Suomâst áimukvaliteet lii härvinâš pyeri – tavveen kávnoo eromâš putes áimu

Suomâ lii ohtâ maailm härvinijn enâmijn, main áimukvaliteet lii tuárvi putes Maailm tiervâsvuotâornijdume (WHO) kriterij mield. Ive 2023 tuše čiččâm enâmist muálučalmai meeri lâi ucceeb ko WHO räjiárvu. Ornijdume mield ááimu muálučalmai ive koskâárvu kolgâččij leđe vuálá 5 mg kuđâhâšmeetterist, vâi áimu ličij tuárvi putes. Suomâ lasseen muálučalmai meeri lâi räjiáárvu vyelni Eestienâmist, Islandist, Australiast, Uđđâ-Seelandist, Mauritiusist já Grenadast. Ääšist muštâluvvoo sveiccilâš IQAir-organisaatio raportist. Raapoort várás mitteduvvojii muálučalmai mereh ááimust 134 enâmist já 7 812 kuávlust ive 2023.

Love ucemustáá nyeskidum uáivikaavpug juávhust láá Helsig Suomâst, Tallinna Eestienâmist, Reykjavík Islandist, Canberra Australiast já Wellington Uđđâ-Seelandist. Eromâš pyeri áimukvaliteet Suomâst mittedui Suáđigilist, Ucjuuvâst já Kuácámist.

Puoh hyenemus áimukvaliteet lii Bangladeshist, Pakistanist, Indiast, Tadžikistanist já Burkina Fasost. Tain enâmijn muálučalmai meeri ááimust lâi paijeel 9−15 kerdid stuárráb ko WHO räjiárvu. Love enâmustáá nyeskidum kaavpugid láá Koskâ- já Maadâ-Aasiast. Ááimu nyeskideh enâmustáá jotolâh, ráhtulâšvuotâ já čiiđâ puáldim. Veikkâ maailmvijđosávt áimu lii puttásub ko ovdil, maaŋgâin kuávluin áimukvaliteet lii hiäjunâm majemui iivij. Ovdâmerkkân Kanadast tot huánánij vijđes meccipyelimij tiet. Kanada lii-uv tääl vuossâmuu keerdi enâmustáá nyeskidum eennâm Tave-Amerikist. Meiddei Kiinast luáštádâsah lasanii 6,5 % moonnâm ive, ko ráhtulâšvuotâpyevtittem lasanij oppeet koronapandemia maŋa.

Tiäđuh áimukvaliteetist iä kuittâg lamaš finnimnáál ubâ maailmist. Maaŋgâ ovdedemriijkâst, eromâšávt Afrikist, váiluh lyetittettee áimukvaliteetmittedmeh, muštâl IQAir raapoort.

WHO mield 99 % maailm ulmuin vyeiŋih taggaar ááimu, mii puáhtá leđe tiervâsvuotân háitulâš. Ááimunuáskádâsah tovâtteh čiččâm miljovn ulmuu jäämmim jyehi ive.

Käldeeh:

– Sodankylässä, Utsjoella ja Kuusamossa on tutkitusti maailman puhtain ilma (www.hs.fi)

– Suomi yksi harvoista maista, joissa ilma on terveysjärjestö WHO:n kriteerien mukaisesti riittävän puhdasta (yle.fi)

– Billions of people still breathe unhealthy air: new WHO data (www.who.int)

Kove: Ralf Vetterle (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Mätkiporgâmuš – Uási 3 ađai maht munnuu peerâ selvân kuhes auto­maađ­hijn

Mun lam ovdebáin Mätkiporgâmuš-blogiteevstâin (Uási 1, Uási 2) muštâlâm, ete mii peerâ viättá uáli ennuv ääigi autost. Taan keerdi mun čálám eenâb-uv párnái porgâmušâin. Párnáigijn jotteem...

Merâmääđhih Hailuoton láá páác­cám historján

Keesi aalgâst poođij váhá olâtteijee uuđâs, ete uđđâ maađij Oulunsalo Riutunkari já Hailuoto kieldâ kooskâst valmâštuvá jo kesimáánu loopâst. Ovdil lâi arvâlum, ete tot...

Mij ferttiiččijm väldiđ pirâs­tiettuin huámá­šumán sierâ­lágá­nijd kulttuu­rijd já kielâid

Čällee: Martti Rajamäki Mun lam luuhâm pirâstiettuid ja valmâštum filosofia maisterin. Mun lam aiccâm, ete távjá ulmuuh iä vääldi pirâstiettuin huámášumán sierâlágánijd kulttuurijd. Mun porgim...

Algâkeesi uđđâ lodde­suhâ­puolvâ čalga

Keesi lii puáttám já ton mield láá puáttám meid puohlágáneh tábáhtusah, maid lii ilo čuávvuđ. Jiemge uáivild kulttuurfestivaalijd tâi muorâstâhpiknikijd, peic luándu jieijâs tábáhtuumijd,...

Anarâš aavis toimâttâs­kodde páácá kesi­luámun

Anarâš aavis toimâttâskoddeest álgá kesiluámu. Toimâttâskodde máccá paargon porgemáánu lovváád peeivi. Luámu ääigi Anarâš aavis ij čuávu uđđâsijd, mut tast huolâhánnáá aavis almostit ain uđđâ...