Kirjeárvuštâllâm: Hirškiihâ já Myerji mainâseh II

Hirškiihâ já Myerji mainâseh II lii nubbe kirje kuulmâuáság rááiđust, mon lii čáállám Riitta Vesala. Ubâ ráiđu almostui ive 2014. Tot lii uáivildum párnáid. Kirjeest fiäránistev stáálupárnáákyevtis Hirškikkâ já Myerji. Taan nube uásist suoi fiäránistev käävpist, kirjeráájust já pyecceiviäsust. Kirje lii párnáikirje, mutâ tast láá kuittâg maaŋgah mainâseh, maid rävisulmuuh-uv pyehtih luuhâđ.

Kirje lii jotkâ vuossâmuu uásán, já tot siskeeld ohtsis kuttâ mainâs. Kirje puáhtá luuhâđ tienuuvt, ete mainâseh láá ohtâ stuorrâ maainâs teikkâ taid puáhtá luuhâđ sierâ. Kirje lii pyeri ovdâmerkkâ tast, ete anarâškielâ lii verbâkielâ. Jo vuossâmuš maainâs siskeeld viehâ riges sänirááju. Maaŋgâlágáneh já maaŋgâpiäláliih säänih pyehtih kirje lohhei tobdo, ete kirječällee lii porgâm viššâlis pargo saanij valjiimist.

Kirje mainâseh muštâleh sämmilii kulttuurist, já tast jyehi maainâs muštâl jieijâs náál. Tagareh ääših, moh láá viehâ almoliih kulttuurist, láá kuittâg fáárust jyehi mainâsist. Luándutiätu lii taggaar, et ton peht maainâs iäruttuvvoo kulttuur eres teemain. Luándu lii mainâsijn fáárust jyehináál – lâš te tot mudoi kuávdáš äšši mainâsist ađai ij. Mainâsijn láá maaŋgâlágáneh luándun kyeskee säänih, já tain láá meddei ärbivuáváliih tiäđuh, moh máttááttuvvojeh lohheid.

Hirškiihâ já Myerji mainâseh II -kirje siskeeld kuittâg nuuvt riges kielâ, ete mun jiem tieđe, lii-uv taat nuorâ lohheid älkkee luuhâđ. Tagareh lohheeh, kiäin lii viehâ käržis sänirááju, iä veltihánnáá ibbeerd puoh saanijd. Tienuuvt kirje luuhâm pištá uáli jo kuhháá. Mutâ nube tááhust aainâs-uv kielâtáiđu puárrán já sänirááju vijđán, ko taam kirje lohá. Jis luuhâm lii váhá hiđes já váiváá vuossâmuu keerdi, te nube tove tot lii jo ennuv älkkeb.

Kove: Fabrizio Brecciaroli

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Afrikist jo paijeel 10 000 ebola­njuá­mumid

Afrikist láá vuottum taan ive jo paijeel 10 000 ebolanjuámumid, moh iänááš tiättojeh Kongo demokraatlii täsivääldi nuorttâuásist. Masa 5 000 olmožid láá jáámmám taavdân. Kongo lasseen ebolanjuámumeh...

Äʹrbb-haahâ vuálgá joton Suomâ Sämi­tig­geest: Ulmen ohtâ­sâš stra­tegia kult­tuur­áárbán já ärbi­vuá­válii tiätun

Suomâ Sämitiggeest lii vuálgám joton Äʹrbb-haahâ, muštâl Sämitigge tiäđáttâsâstis. Haahâ olášuttoo ohtsâšpargoost Taažâ Sämitiggijn, já tom ruttâd Interreg Aurora ‑ohjelm. Raajijd rastaldittee haavâ ulmen...

Oulankajuuvâst kiävt­tojii robo­teh já taho­jiermi juhâ­pirrâs tutkâ­mist

Čohčâmáánu loopâst Tuurku ollâopâttuv totkeeh já Eennâmmittedem­lágádâs päikkitiätu­kuávdáš (FGI) testajii Oulankajuuvâ Jäkälämutkast njunošteknologia, moin puáhtá tutkâđ juhâpirrâs nubástusâid hirmâd jotelávt já tárkká. Juhâpiirâs tutkui droonijguin, jiešráđálávt vyeijee...

Tutkâmuš: Stuár­ráá­mus uási uccâ já koskâ­mat­sijn luu­dijn vär­re­jeh iho

Nelji viiđâ uccâloddáást värrejeh iho. Taat čiälgá maailmvijđosii tutkâmušâst, mii tohhui neelji eennâmuásist. Tutkâmušâst lijjii fáárust 56 uccâ já koskâmatsâžžâd loddešlaaijâd. Tutkâmušâst koskâmiärálávt 82 prosentid...

Vuáládâh­enâmij Fries­land eennâm­kode uđđâ miä­rá­dâs keni­git puoh kuávlu pár­náid máttáát­tâl­lâđ friisi­kielâ

Provinciale Staten van Fryslân (Friesland prooviins parlament) Vuáládâhenâmijn iäláskit friisikielâ pehtilis toimâigijn: friisikielâ puátá págulâžžân oppâamnâsin puoh párnáid puoh škoovlâin ubâ Friesland eennâmkoddeest. Ulmen...