Merâmääđhih autotampâiguin Oulunsalo Riutunkari já Hailuoto kieldâ kooskâst láá pááccám historján.
Talle ko uuđâs autotaampâi jotoluv nuhâmist poođij, te šoodâi huáppu kolliđ suollust vala ohtii puáris fiävruiguin. Suullân 25 minuttid pištee merâmätki addel kolliistâlmân aaibâs ereslágán tobdo, tastko jo mätki suollui lii jieijâslágán fiäráán. Taam mun halijdim fiäránistiđ vala ohtii.
Ráiđu autotaampân ij lah nuuvt hirmâd kukke, ko muoi pelikuoimijnân pesseen Oulunsalo Riutunkarin mottoom argâpeeivi kesimáánu aalgâst. Koskâkeesi já oholoopâi ääigi šiev šoŋŋân tile lii távjá nubbe. Talle sáttá-uv keevvâđ nuuvt, ete táválâš mađhâšeijee kárttá vyerdiđ muáddi tiijme-uv, vâi sun piäsá ovdâskulij. Hailuoto ässeid sehe piäluštâsfiävroid lii luhhoost nubbe vyeijimstielâs, mon peht toh peesih ain vuossâmužžân taampân.
Ko auto lii taampâ alne, te muoi vyelgeen autost meddâl keččâđ enâduvâid já luudijd. Jottee autotaampâin kávnojeh muádlov spálvái pessimsaijeed. Ennilodeh kirdâččeh ovdâsmaŋas já pyehtih raavvâd uđâgáidis, moh čokkájeh piervâlijn autotaampâi ráhtusijn. Lodeh čuávuh autotaampâ váháš määđhi meerân jeđe vyerdih, ete tamppâ puátá maassâd.
Meid kaijuuh láá čuávumin autotaampâ mottoom ääigi. Skaarfah vist láá valjim merâmeerhâ jieijâs čokkámsaijeen.
Ko autotamppâ piäsá Hailuoton, te muoi čuávvoon taan keerdi suolluu válduluodâ Marjaniemi kulij suolluu nube kiäčán. Luodâ piällást leijee niijtoh láá tievâ algâkeesi raasijn, muorâtááluh iteh tyebbin tääbbin. Marjaniemist vist piäggá čuuvtij. Čerriheh já kyeličerriheh láá uáli jo jienniis lodeh, ko toh pessejeh stuorrâ loddesiärvádâhhân merâriddoost eidu tääl.
Marjaniemi kuhes čunoiriddoost ij lah taan ääigi keesist vala huššâ. Riddoost čokkájeh muáddi pärniperruu, kyevtis suotâstâllâv páárui kooskâst, muáddi pennuu láá ruotâdmin jieijâs ulmuiguin miätá rido. Kalâččeijeeh já eres lodeh oceh raavvâd čäcirääjist, spálvááh kirdeh ovdâsmaŋas já noreh mođe, kyeličerrih vist posâdât páárui kooskâst.
Hailuoto merâriddoin šaddeh maaŋgah šadoh, moh iä kavnuu eres soojijn ko čunoivaskâmijn. Ovdâmerkkân mučis sälttiárhu lii vuáhádum pyereest čunoivaskâmáid: tot killáá pyereest piäiváduv, piegâ já koškáduvâid. Ton lasseen sälttiáárhu kuhes syebdee šadda jotelávt čunnuu siste, kost tot aŋkkurist šado čunnui.
Muoi väzzeen kuhes čunoirido mield já navdâšeen uccâ luámustân. Korrâ piegâst huolâhánnáá lii piäivádâh já šoŋŋâ tobdoo liegâsin. Mun vááldám kammuidân jyelgist já kálám lieggâ riddočääsist, eskin nube tove taan keesi.
Muu pelikyeimi vist čuávu já kovvee luudijd. Monnii suujâst loddekovvejeijeeh kiddejeh eres ulmui huámášume uáli távjá. Meid taan keerdi maaŋgah oovdeldpuáttee ulmuuh puátih munnuin sárnudiđ. Lodeh tiäđust-uv kiäsutteh, mut meid Hailuoto puátteevuotâ savâstit. Ulmuin oro lemin huolâ eromâšávt uđđâ šalde vaikuttâsâin suolluu herkis luándun já páiháláid ässeid. Autotamppâjotolâh lii taan räi raijim mađhâšeijei mere, mut talle ko fastâ ohtâvuotâ Oulunsalo já Hailuoto kooskâst lekkâs, te mađhâšem lasaniš čuuvtij. Masa oro, ete suálui lii siämmáásullâsij háástui oovdâst ko maŋgâ saje Säämist-uv. Mađhâšem lasseen autotaampâi lodepiervâlijn lii huolâ. Mii tábáhtuvá spálvái uđâgáid, ko taampah sirdojeh Maadâ-Suomân?
Siämmáá ääši muoi pelikuoimijnân láim imâštâllâm tamppâmääđhist Hailuoton. Fastâ ohtâvuođâ anonväldim tooleeb ko vistig lâi vuávájum tuođâi-uv tovâttij čuolmâ spálváid, moh láá kesimáánu loopâst vala piemmâmin uđâgáidis piervâlist. Uđâgááh iä áppád vala kirdeđ iäge tienuuvt lah vala valmâšeh vyelgiđ piervâlijn. Jis taan tiileest taampah vuálgáččii Tuurkun, te ennilodeh liččii pááccám Oulunsalon já Hailuoton. Talle uđâgááh liččii niälgum jaamâs.
Yle uđđâs mield loddepuđâldeijee Petri Hottola kieskâd huámášitij ääšist Finnferriesân. Spálvááh láá uhkevuálásâš já rávhuidittum loddešlaajâ, nuuvt ete koččâmušâst ličij meid luándusuojâlemrikos tipteđ uđâgáid jäämmiđ piervâláid. Tääl autotaampah iä sirduu aaibâs tállán Tuurkun, vâi spálvááh uážžuh pessiđ ráávhust. Áárvui mield autotaampah pääcih Oulunsalon vala suullân mánuppajan uđđâ maađij lekkâm maŋa.
Päikkimääđhist muoi keččeen vala ohtii ennispálvái kirdemijd piervâláid. Šalde meerâ rasta uáinoo jo tavenuorttiipele tamppâmääđhi ääigi. Kaijuuh čuávuh mottoom ääigi taampâ, já Hailuoto páácá meerâ tuáhá.
Artikkâlkove: Jasmina Schreck