Rotterdam elleikäärdi silbâselgigorilla Bokito jäämmimsuijâ lii čielgâm

Rotterdam elleikäärdi Blijdorp peeggâlmumos ässee, Bokito-gorilla, jaamij cuáŋuimáánu 5. peeivi. Elleikärdi tieđeet, et Bokito jaamij váimuvahan. Ton váimu totkoo tääl Eŋlandist, vâi čielgâččij, mondiet Bokito váimu jooskâi toimâmist. Bokito roppâ vyerkkejuvvoo elleikäärdist vala mottoom ääigi. Ton uásih adeluvvojeh tieđâlii kiävtun já máttááttemulmijd. Elleikärdi lii koskâpuddâsávt rávhuidittám gorillajuávhu, iäge ton luusâ peesâ tääl keččeeh.

Tääl lii vala epičielgâs, moin naalijn Blijdorp gorillajuávkku piergiittâl puátteevuođâst. Tot taarbâš jotelávt uđđâ jođetteijee Bokito maŋa, muštâl gorillai tipšoo Victor Ketellapper RTL Nieuws -uđâstoimâttâsân já juátká, et luándust ääših iä moonâ nuuvt, et juávhu kievrâmus ores stivriiškuáđáččij juávhu. Suu mield luándust gorillajuávkku usâškuát ain rijjâ orráás, teikâ niŋálâsah servih mottoom eres gorillahaaremân. Motomin toh pargeh tom jo ovdil ko juávhu jođetteijee jáámá. Ketellapper muštâl, et elleikärdi vuálgá Euroop populaatiohovdiimáin tutkâđ, kost kavnuuččij uđđâ silbâselgi. Tot kalga leđe finnimnáál já geeneetlávt hiäivulâš, sun tiädut.

Bokito šoodâi pegâlmâssân toin naalijn, et tot kárgái gorillasuollust ive 2007 já suorgâttij elleikäärdi kuosijd ko tot ruotâi pirrâ elleikäärdi. Mottoom nissoon ruásnului čuuvtij Bokito volliittâsâst já koolgâi čuopâduđ luhhii. Mudoi Bokito lii lamaš rávhálâš gorilla já annaam šiev huolâ jieijâs gorillahaaremist.

Elleikärdi lii pieijâm Bokito roopâ mottoom ááigán gorillasuollui, nuuvt et gorillah láá puáhtám kyeđđiđ Bokiton iärutiervuođâid. Ketellapper muštâl, et motomeh gorillah láá suvnâččâm já kuoskâttâm roopâ kuhheeb-uv ääigi, ko vist motomeh láá kuáđđám tom jotelávt. Tehelâš lii kuittâg lamaš hárjuttiđ gorillajuávhu Bokito jämimân.

Käldeeh:

– Gorilla Bokito overleden, oorzaak bekend (www.diergaardeblijdorp.nl)

– Dood van Bokito heeft enorme invloed op groep apen bij Blijdorp (www.diergaardeblijdorp.nl)

Kove: Henkjan Olthuis

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Kumppi­piivdo vaikut­tâsah Suomâst láá vala epivis­sáseh

Suomâst moonnâm täälvi kumppipiivdo ulmen lâi eres lasseen kepidiđ kuumpij tovâttem päikkiellee­vahâgijd já eres vaarâid, suojâliđ meccikuudij vuosijd sehe meddâlistiđ penuvkuumpijd luándust. Kumppipiivdo vaikuttâsâin lii...

Ruošâ máhđulâš uásá­listem aalmugij­koskâsii jieŋâ­skiärun lii tovât­tâm korrâ vuástá­listem

Vástuppeeivi Valastâllâm aalmugijkoskâsâš áánnum­tuámustovli CAS meridij, ete Aalmugijkoskâsâš jieŋâskiärru­litto IIHF ferttee tállán toohâđ máhđulâžžân tom, ete Ruoššâ máccá aalmugijkoskâsii jieŋâskiärru­tooimân. Miärádâs lii finnim ennuv...

Koroneia-jävri Kreik­kaast lii lappuu­min šoŋŋâ­dâh­nu­bás­tus tiet

Koroneia-jävri, ovdil ohtâ Kreika vijđásumos jaavrijn, lii lamaš jotelávt lappuumin majemui iivij. Vala love ihheed tassaaš Koroneia lâi nyevt 34,4 neljihâškilomeetter stuárusâš. Tääl tot...

Afrikist jo paijeel 10 000 ebola­njuá­mumid

Afrikist láá vuottum taan ive jo paijeel 10 000 ebolanjuámumid, moh iänááš tiättojeh Kongo demokraatlii täsivääldi nuorttâuásist. Masa 5 000 olmožid láá jáámmám taavdân. Kongo lasseen ebolanjuámumeh...

Äʹrbb-haahâ vuálgá joton Suomâ Sämi­tig­geest: Ulmen ohtâ­sâš stra­tegia kult­tuur­áárbán já ärbi­vuá­válii tiätun

Suomâ Sämitiggeest lii vuálgám joton Äʹrbb-haahâ, muštâl Sämitigge tiäđáttâsâstis. Haahâ olášuttoo ohtsâšpargoost Taažâ Sämitiggijn, já tom ruttâd Interreg Aurora ‑ohjelm. Raajijd rastaldittee haavâ ulmen...