Säämist lii monâmin pyeremus lyemeäigi. Eidu tääl mun jiem lah Säämist, pic nube päihistân Vuáládâhenâmijn. Tot lii väivi, tastko talle ij peesâgin lyemejiägán. Mut muu lohđut čuuvtij tot, et muu päikkišiljoost-uv lii pyeremus myerjiäigi: šiljoost šaddeh Rubus phoenicolasius -myerjih. Taah myerjih iä lah kuássin val finnim anarâškielâlii noomâ, veik mun lam puurrâm taid jyehi keesi jo kyehtlov ihheed. Päikkikielâst toh láá lamaš ”šiljoluámáneh”, eidu tondiet ko toh läddih siämmáá ääigi Säämi luámánijgijn. Mut amahân te taan keesi lii puáttám äigi kästiđ taam-uv šado sämikielân.
Tieđâlii noomâst uáiná tállân maidnii. Rubus muštâl, et myerji lii vađukkâšmyerji. Noomâ nubbe uási phoenicolasius meerhâš soksiis purppurivnásii. Ubâ šado luávdá ruopsissiähá timmâ nyevvi, mast šaddo lii-uv finnim tieđâlii noomâs nube uási. Nyevvi kávnoo muorjij pirrâ já meid šado nuorâ oovsijn. Taan šaddoost vyeliláá já meid puáris oovsijn láá säägih, váhá tego ruusust, moh čuágguh čuuvtij. Tagareh uásih, main šaddeh myerjih, láá val uáli timáseh, iäge toh luhhoost čuágu.
Hollandkielân taan šado nommâ lii japanse wijnbes já saksakielân Japanische Weinbeere, ađai ”jaapaanlâš viinimyerji”. Suomâkielân toos kávnoo nommâ japaninvatukka. Sämikielân taat šaddo sátáččij leđe veikâba jaapaanvađukkâš suomâkielâ noomâ mield. Noomâs mield taat šaddo lii algâalgâlávt aasialâš, já tot šadda šievnáál Japanist já Kiinast.
Maggaar myerji te lii jaapaanvađukkâš? Taat šaddo lii váhá siämmáámuđusâš tego vađukkâš-uv. Šiljošaddon tot lii tiätunáál älkkee, ađai tot vissásávt šadda pyereest. Nubbe peeli taan älkkeevuođâst lii tot, et šaddo leevvân hirmâd älkkeht. Tom ferttee-uv jyehi ive čuuvtij raijiđ, amas tot väldidiđ ubâ šiljo. Myerjih tast láá váhá sitkásuboh ko vađukkááh já máávus tááhust ucánjáhháá piškeruboh, mut myerjih láá tievâ sääpi. Myerji siste láá ennuv smavvâ keeđgih, váhá tego luámánijn-uv, mut toh láá ucebeh, iäge toh mahten hettii puurrâm iäge pääsi panij kooskân. Myerji ij liijkágin lah mahten táhtáá. Keeđgijd lii älkkee njielâstiđ nuhtán muorjijn. Myerjih láá jyehi tááhust hirmâd njálgáh, já párnááh poreh taid mielâstis. Laddâm myerji lii lilasiähá ruopsâd, já čorohâš lii ränissiähá ruánáá teikâ ooraans.
Jaapaanvađukkâš lii tiätunáál imâšlâš myerji. Uápisulmuuh láá iskâm rähtiđ tast hilo, mut sij láá ettâm, et tot ij lah ollágin šiev juurdâ. Hilloost šadda táhtáá já šlijváá, mii tuše kara já vana, ige tot njade manengin, ađai myerji smakkâ láppoo tievâslávt vuošâmist. Myerji moonât máávus meid puolâščuhheest, ige toos iššeed sukkârij lasettemgin puolâšân pieijâm ohtâvuođâst. Ađai jaapaanvađukkááh iä heivii tälvimyerjin. Áinoo máhđulâšvuotâ lii tastoo rettâdiđ jaapaanvađukkáá muorjijgijn tállân ko toh läddih. Taid puáhtá pieijâđ jugurtân, iiđeedsuohâdân tâi lahcâjieŋân teikâ hervâttiđ toigijn veik šoddâmpeivikááhu. Toh láá jyehi tááhust hirmâd njálgáh, toin naalijn ko toh jo láá purâttetteeh!
Käldeeh:
– Rubus phoenicolasius (Japanse Wijnbes) (www.dewilde.nl)
– Japanische Weinbeere (gartenhit24.de)
Koveh: Marja-Liisa Olthuis