Maailm algâ­aalmugij peivi viettui porge­máánu 9. peeivi

Maailm algâaalmugij peivi viettui porgemáánu 9. peeivi. Taan peeivi ulmen lii pyehtiđ uáinusân algâaalmugij vuoigâdvuođâid, kulttuurijd, kielâid já ärbivuovijd sehe muštottiđ algâaalmugij sajattuvvâst maailm sierâ kuávluin.

Ive 2026 teeman lii ”Algâaalmugeh já jiešmeridem­vuoigâdvuotâ: mij huksip oovtâst pištee puátteevuođâ”. Teemain tiäduttuvvoo algâaalmugij vuoigâdvuotâ meridiđ jieš jieijâs aašijn já meid uásálistiđ sijjân já sii eellimpirrâsân kyeskee miärádâssáid.

Maailmist eelih čyeđeh miljovneh algâaalmugáid kullee ulmuuh. Sii juávkun kuleh ovdâmerkkân sämmiliih Tave-Euroopist já maaŋgah aalmugeh Aasiast, Afrikist, Tave- já Maadâ-Amerikist já Oseaniast. Algâaalmugijn lii távjá noonâ ohtâvuotâ ärbivuáváláid eellimvuovvijd, jieijâs kielân já luándun.

Maaŋgah algâaalmugeh kuáhtájeh ain čuolmâid, tego olgoštem, eennâmvuoigâdvuođáid kullee viižijd já jieijâs kielân já kulttuur siäilutmân kullee háástuid. Meid šoŋŋâdâhnubástus vaaigut maŋgâi algâaalmugij elimân, tastko sii eellimvuovij já ärbivuáválij aassâmkuávlui siäilum sáttá leđe kiddâ luándu nubástusâin.

Maailm algâaalmugij peeivi lii máhđulâš uápásmuđ sierâ aalmugij historján já kulttuuráid já hundâruššâđ, moin naalijn algâaalmugij vuoigâdvuođâid puáhtá kunnijâttiđ. Peivi muštoot tast, et algâaalmugij uáinuh já ärbitiätu láá merhâšittee uási pištevâš puátteevuođâ huksiimist.

Kove: Wolfmann (CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Suomâ, Taažâ já Kanada räije­jeh ryeš­šilij valas­tellei viisu­mijd

Suomâ haldâttâs meridij tuorâstuv staatârääđi almosčuákkimist, ete tot čavgee viisumij mieđettem ryeššiláid valastelleid. Suomâ olgominister Elina Valtosii (kok.) mield Ruoššâ kiävttá valastâllâm propaganda koskâuámmin. –...

Anarâškielâ servi almostit kyehti párnái­kirje skammâ­máánust

Anarâškielâ servi lii juátkám párnái- já nuorâikirjij almostittem. Tot almostit kyehti kirje 40‑ive juhlij ohtâvuođâst. Mainâsij ihe – Ijâttes ijjâ Vuosmuš tääl almostuvvee kirje lii párnái...

Kollekielâ-palhâ­šume mieđet­tui emeritus­professor Nils Øivind Helan­derân

Taankiärdásâš Kollekielâ-palhâšume lii mieđettum emeritusprofessor Nils Øivind Helanderân. Palhâšume mieđettui sunjin kuhes já maaŋgâpiäláág eellimpargoost sämikielâi oovdedmist. Palhâšume keigejui sunjin Helsigist skammâmáánu 11. peeivi....

Suomâ šoŋŋâ­dâh lii lieg­gân­min torvo­lii rääji paijeel

Taan ive keesi lâi vaigâd Euroopân. Koskâ- já Maadâ-Euroopist lijjii korrâ pakkâpajeh, juuvah kuškii já sehe elleeh já ulmuuh killájii. Pakkâseh maksii Euroopân joba...

Sämikielâ­liih Muččâ­dumos juovlâ­lavluuh ‑tilálâš­vuođah uárne­juv­vojeh uđđâ päikki­kuu­dijn

Sämikielâliih muččâdumos juovlâlavluuh lávlojeh oppeet skammâ- já juovlâmáánust pirrâ Suomâ. Taaijuv tilálâšvuotâ uárnejuvvoo vuosmuu tove meiddei Kuopiost já Lappeenrantast, muštâl Oulu pispekodde tiäđáttâsâstis. ”Sämikielâliih juovlâlavluuh...