Suomâst áimukvaliteet lii härvinâš pyeri – tavveen kávnoo eromâš putes áimu

Suomâ lii ohtâ maailm härvinijn enâmijn, main áimukvaliteet lii tuárvi putes tiervâsvuotâorganisaatio WHO kriterij mield. Ive 2023 tuše čiččâm enâmist muálučalmai meeri lâi ucceeb ko WHO räjiárvu. Organisaatio mield ááimu muálučalmai ive koskâárvu kolgâččij leđe vuálá 5 mg kuđâhâšmeetterist, vâi áimu ličij tuárvi putes. Suomâ lasseen muálučalmai meeri lâi räjiáárvu vyelni Eestienâmist, Islandist, Australiast, Uđđâ-Seelandist, Mauritiusist já Grenadast. Ääšist muštâluvvoo sveiccilâš IQAir-organisaatio raportist. Raapoort várás mitteduvvojii muálučalmai mereh ááimust 134 enâmist já 7 812 kuávlust ive 2023.

Love ucemustáá nyeskidum uáivikaavpug juávhust láá Helsig Suomâst, Tallinna Eestienâmist, Reykjavík Islandist, Canberra Australiast já Wellington Uđđâ-Seelandist. Eromâš pyeri áimukvaliteet Suomâst mittedui Suáđigilist, Ucjuuvâst já Kuácámist.

Puoh hyenemus áimukvaliteet lii Bangladeshist, Pakistanist, Indiast, Tadžikistanist já Burkina Fasost. Tain enâmijn muálučalmai meeri ááimust lâi paijeel 9−15 kerdid stuárráb ko WHO räjiárvu. Love enâmustáá nyeskidum kaavpugid láá Koskâ- já Maadâ-Aasiast. Ááimu nyeskideh enâmustáá jotolâh, ráhtulâšvuotâ já čiiđâ puáldim. Veikkâ maailmvijđosávt áimu lii puttásub ko ovdil, maaŋgâin kuávluin áimukvaliteet lii hiäjunâm majemui iivij. Ovdâmerkkân Kanadast tot huánánij vijđes meccipyelimij tiet. Kanada lii-uv tääl vuossâmuu keerdi enâmustáá nyeskidum eennâm Tave-Amerikist. Meiddei Kiinast luáštádâsah lasanii 6,5 % moonnâm ive, ko ráhtulâšvuotâpyevtittem lasanij oppeet koronapandemia maŋa.

Tiäđuh áimukvaliteetist iä kuittâg lamaš finnimnáál ubâ maailmist. Maaŋgâ ovdedemriijkâst, eromâšávt Afrikist, váiluh lyetittettee áimukvaliteetmittedmeh, muštâl IQAir raapoort.

WHO mield 99 % maailm ulmuin vyeiŋih taggaar ááimu, mii puáhtá leđe tiervâsvuotân háitulâš. Ááimunuáskádâsah tovâtteh čiččâm miljovn ulmuu jäämmim jyehi ive.

Käldeeh:

– Sodankylässä, Utsjoella ja Kuusamossa on tutkitusti maailman puhtain ilma (www.hs.fi)

– Suomi yksi harvoista maista, joissa ilma on terveysjärjestö WHO:n kriteerien mukaisesti riittävän puhdasta (yle.fi)

– Billions of people still breathe unhealthy air: new WHO data (www.who.int)

Kove: Ralf Vetterle (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Roland Garros ‑tennisturnam kištottâlloo eromâš tiileest Pariisist – Jannik Sinner lii kievrâmus vyeittee­iävtukkâs  

Taan ive nubbe Grand Slam ‑tennisturnam, Roland Garros, lii vuálgám joton pasepeeivi Pariisist. Stuárráámuuh vuárdámušah miänástusâst liäbbájeh tääl maailmlisto njunošist leijee Jannik Sinner ärdei...

Toimâtteijen suomâ­miäštár­kištoin Anarist: lávurdâh 11.4.2026

Muái Valtterijn merideen algâttiđ peeivi eelâšmin Säämi máttááttâskuávdáást (SMK). Pesseen sahhiittâllâđ kištoi orniimist Anne Tervaniemi, kote västid kištopurâdemvisteest. Sun muštâl, ete jieht puurâdmin ellii...

Sämitigge mieđeet ive 2026 kulttuur­palhâšuumijd Maire Saijetsân já Maarit Länsmanân – Palhâšumeh juáh­hojeh Anarist 29.5. já Ucjuuvâst 19.6.

Sämitige kulttuurlävdikodde juáhá ive 2026 kulttuurpalhâšume Aanaar já Ucjuuvâ 150‑juhleiivij kunnen aanaarlii Mihkku Elle Maire Saijetsân já ucjuvlii Rájájon Máretân, Maarit Länsmanân. Valjiimist tiäduttui...

Suomi.fist tiäđuh almos palvâ­lusâin tääl meid nuorttâlâš-, anarâš- já tave­sämi­kielân

Suomi.fi-nettipalvâlusâst kávnojeh tiäđuh nuorttâlâš-, anarâš- já tavesämikielân jo suullân 180 almos palvâlusâst. Siijđoin meid muštâluvvoo palvâlusâin, maid eereeb iärrás Digi- já aalmugtiätuvuáhádâh, Eellimvyeimikuávdáš, Kela...

Tanska áigu mecci­luttiđ 250 000 hehtaarid piäldu majemustáá ihán 2045

Tanska áigu tuástuđ šoŋŋâdâhnubástus meccilutmáin 250 000 hehtaarid piäldu majemustáá ihán 2045. Tain naalijn eennâm viggá šoddâdiđ meccivijđoduvás suullân 40 prosentáin. Šoŋŋâdâhnubástus tuástum lasseen mecciluttem...