Kirjeárvuštâllâm: Hirškiihâ já Myerji mainâseh II

Hirškiihâ já Myerji mainâseh II lii nubbe kirje kuulmâuáság rááiđust, mon lii čáállám Riitta Vesala. Ubâ ráiđu almostui ive 2014. Tot lii uáivildum párnáid. Kirjeest fiäránistev stáálupárnáákyevtis Hirškikkâ já Myerji. Taan nube uásist suoi fiäránistev käävpist, kirjeráájust já pyecceiviäsust. Kirje lii párnáikirje, mutâ tast láá kuittâg maaŋgah mainâseh, maid rävisulmuuh-uv pyehtih luuhâđ.

Kirje lii jotkâ vuossâmuu uásán, já tot siskeeld ohtsis kuttâ mainâs. Kirje puáhtá luuhâđ tienuuvt, ete mainâseh láá ohtâ stuorrâ maainâs teikkâ taid puáhtá luuhâđ sierâ. Kirje lii pyeri ovdâmerkkâ tast, ete anarâškielâ lii verbâkielâ. Jo vuossâmuš maainâs siskeeld viehâ riges sänirááju. Maaŋgâlágáneh já maaŋgâpiäláliih säänih pyehtih kirje lohhei tobdo, ete kirječällee lii porgâm viššâlis pargo saanij valjiimist.

Kirje mainâseh muštâleh sämmilii kulttuurist, já tast jyehi maainâs muštâl jieijâs náál. Tagareh ääših, moh láá viehâ almoliih kulttuurist, láá kuittâg fáárust jyehi mainâsist. Luándutiätu lii taggaar, et ton peht maainâs iäruttuvvoo kulttuur eres teemain. Luándu lii mainâsijn fáárust jyehináál – lâš te tot mudoi kuávdáš äšši mainâsist ađai ij. Mainâsijn láá maaŋgâlágáneh luándun kyeskee säänih, já tain láá meddei ärbivuáváliih tiäđuh, moh máttááttuvvojeh lohheid.

Hirškiihâ já Myerji mainâseh II -kirje siskeeld kuittâg nuuvt riges kielâ, ete mun jiem tieđe, lii-uv taat nuorâ lohheid älkkee luuhâđ. Tagareh lohheeh, kiäin lii viehâ käržis sänirááju, iä veltihánnáá ibbeerd puoh saanijd. Tienuuvt kirje luuhâm pištá uáli jo kuhháá. Mutâ nube tááhust aainâs-uv kielâtáiđu puárrán já sänirááju vijđán, ko taam kirje lohá. Jis luuhâm lii váhá hiđes já váiváá vuossâmuu keerdi, te nube tove tot lii jo ennuv älkkeb.

Kove: Fabrizio Brecciaroli

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Syemmiliih pyehčeeh maassâd­viežžâm sáŋgárin – Maainâs Italia mediast

Vyesimáánu 14. peeivi 2026 sáttum tragedia Malediivij Vaavu-aatool čääsivuáláá Dhekunu Kandu ‑kuovđâšmist (”Haikuovđâšm”) lii haldâšâm Italia media maaŋgâ peeivi. Vittâ italialii pyehčee – 51‑ihásâš...

Toimâtteijee koccáá UArctic-konferen­sist 2026: Anarâš kulttuur lii ollâ­kulttuur

Arktisii kuávlu ollâopâttuvâi ohtsâš UArctic-kongres lii álgám. Färsuolluid láá puáttám ohtsis 1 300 uásálisted, já taat lii stuárráámus kongres, mii lii kuássin uárnejum Färsuolluin. Organisaattoreh...

Tave-enâmij rääđi muusik­palhâšume vyeitten 13 iävtuk­kâssâd, fáárust paje­kielâ­liih Dajan já Eatnama váibmu

Moonnâm oho majebaargâ almottuvvojii taan ive iävtukkâsah Tave-enâmij rääđi muusikpalhâšumán. Ive 2026 iävtukkâssân láá 13 nuottâtyeijid ohtsis 15 nuotâsteijest pirrâ Tave-enâmij. Tuojij šlaajah láá...

UArctic-kongres 2026 puáhtá arktisii kuávlu puáttee­vuođâ hukse­jei­jeid oohtân Fär­suolluid

UArctic-kongres 2026 čuákkee vuod oohtân arktisii kuávlu totkeid, algâaalmugij ovdâsteijeijd, uáppeid já merideijeid. Kongres uárnejuvvoo vyesimáánu 26.–29. peeivi Tórshavn kaavpugist Färsuolluin. Kongres uárnejuvvoo jyehi...

Roland Garros ‑tennisturnam kištottâlloo eromâš tiileest Pariisist – Jannik Sinner lii kievrâmus vyeittee­iävtukkâs  

Taan ive nubbe Grand Slam ‑tennisturnam, Roland Garros, lii vuálgám joton pasepeeivi Pariisist. Stuárráámuuh vuárdámušah miänástusâst liäbbájeh tääl maailmlisto njunošist leijee Jannik Sinner ärdei...