USA haalijd äigistiellâs Mánudâžân

Vielgis táálu haalijd, ete Ovtâstum staatâi komovuotâhaldâttâh NASA vuáđudičij äigistiellâs Mánudâžân.

”Tastko NASA, priivaat irâttâsah já komovuotâhaldâttuvah pirrâ maailm vuávájeh kirdemijd Mánudâžân, te torvolâšvuođâ já tärkkivuođâ tááhust lii tergâd, ete mij vuáđudep äigistandardijd Eennâmpáálu ulguubel”, muštâlij Vielgis táálu teknologiavirgeomâháá OSTP ovdâsteijee Steve Walby.

Äigistielâsân lii väljejum nommâ Coordinated Lunar Time (LTC) ađai koordinistum mánudâšäigi. Mánudáá äigistiellâs puáhtá rekinistiđ Coordinated Universal Time (UTC) ađai koordinistum almosääigi vuáđuld, mii lii kiävtust meiddei Aalmugijkoskâsii komovuotâsajattuvâst.

Äigi jotá eresnáál komovuođâst ko Eennâmpáálu alne. Mánudáást jyehi Eennâmpáálu pirrâmpeivi jotá ucánjáhháá – tärkkilávt 58,7 mikrosekuntid – jotelubbooht ko Enâmist.

Eennâmpáálust ääigi mittedmân kiävttojeh aatoomkiäluh pirrâ plaaneet. Jis tagareh kiäluh stellejuuččii Mánudâžân, te 50 ive keččin toh jođáččii oovtâ seekunt jotelubbooht ko Eennâmpáálust. Uđđâ äigistiellâs ulmen lii väldiđ huámášumán taam iäru ääigi kulâmist Eennâmpáálu já Mánudáá kooskâst.

NASA lii meridâm väldiđ uđđâ äigistiellâs kiävtun ive 2026, kuás Ovtâstum staatâin ličij tárguttâs olášuttiđ vuosmuu almaidittum mánudâškirdem ive 1972 maŋa.

Käldee:

– USA haluaa Kuulle oman aikavyöhykkeen (www.hs.fi)

Kove: Jcpag2012 (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Kumkvatmarmelaad

Kumkvat lii vissâ tunjin uđđâ sääni? Nuuvt munjin-uv. Mun teivim toos sattum mield jieččân kievkkânist ko lehâstim suullân kilupele teddee sehhii, mon ruonâskävppijâs skeŋkkij...

Aanaar: Ijâttes ijjâ ovtâstit juoiguu já pop­kulttuur

Saijoos piirâs Anarist muttui oppeet kulttuurareenan ko sämimuusik váldutábáhtume Ijahis idja, Ijâttes ijjâ, čokkij ulmuid já artistijd pirrâ Säämi. Algâaalmugij muusikfestivaal lii šoddâm loppâkeesi...

Tievâslâš piäiváá­siävŋánem Reykja­vikist Islandist

Piäiváásiävŋánem lii ain eromâš já vuordum luándutábáhtus. Euroopist Piäiváš siävŋánij taan tove tievâslávt porgemáánu 12. peeivi käržis stielâsist Tave-Espanjast, uásist Portugal, uásist Ruánááeennâm sehe...

Škovlâihe álgá onne Anarist

Škovlâ álgá onne Aanaar kieldâ škoovlâin ađai Aanaar škoovlâst, Avveel škoovlâst, Čevetjäävri škoovlâst já Avveel luvâttuvâst. Säämi máttááttâskuávdáást čohčâluuhâmpaje aalgij porgemáánu 11. peeivi. Iänuduvâst škovlâ...

Anarâš aavis kesiluámu lii nuuhâm – Mii lohhest paasij luvâ­hánnáá taan ääigi?

Anarâš aavis kulmâ oho pištám kesiluámu lii nuuhâm. Toimâttâskodde čäliškuát oppeet uđđâsijd. Taan čallust aavis čáálá čuákánkiäsu motomijn tagarijn uđđâsijn, maid tot mudoi ličij...