Säämi kielârääđi lii mieđettâm ive 2023 Säämi kielâtaho -palhâšume Laapi pyereestvaijeemkuávlun

Sämitige Säämi kielârääđi lii mieđettâm čuákkimstis 3.10.2023 Säämi kielâtaho -palhâšume Laapi pyereestvaijeemkuávlun.

Säämi kielârääđi saavâjođetteijee Tauno Ljetoff mield palhâšume uážžost tollui vijđes savâstâllâm, já ääši kuorâttâllui tárkká.

– Taan tove palhâšume uážžoo valjim lâi hástulâš valjim vaigâdvuođâ keežild. Savâstâlmijn pajanii maaŋgah tuođâi pyereh iävtukkâsah, já lâi-uv suotâs huámmášiđ, mon ennuv tááláá ääigi sämikielâliih siskáldâsah já palvâlusah pyevtittuvvojeh. Maaŋgah virgeomâhááh já siärváduvah láá porgâškuáttám sämikielâi sajattuv pyeredem oovdân Suomâst, iätá Ljetoff.

– Mun váimustân tuáivum, ete Laapi pyereestvaijeemkuávlu ovdâmerkkâ movtijdit meid eres virgeomâháid já siärváduvâid väldiđ pargostis huámmášumán sämikielâid já Säämi kielâlaavâ kenigâsvuođâid já ete sämikielâ lii puátteevuođâst eres-uv virgeomâháin já siärváduvâin jo aalgâ rääjist siisâhuksejum, jiešmeidlist čielgâ äšši. Mun oskom, ete Arto Saijets tuáijim fiijnâ kijssá finnee kunneesaje Lapha toimâsoojijn já ruokâsmit já movtijdit tobbeen pargeid pyerediđ sämikielâi sajattuv ovdiist, juátká Ljetoff.

Säämi kielârääđi vuáđustâlmeh

Säämi kielârääđi vuáđustâl miärádâsâs toin naalijn, ete Laapi pyereestvaijeemkuávlu lii aaibâs tooimâs vuáđudem rääjist váldám sämikielâid huámmášumán ornijdumestis já toimâstis, já tot ain äŋgirávt huksee sämikielâlijd já kulttuurmiäldásijd palvâlusâid jieijâs tooimâ já ornijdume fastâ uássin.

Laapi pyereestvaijeemkuávlu lii ovdil mainâšum uulmij olášuttem várás vuáđudâm sämikielâlij já kulttuurmiäldásij palvâlusâi ovdedemhoovdâ já palvâlemhoovdâ viirgijd. Laapi pyereestvaijeemkuávlu lii meid pieijâm naavcâid sämikieláid pálkkáátmáin nuorttâlâš-, anarâš- já tavesämikielâ kielâpargeid. Ton lasseen Laapi pyereestvaijeemkuávlu sämikielâ lävdikode toimâ tuárju sämikielâi sajattuv já kielâlij vuoigâdvuođâi olášume.

Laapi pyereestvaijeemkuávlu tuáimá pyerrin ovdâmerkkân tast, maht puáhtá já kalga väldiđ sämikielâlijd palvâlusâid ornijdume uássin jo tai vuáđudemmuddoost, kuás sämikielâliih palvâlusah šaddeh ornijdume tooimâ luándulâš já fastâ uássin. Säämi kielâtaho -palhâšume mieđeetmáin Säämi kielârääđi haalijd ain movtijdittiđ Laapi pyereestvaijeemkuávlu ton sämikielâlij já kulttuurmiäldásijd palvâlusâi oovdedmist já naanoodmist.

Säämi kielâtaho -palhâšume

Säämi kielâtaho -palhâšume uáivilin lii adeliđ tubdâstâs sämikielâlij palvâlusâi já sämikielâ sajattuv oovdedmist tohhum mávsulii pargoost Suomâst. Sämikieláin uáivilduvvoo tave-, anarâš- já nuorttâlâškielâ. Palhâšume ulmen lii movtijdittiđ palhâšume uážžoo pyerediđ ovdiist sämikielâ pyerrin tohhum pargo já movtijdittiđ puoh virgeomâháid pyerediđ sämikielâ sajattuv. Palhâšume uážžoo pyehtih iävtuttiđ Säämi kielârääđi jesâneh já värijesâneh kielârääđi čuákkimist. Palhâšume mieđettuvvoo ohtii vaaljâpaajeest Säämi kielârääđi meridem ääigi.

Palhâšume mieđettuvvoo vuosâsajasávt virgeomâháid já siärváduvváid já tuše sierânâs vuáđustâsâiguin priivaatulmui. Säämi kielâtaho -palhâšume lii taaiđâpalhâšume, mii kalga spejâlistiđ sämikielâ já -kulttuur riggoduv já maaŋgânálásâšvuođâ. Palhâšume muttoo jyehi niäljád ive (vaaljâpoojij mield), já ton vaalmâštmist västid Sámi Duodji ry valjim sämitaaiđâr tâi tuáijár.

Käldee:

– Säämi kielâtaho -palhâšume mieđettuvvoo Laapi pyereestvaijeemkuávlun (www.samediggi.fi)

Kove: Fabrizio Brecciaroli

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Euroop pakkâ uulât Suomân oholoopâ

Liegâsvuotâ sáttá pajaniđ lávurduv paijeel 25 ciäkán Maadâviestâr-Suomâst, muštâl Áimutiettuu lágádâs. Pakkâ tiättoo ain Tave-Pohjanmaa räi pasepeeivi. Puáttee oho ääigi kuittâg jááldud, já liegâs...

Máttááttâs- já kulttuur­ministeriö váldá vuástá iävtut­tâsâid Kollekielâ-palhâšume finne­jeijest

Tave-eennâmlâš sämikielâ kielâpalhâšume Kollekielâ juáhhoo oppeet taan ive. Palhâšumán puáhtá iävtuttiđ finnejeijee čohčâmáánu 1. peeivi räi. Sämitigge já riehtiministeriö tieđettii ääšist majebaargâ. Kollekielâ-palhâšume mieđettuvvoo ovtâskâs...

Haldâttâsâst vižže sosiaal- já tiervâsvuotâ­ornij­duvâi torjui kriterijn

Haldâttâs vižástâl Sosiaal- já tiervâsvuotâ­ornijduvâi toorjâkuávdáá (STEA) torjui kriterijn. Vižže šoodâi moonnâm oho vuossaargâ ko sosiaal- já tiervâsvuotâ­minister Wille Rydman (Vuáđus.) iävtuttij torjui mieđeetmân...

Sämitigge lii asâttâm kulmâ uđđâ lävdi­kode sämmilij jieš­haldâšem naanood­mân

Sämitigge asâttij taan ive kuálmád čuákkimstis uđđâ pargo-oornig mield kulmâ uđđâ lävdikode loppâvaaljâpajan. Uđđâ lävdikodeh láá arâšoddâdem­lävdikodde, aalmugijkoskâsij algâaalmug- já EU‑aašij lävdikodde sehe tutkâmeettisâš...

Mozart ovddiist tubdâ­mettumis muusik kavnui Pariisi aalmug­lâš­kirje­ráájust

Ranskalâš muusiktiettee François-Pierre Goy lii kavnâm ovdil tubdâmettumis nuotâstâsâid Wolfgang Amadeus Mozartist. Koččâmuš lii čiččâm pittáást, moh láá čallum huuilun já haarpun. Toh láá...