Kirjeárvuštâllâm: Hirškiihâ já Myerji mainâseh II

Hirškiihâ já Myerji mainâseh II lii nubbe kirje kuulmâuáság rááiđust, mon lii čáállám Riitta Vesala. Ubâ ráiđu almostui ive 2014. Tot lii uáivildum párnáid. Kirjeest fiäránistev stáálupárnáákyevtis Hirškikkâ já Myerji. Taan nube uásist suoi fiäránistev käävpist, kirjeráájust já pyecceiviäsust. Kirje lii párnáikirje, mutâ tast láá kuittâg maaŋgah mainâseh, maid rävisulmuuh-uv pyehtih luuhâđ.

Kirje lii jotkâ vuossâmuu uásán, já tot siskeeld ohtsis kuttâ mainâs. Kirje puáhtá luuhâđ tienuuvt, ete mainâseh láá ohtâ stuorrâ maainâs teikkâ taid puáhtá luuhâđ sierâ. Kirje lii pyeri ovdâmerkkâ tast, ete anarâškielâ lii verbâkielâ. Jo vuossâmuš maainâs siskeeld viehâ riges sänirááju. Maaŋgâlágáneh já maaŋgâpiäláliih säänih pyehtih kirje lohhei tobdo, ete kirječällee lii porgâm viššâlis pargo saanij valjiimist.

Kirje mainâseh muštâleh sämmilii kulttuurist, já tast jyehi maainâs muštâl jieijâs náál. Tagareh ääših, moh láá viehâ almoliih kulttuurist, láá kuittâg fáárust jyehi mainâsist. Luándutiätu lii taggaar, et ton peht maainâs iäruttuvvoo kulttuur eres teemain. Luándu lii mainâsijn fáárust jyehináál – lâš te tot mudoi kuávdáš äšši mainâsist adai ij. Mainâsijn láá maaŋgâlágáneh luándun kyeskee säänih, já tain láá meddei ärbivuáváliih tiäđuh, moh máttááttuvvojeh lohheid.

Hirškiihâ já Myerji mainâseh II -kirje siskeeld kuittâg nuuvt riges kielâ, ete mun jiem tieđe, lii-uv taat nuorâ lohheid älkkee luuhâđ. Tagareh lohheeh, kiäin lii viehâ käržis sänirááju, iä veltihánnáá ibbeerd puoh saanijd. Tienuuvt kirje luuhâm pištá uáli jo kuhháá. Mutâ nube tááhust aainâs-uv kielâtáiđu puárrán já sänirááju vijđán, ko taam kirje lohá. Jis luuhâm lii váhá hiđes já váiváá vuossâmuu keerdi, te nube tove tot lii jo ennuv älkkeb.

Kove: Fabrizio Brecciaroli

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Luuhâmkuávdáš lii almostittám Lue lapselle -tieđettemkirjáá kuulmâ sämikielân

Luuhâmkuávdáš lii almostittám Lue lapselle -nommâsii tieđettemkirjáá kuulmâ sämikielân: anarâškielân, nuorttâlâškielân já pajekielân. Tieđettemkirjáá ulmen lii tuárjuđ luuhâm maaŋgâkielâlijn perruin. Tieđettemkirjááš siskeeld tiäđuid jieijâs...

Puoh Suomâst iälusteijee evnišlaajah láá finnim suomâkielâlii noomâ

Puoh evnišlaajâin, moh iälusteh Suomâst, lii tääl suomâkielâlâš nommâ. Suomâ evnipargojuávkku oovtâst evnipuđâldeijeiguin lii ráhtám suomâkielâlijd noomâid puoh evnišlaajáid, moh kávnojeh Suomâst. Ovdil kielâpargo tuše...

Válláh sättih eelliđ ennuv puárásubbon ko totkeeh ovdil jurdii

Válláh pyehtih eelliđ kuhes eellim. Motomeh välisšlaajah pyehtih eelliđ joba paijeel 100-ihásâžžân. Puárásumos tutkum ruánááeennâmvállá ahheen arvâluvvoo 211 ihheed. Tääl totkeeh láá puáttám ton...

Paijeel čyeti valastâlled láá macâttâm Pariisi olympiapronssimitalis

Jo paijeel čyeti valastâlled, kiäh ožžuu moonnâm ive Pariisi olympialijn tâi paralympialijn pronssimiitaal, láá macâttâm mitalis. Návt muštâl ranskalâš sijđo La Lettre. Suijân toos...

Kiemâjäävri pumppâvyeimilágádâsproojeekt vuástálistee aalmugjienâstemaalgâ moonâi kaavpugstiivrân

Aalmugjienâstemaalgâ, mii vuástálist Kiemâjäävri pumppâvyeimilágádâsproojeekt, mana kietâdâlmân Kiemâjäävri kaavpugstiivrân. Aalgâ uážui 288 vuáláčallud. Kemijoki Oy halijdičij huksiđ pumppâvyeimilágádâs Kiemâjáávrán Áilegtuoddâr kuávlun. Lágádâs tijppâ ličij pumppâturbiin,...