuáđudep äigistandardijd Eennâmpáálu ulguubel”, muštâlij Vielgis táálu teknologiavirgeomâháá OSTP ovdâsteijee Steve Walby.

Äigistielâsân lii väljejum nommâ Coordinated Lunar Time (LTC) ađai koordinistum mánudâšäigi. Mánudáá äigistiellâs puáhtá rekinistiđ Coordinated Universal Time (UTC) ađai koordinistum almosääigi vuáđuld, mii lii kiävtust meiddei Aalmugijkoskâsii komovuotâsajattuvâst.

Äigi jotá eresnáál komovuođâst ko Eennâmpáálu alne. Mánudáást jyehi Eennâmpáálu pirrâmpeivi jotá ucánjáhháá – tärkkilávt 58,7 mikrosekuntid – jotelubbooht ko Enâmist.

Eennâmpáálust ääigi mittedmân kiävttojeh aatoomkiäluh pirrâ plaaneet. Jis tagareh kiäluh stellejuuččii Mánudâžân, te 50 ive keččin toh jođáččii oovtâ seekunt jotelubbooht ko Eennâmpáálust. Uđđâ äigistiellâs ulmen lii väldiđ huámášumán taam iäru ääigi kulâmist Eennâmpáálu já Mánudáá kooskâst.

NASA lii meridâm väldiđ uđđâ äigistiellâs kiävtun ive 2026, kuás Ovtâstum staatâin ličij tárguttâs olášuttiđ vuosmuu almaidittum mánudâškirdem ive 1972 maŋa.

Käldee:

– USA haluaa Kuulle oman aikavyöhykkeen (www.hs.fi)

Kove: Jcpag2012 (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Indiast lii pieijum joton maailm stuár­ráámus olmooš­viehâ­reki­nistem

India lii algâttâm maailm stuárráámuu olmoošviehârekinistem cuáŋuimáánu vuosmuu peeivi. Toos láá uásálistmin paijeel kulmâ miljovn virgeolmožid. Taat rekinistem lii meid korrâ logistisâš hástu. Ovdebâš rekinistem...

Artemis II ‑mánudâškirdem paččui cuáŋuimáánu 1. peeivi – NASA vuolgâttij historjálii tábáhtus njuálgu­vuolgât­tâssân

NASA lii pááččám mánudâšrakkeet máátkán cuáŋuimáánu vuosmuu peeivi tijme 18.35.12 EDT ađai tijme 01.35.12 Suomâ ääigi cuáŋuimáánu nube peeivi. Pääččim tábáhtui Floridast Kennedy Space...

Tutkâmuš: Lieđi­kovjâ­painâ­šuumeest lii ohtâ­vuotâ paje­uáppee­iskosij puátu­sáid

Oulu ollâopâttuv tutkâmuš lii kavnâttâm, ete lieđikovjâpainâšume lii ohtâvuođâst hiäjub pajeuáppeeiskosij puátusáid. Ááimu lieđikovjânalliisvuođâ vaikuttâs uáinoo eromâšávt matemaattisijn amnâsijn, tego fysikist já kemiast. Tutkâmušâst čuovvui...

Mikkâl Morottaja já Ailu Valle lává vuáittám Áillohâš-palhâšume

Sámi Grand Prix uárnejui lávurduv njuhčâmáánu 28. peeivi Kuovdâkiäinust Báktehárji-maaŋgâtoimâhaalâst. Ton ohtâvuođâst juohhui ihásâš Áillohâš-palhâšume, mii mieđettui vuosmuu tove kuáhtásân: Mikkâl Morottajan ađai Amocân...

Vuosâiše­kurssâ Avelist

Mun jiem lah kuássin puáhtám rammuđ jieččân vuosâišetáiđuigijn. Nuuvtpa ko Aanaar kieldâ ornij vuosâišeškovlim, meridim almottâttâđ fáárun, já nuuvt te meid peessim. Kurssâ uárnejui...