Maailm algâ­aalmugij peivi viettui porge­máánu 9. peeivi

Maailm algâaalmugij peivi viettui porgemáánu 9. peeivi. Taan peeivi ulmen lii pyehtiđ uáinusân algâaalmugij vuoigâdvuođâid, kulttuurijd, kielâid já ärbivuovijd sehe muštottiđ algâaalmugij sajattuvvâst maailm sierâ kuávluin.

Ive 2026 teeman lii ”Algâaalmugeh já jiešmeridem­vuoigâdvuotâ: mij huksip oovtâst pištee puátteevuođâ”. Teemain tiäduttuvvoo algâaalmugij vuoigâdvuotâ meridiđ jieš jieijâs aašijn já meid uásálistiđ sijjân já sii eellimpirrâsân kyeskee miärádâssáid.

Maailmist eelih čyeđeh miljovneh algâaalmugáid kullee ulmuuh. Sii juávkun kuleh ovdâmerkkân sämmiliih Tave-Euroopist já maaŋgah aalmugeh Aasiast, Afrikist, Tave- já Maadâ-Amerikist já Oseaniast. Algâaalmugijn lii távjá noonâ ohtâvuotâ ärbivuáváláid eellimvuovvijd, jieijâs kielân já luándun.

Maaŋgah algâaalmugeh kuáhtájeh ain čuolmâid, tego olgoštem, eennâmvuoigâdvuođáid kullee viižijd já jieijâs kielân já kulttuur siäilutmân kullee háástuid. Meid šoŋŋâdâhnubástus vaaigut maŋgâi algâaalmugij elimân, tastko sii eellimvuovij já ärbivuáválij aassâmkuávlui siäilum sáttá leđe kiddâ luándu nubástusâin.

Maailm algâaalmugij peeivi lii máhđulâš uápásmuđ sierâ aalmugij historján já kulttuuráid já hundâruššâđ, moin naalijn algâaalmugij vuoigâdvuođâid puáhtá kunnijâttiđ. Peivi muštoot tast, et algâaalmugij uáinuh já ärbitiätu láá merhâšittee uási pištevâš puátteevuođâ huksiimist.

Kove: Wolfmann (CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Euroopist uáinoo tievâslâš piäiváá­siävŋánem – Suomâst tot uáinoo uássin

Euroop kiäččá Piäiváá kulij koskoho porgemáánu 12. peeivi, ko tievâslâš piäiváásiävŋánem uáinoo Tave-Atlant alne já Viestâr-Euroopist. Ive 1999 maŋa taat lii vuosmuš Euroopist uáinojeijee...

Jurduuh anarâš­kielâ uápuin Säämi máttáát­tâs­kuáv­dáást

Čällee: Maija Nordqvist Addâgâs, mun jiem ibbeerd. Taat ceelhâ lâi korrâ kiävtust čohčuv ko mun algâttim anarâškielâ uápuid Säämi máttááttâskuávdáást. Mun värrejim Anarân mäddin, jiemge...

Mii lii ”saada” sämikielân?

Mii lii saada sämikielân? Lii-uvks tot ain uážžuđ teikâ finniđ? Kuás kalga kevttiđ nube já kuás nube? Tágárijd koččâmušâid kielâtiettee távjá finnee. Mun meid...

Nabai maid tun poorgah?

Kii tun lah? Taan koččâmušân ulmuuh läävejeh västidiđ vistig jieijâs noomáin, mii lii vissâ aaibâs pyeri tiätu uápásmemproosees aalgâst: liihân tuođâi-uv älkkeb čujottiđ tiätu...

Fastes kyele muččâdvuotâ

Čuávum Färsuolluin UArctic 2026 -kongresist postersessio, já tobbeen ohtâ poster kiddee muu huámášume. Nord Universitet -ollâopâttuv totkei Nadezda Nazarova já Hindertje Hoarau-Heemstra poster paječaalâ...