Rotterdam elleikäärdi silbâselgigorilla Bokito jäämmimsuijâ lii čielgâm

Rotterdam elleikäärdi Blijdorp peeggâlmumos ässee, Bokito-gorilla, jaamij cuáŋuimáánu 5. peeivi. Elleikärdi tieđeet, et Bokito jaamij váimuvahan. Ton váimu totkoo tääl Eŋlandist, vâi čielgâččij, mondiet Bokito váimu jooskâi toimâmist. Bokito roppâ vyerkkejuvvoo elleikäärdist val mottoom ääigi. Ton uásih adeluvvojeh tieđâlii kiävtun já máttááttemulmijd. Elleikärdi lii koskâpuddâsávt rávhuidittám gorillajuávhu, iäge ton luusâ peesâ tääl keččeeh.

Tääl lii val epičielgâs, moin naalijn Blijdorp gorillajuávkku piergiittâl puátteevuođâst. Tot taarbâš jotelávt uđđâ jođetteijee Bokito maŋa, muštâl gorillai tipšoo Victor Ketellapper RTL Nieuws -uđâstoimâttâsân já juátká, et luándust ääših iä moonâ nuuvt, et juávhu kievrâmus ores stivriiškuáđáččij juávhu. Suu mield luándust gorillajuávkku usâškuát ain rijjâ orráás, teikâ niŋálâsah servih mottoom eres gorillahaaremân. Motomin toh pargeh tom jo ovdil ko juávhu jođetteijee jáámá. Ketellapper muštâl, et elleikärdi vuálgá Euroop populaatiohovdiimáin tutkâđ, kost kavnuuččij uđđâ silbâselgi. Tot kalga leđe finnimnáál já geeneetlávt hiäivulâš, sun tiädut.

Bokito šoodâi pegâlmâssân toin naalijn, et tot kárgái gorillasuollust ive 2007 já suorgâttij elleikäärdi kuosijd ko tot ruotâi pirrâ elleikäärdi. Mottoom nissoon ruásnului čuuvtij Bokito volliittâsâst já koolgâi čuopâduđ luhhii. Mudoi Bokito lii lamaš rávhálâš gorilla já annaam šiev huolâ jieijâs gorillahaaremist.

Elleikärdi lii pieijâm Bokito roopâ mottoom ááigán gorillasuollui, nuuvt et gorillah láá puáhtám kyeđđiđ Bokiton iärutiervuođâid. Ketellapper muštâl, et motomeh gorillah láá suvnâččâm já kuoskâttâm roopâ kuhheeb-uv ääigi, ko vist motomeh láá kuáđđám tom jotelávt. Tehelâš lii kuittâg lamaš hárjuttiđ gorillajuávhu Bokito jämimân.

Käldeeh:

– Gorilla Bokito overleden, oorzaak bekend (www.diergaardeblijdorp.nl)

– Dood van Bokito heeft enorme invloed op groep apen bij Blijdorp (www.diergaardeblijdorp.nl)

Kove: Henkjan Olthuis

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Brasilia arvemeecij čuop­pâmeh kiäp­pánii tijmá

Arvemeecij čuoppâmeh Brasiliast kiäppánii tijmá čielgâsávt. Čuoppâmeh láá tääl ucemuu täsistis ive 2019 maŋa, muštâl mittedemornijdume MapBiomas, mii lii kárttám meecijd ive 2019 rääjist. MapBiomas...

Tanska looppât šoovij kirur­gisijd kastraa­tioid ive 2030, Suomâ ij valagin

Tanska áigu luoppâđ šoovij kirurgisijn kastraatioin ive 2030 aalgâ rääjist. Kirurgisii kastraatio sajan puátá immunokastraatio ađai kastraatio puáhuttâsâiguin, moh estih oresšave suhâjuátkimahan šoddâm. Tanska lii...

Tiäđualmostittem staatâ­palhâ­šumeh 2026 láá juohhum – Finnejeijen eereeb iärrás syem­miliih wiki­pedisteh sehe Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdât­tâm­komis­sio komis­saareh

Tieđâ- já kulttuurminister Mari-Leena Talvitie juovij ive 2026 tiäđualmostittem staatâpalhâšuumijd kesimáánu 8. peeivi Oulu kaavpugtáálust. Palhâšumeh mieđettuvvojii ohtsis čiččâm. – Tiäđualmostittem lii demokratia kuávdáš vuáđu....

Saara Keskitalo lii kaččâm Suomâ ulâttâs huáppu­eestâ­kaččâmist

Almosvalastellee Saara Keskitalo kaačâi 100 meetter eestâkaččâmist uđđâ Suomâ ulâttâssân 12,64 jieht koskoho Lahti GP‑kištoin. Kaččâmist suu išedij 0,7 seekunt mietipieggâ. Ovdebáš Suomâ ulâttâs...

Armand Duplantis táppái vuosmuu tove kuulmâ ihán

Ruátálâš stávránjuškejeijee já maaŋgâkiärdásâš maailmulâttâs haldâšeijee Armand Duplantis táppái olâttetteht jieijâs päikkikištoin Tukholma tiimaantliigast olssis hyenessiähá puátusáin 580, veik sun lopádâlâi uđđâ maailmulâttâs. Ovdil taam...