Maailm algâ­aalmugij peivi viettui porge­máánu 9. peeivi

Maailm algâaalmugij peivi viettui porgemáánu 9. peeivi. Taan peeivi ulmen lii pyehtiđ uáinusân algâaalmugij vuoigâdvuođâid, kulttuurijd, kielâid já ärbivuovijd sehe muštottiđ algâaalmugij sajattuvvâst maailm sierâ kuávluin.

Ive 2026 teeman lii ”Algâaalmugeh já jiešmeridem­vuoigâdvuotâ: mij huksip oovtâst pištee puátteevuođâ”. Teemain tiäduttuvvoo algâaalmugij vuoigâdvuotâ meridiđ jieš jieijâs aašijn já meid uásálistiđ sijjân já sii eellimpirrâsân kyeskee miärádâssáid.

Maailmist eelih čyeđeh miljovneh algâaalmugáid kullee ulmuuh. Sii juávkun kuleh ovdâmerkkân sämmiliih Tave-Euroopist já maaŋgah aalmugeh Aasiast, Afrikist, Tave- já Maadâ-Amerikist já Oseaniast. Algâaalmugijn lii távjá noonâ ohtâvuotâ ärbivuáváláid eellimvuovvijd, jieijâs kielân já luándun.

Maaŋgah algâaalmugeh kuáhtájeh ain čuolmâid, tego olgoštem, eennâmvuoigâdvuođáid kullee viižijd já jieijâs kielân já kulttuur siäilutmân kullee háástuid. Meid šoŋŋâdâhnubástus vaaigut maŋgâi algâaalmugij elimân, tastko sii eellimvuovij já ärbivuáválij aassâmkuávlui siäilum sáttá leđe kiddâ luándu nubástusâin.

Maailm algâaalmugij peeivi lii máhđulâš uápásmuđ sierâ aalmugij historján já kulttuuráid já hundâruššâđ, moin naalijn algâaalmugij vuoigâdvuođâid puáhtá kunnijâttiđ. Peivi muštoot tast, et algâaalmugij uáinuh já ärbitiätu láá merhâšittee uási pištevâš puátteevuođâ huksiimist.

Kove: Wolfmann (CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Sämitigge tuh­hiittij raami-iävtuttâs ivvijd 2028–2031

Sämitige čuákkim tuhhiittij 24.9.2026 raami-iävtuttâs ivvijd 2028–2031. Raami-iävtuttâsâst iävtuttuvvojeh tuárvi resurseh sämmilij kielân já kulttuurân kyeskee jiešhaldâšem já toos lohtâseijee lahâaasâtlij pargoi olášutmân sehe...

Museokorttâ kevttui keessiv eenâb ko kuássin ovdil – Laapist Sämi­museo Siida lâi puoh pivno­humos Museo­korttâ-čuosât­tâh

Taan ive vyesimáánust porgemáánun ulmuuh kuállejii museoin Museokorttáin suullân 1 155 000 kerdid. Tot lii eenâb ko kuássin ovdil. Keessiv 2025 västideijee loho lâi 1 063 000, ađai...

Sanasto ennustâs: Kiirjij luoihât­tem­sajan­máksu kiäppán ive 2027 tááláá 25 seentist 23 seentin

Kirjálâšvuođâ tahhee­vuoigâdvuotâ­ornijdâh Sanasto lii ráhtám ennustâs taan ive luoihâsmeerijn sehe puáttee ive luoihâttem­sajanmáávsu tääsist. Ennustâs mield ulmuuh luoihâtteh kiirjijd ain eenâb, mut siämmást kirječälleeh...

Kirdee auto sáttá luŋŋâniđ ááimun jo ive 2028

Vuáládâheennâmlâš Pal‑V-irâttâs (Personal Air Land Vehicle) lii finnim Euroop kirdem­torvolâš­vuotâ­virge­omâháást EASA:st tuhhiittem, mii taha máhđulâžžân kirdee auto puovtâdem. Jis puoh mana tego lii vuávájum,...

Sämitigge uárnee sovâ­dât­mân kyeskee savâs­tâl­lâm­tilá­lâš­vuo­đâid sämi­seervij jesâ­náid

Sämitigge áigu orniđ kyehti sovâdâttâmteema miäldásii savâstâllâm­tilálâšvuođâ roovvâdmáánu aalgâst Anarist. Tilálâšvuođah láá uáivildum sierâ puávdejum sämiseervij jesânáid, já toid kalga almottâttâđ muuneeld. Savâstâllâm­tilálâšvuođâi ulmen lii...