Lappajärvi kraatterjäävrist šoodâi Suomâ viiđâd Unesco Geopark

Lappajärvi kraatterjäävrist šoodâi Unesco Geopark koskoho 27.3.2024. Tot lii Suomâ viiđâd čuosâttâh Unesco maailmvijđosii geologisávt mávsulij kuávlui viärmáduvâst. Geopark-viärmádâhân kuleh tääl 213 geoparkid 48 enâmist.

Kraatterjävri Geopark lii Maadâ-Pohjanmaa eennâmkoddeest Alajärvi, Evijärvi, Lappajärvi já Vimpeli kieldâi kuávlust. Lappajärvi lii Euroop stuárráámus kraatterjävri. Tot šoodâi suullân 78 miljovn ihheed tassaaš, ko meteoriit suojâi kuávlun. Kuávlu eromâš äšši lii keđgišlaajâ kärnäiitti.

Miärádâs Unesco statusist lii meriáigásâš. Geopark ferttee tevdiđ tiätu kriterijd, moi tevdim tárkkojuvvoo jyehi niäljád ive.

Suomâ nelji eres Unesco Geopark láá Rokua Geopark, Lauhanvuori–Hämeenkangas Geopark, Saimaa Geopark já Salpausselkä Geopark. Geoparkist ferttee leđe miinii merhâšittee geologisijd aarbijd, mii lii vaiguttâm kuávlu luándu já kulttuur ovdánmân. Geoparkij ulmen lii lasettiđ tiäđulâšvuođâ kuávlu geologisii luándu- já kulttuuräärbi merhâšuumeest sehe ovdediđ tai áárvui siäiluttem.

Käldeeh:

– Lappajärven Kraatterijärvi Geopark sai Unescon hyväksynnän (yle.fi)

– Kraatterijärvi Geopark (kraatterijarvigeopark.fi)

Kove: Santeri Viinamäki (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Roland Garros ‑tennisturnam kištottâlloo eromâš tiileest Pariisist – Jannik Sinner lii kievrâmus vyeittee­iävtukkâs  

Taan ive nubbe Grand Slam ‑tennisturnam, Roland Garros, lii vuálgám joton pasepeeivi Pariisist. Stuárráámuuh vuárdámušah miänástusâst liäbbájeh tääl maailmlisto njunošist leijee Jannik Sinner ärdei...

Toimâtteijen suomâ­miäštár­kištoin Anarist: lávurdâh 11.4.2026

Muái Valtterijn merideen algâttiđ peeivi eelâšmin Säämi máttááttâskuávdáást (SMK). Pesseen sahhiittâllâđ kištoi orniimist Anne Tervaniemi, kote västid kištopurâdemvisteest. Sun muštâl, ete jieht puurâdmin ellii...

Sämitigge mieđeet ive 2026 kulttuur­palhâšuumijd Maire Saijetsân já Maarit Länsmanân – Palhâšumeh juáh­hojeh Anarist 29.5. já Ucjuuvâst 19.6.

Sämitige kulttuurlävdikodde juáhá ive 2026 kulttuurpalhâšume Aanaar já Ucjuuvâ 150‑juhleiivij kunnen aanaarlii Mihkku Elle Maire Saijetsân já ucjuvlii Rájájon Máretân, Maarit Länsmanân. Valjiimist tiäduttui...

Suomi.fist tiäđuh almos palvâ­lusâin tääl meid nuorttâlâš-, anarâš- já tave­sämi­kielân

Suomi.fi-nettipalvâlusâst kávnojeh tiäđuh nuorttâlâš-, anarâš- já tavesämikielân jo suullân 180 almos palvâlusâst. Siijđoin meid muštâluvvoo palvâlusâin, maid eereeb iärrás Digi- já aalmugtiätuvuáhádâh, Eellimvyeimikuávdáš, Kela...

Tanska áigu mecci­luttiđ 250 000 hehtaarid piäldu majemustáá ihán 2045

Tanska áigu tuástuđ šoŋŋâdâhnubástus meccilutmáin 250 000 hehtaarid piäldu majemustáá ihán 2045. Tain naalijn eennâm viggá šoddâdiđ meccivijđoduvás suullân 40 prosentáin. Šoŋŋâdâhnubástus tuástum lasseen mecciluttem...