Suomâst áimukvaliteet lii härvinâš pyeri – tavveen kávnoo eromâš putes áimu

Suomâ lii ohtâ maailm härvinijn enâmijn, main áimukvaliteet lii tuárvi putes Maailm tiervâsvuotâornijdume (WHO) kriterij mield. Ive 2023 tuše čiččâm enâmist muálučalmai meeri lâi ucceeb ko WHO räjiárvu. Ornijdume mield ááimu muálučalmai ive koskâárvu kolgâččij leđe vuálá 5 mg kuđâhâšmeetterist, vâi áimu ličij tuárvi putes. Suomâ lasseen muálučalmai meeri lâi räjiáárvu vyelni Eestienâmist, Islandist, Australiast, Uđđâ-Seelandist, Mauritiusist já Grenadast. Ääšist muštâluvvoo sveiccilâš IQAir-organisaatio raportist. Raapoort várás mitteduvvojii muálučalmai mereh ááimust 134 enâmist já 7 812 kuávlust ive 2023.

Love ucemustáá nyeskidum uáivikaavpug juávhust láá Helsig Suomâst, Tallinna Eestienâmist, Reykjavík Islandist, Canberra Australiast já Wellington Uđđâ-Seelandist. Eromâš pyeri áimukvaliteet Suomâst mittedui Suáđigilist, Ucjuuvâst já Kuácámist.

Puoh hyenemus áimukvaliteet lii Bangladeshist, Pakistanist, Indiast, Tadžikistanist já Burkina Fasost. Tain enâmijn muálučalmai meeri ááimust lâi paijeel 9−15 kerdid stuárráb ko WHO räjiárvu. Love enâmustáá nyeskidum kaavpugid láá Koskâ- já Maadâ-Aasiast. Ááimu nyeskideh enâmustáá jotolâh, ráhtulâšvuotâ já čiiđâ puáldim. Veikkâ maailmvijđosávt áimu lii puttásub ko ovdil, maaŋgâin kuávluin áimukvaliteet lii hiäjunâm majemui iivij. Ovdâmerkkân Kanadast tot huánánij vijđes meccipyelimij tiet. Kanada lii-uv tääl vuossâmuu keerdi enâmustáá nyeskidum eennâm Tave-Amerikist. Meiddei Kiinast luáštádâsah lasanii 6,5 % moonnâm ive, ko ráhtulâšvuotâpyevtittem lasanij oppeet koronapandemia maŋa.

Tiäđuh áimukvaliteetist iä kuittâg lamaš finnimnáál ubâ maailmist. Maaŋgâ ovdedemriijkâst, eromâšávt Afrikist, váiluh lyetittettee áimukvaliteetmittedmeh, muštâl IQAir raapoort.

WHO mield 99 % maailm ulmuin vyeiŋih taggaar ááimu, mii puáhtá leđe tiervâsvuotân háitulâš. Ááimunuáskádâsah tovâtteh čiččâm miljovn ulmuu jäämmim jyehi ive.

Käldeeh:

– Sodankylässä, Utsjoella ja Kuusamossa on tutkitusti maailman puhtain ilma (www.hs.fi)

– Suomi yksi harvoista maista, joissa ilma on terveysjärjestö WHO:n kriteerien mukaisesti riittävän puhdasta (yle.fi)

– Billions of people still breathe unhealthy air: new WHO data (www.who.int)

Kove: Ralf Vetterle (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

OA lii tuhhiittâm uđđâ maailm­káártá

Ovtâstum aalmugeh (OA) lii tuhhiittâm uđđâ maailmkáártá, mon ulmen lii faallâđ Enâmist vuoigâlub kove ko ovdil. Uđđâ Equal Earth ‑projektiost mittokaavah láá viggum oovdânpyehtiđ...

Uđđâ maister­ohjelm puáhtá algâ­aalmugij ellee­kove Laapi ollâ­opât­tâhân

Laapi ollâopâttuvvâst lii čohčâmáánu aalgâst vuálgám joton uđđâ maisterohjelm Arctic Indigenous Cinema. Eromâšávt algâaalmug­elleekován vuáijoo škovliittâs ovtâstit keevâtlii elleekoverähtim, akateemisii tutkâm já algâaalmugij jieijâs...

Suomi.fi sämi­kielâg palvâlus­usât­tuvâst uárne­juv­voo oho keččin oovdân­pyehtim­tilá­lâš­vuotâ

Suomi.fi-uuccâmsiijđo uđđâ sämikielâg palvâlususâttâh oovdânpuáhtoo Teamsist 22.9. tijme 13–14 taan liiŋkâ tyehin. Tilálâšvuođâst puáhtá koijâdâllâđ já finniđ lasetiäđuid palvâlususâttuvâst. Toos ij taarbâš almottâttâđ muuneeld. Palvâlususâttâh čuággá oohtân...

Minister Sari Essayah kollij Anarist lávurduv

Suomâ eennâm- já meccituáluminister Sari Essayah (Ristâliih) kollij Anarist 12.9.2026. Määđhi virgálii uásán kullui uápásmum Luánduriggodâhkuávdáá (Luke) tooimân. Minister teeivâi meid Laapi Ristâlâšdemokraatij ovdâskode...

Inarinsaamen taivutus­oppi lii šiev kietâ­kirje puoh anarâš­kieláin pargel­deijeid

Inarinsaamen taivutusoppi lii muáddi ive tassaaš almostum kirje, mii kovvee systemaatlávt anarâškielâ sujâttem. Kirjeest kieđâvuššojeh eereeb iärrás anarâškielâ jienâduvah, jienâdâhnubástusah sehe sujâttemhaamij rähtimnjuolgâdusah. Sujâttemoopâ...