Arktisii kuávlu ollâopâttuvâi ohtsâš UArctic-kongres lii álgám. Färsuolluid láá puáttám ohtsis 1 300 uásálisted, já taat lii stuárráámus kongres, mii lii kuássin uárnejum Färsuolluin. Organisaattoreh láá tutâvááh, já uásálistei uáinust puoh lii toimâm pyereest. Já mii lii vala pyereeb, ubâ arktisâš kuávlu juáhá siämmáid uáinuid já háástuid – jieškote-uv uásálistee jieijâs uáinimčievâ peht.
Čuávum UArctic-konferensist algâaalmugij uáinuid já dekolonialistlijd aldanemvuovijd arktisii tutkâmušâst.
Laapi ollâopâttuv totkee Timo Jokela tutkâmuš arktisii taaiđâpajasšoddâdem nubástusâin tiädut táárbuid ovtâstittiđ akateemisii tiäđu já algâaalmugij jieijâs tiätusysteemijd. Taat uáinu liäkká čoolmijd. Uđđâ Arctic Art Education ‑juurdâšmist tiäduttuvvoo siärvuslâšvuotâ, ohtâvuotâ luándun sehe pááikán čonnâsum oppâm. Tárbu lii purgáđ puáris uáinuid, moi mield uárjimaailm taaiđâ lii onnum ”ollâkulttuurin” já algâaalmugij taaiđâ tuše ”ärbivuáválâžžân tyeijin”. Na nuuvt tiäđust-uv! Mondiet mun jiem lah ovdil taam uáinám näävt čielgâsávt?
Toppiim ollâkulttuur uáinu anarâšâi já anarâškielâ perspektiivân. Puoh vuálgá vala-uv tast, et anarâšah láá ucceebloho. Mielâstubbooht val tiäduttuvvoo, et anarâšah láá ucceeblohhoon uces sämičeerdâst, mii ain ucceed ton saje ulmui čoolmijn. Jis áigu jieijâs meendu čuuvtij ucášiđ, te tallehân kal masaba soná. Taan uáinunhân ovdâmerkkân muu ahepuolvâ lii čuovviittum, uásild škovlâlágádâs já totkei-uv peht. Mun jieš uáinám taan jurdust meid vuástáluvâi asâttâllâm, riges versus kievhi, tondiet ko ruđâlávt anarâšah iä lah lamaš Kroisoseh. Ruuđâ merhâšume já tárbu lii puáttám viehâ mannjeed uárjimaailm eellimvuovij mield.
Maht jis te tääl jorgettičij uáinuid já ruokkâdávt aneškuáđáččij jieijâs kulttuur ton tááláá häämist algâaalmuglâžžân ollâkulttuurin? Algâaalmug puáhtá jieš miäruštâllâđ tom, mii ton ollâkulttuurân kulá. Taat jurdâččemvyehi addel kielân já kulttuurân čuuvtij eenâb naavcâid ko toi ucášem. Taam kulttuurhân mij jiejah peessâp huksiđ, já ton oovdân lii suotâs porgâđ. Mist lii hiäivulâš äššitubdâmuš toos. Lii pyeri jurdâččiđ vitlov ihheed ovdâskulij. Toh ulmuuh, kiäh talle vaikutteh kielân já kulttuurân, láá jo šoddâm. Täid ulmuid mij jiejah peessâp pajasšoddâdiđ já ravviđ. Šadda nuuvt šiev kulttuur ko mij jiejah halijdep. Tast uási lii ärbivuáválâš já uási uárjieennâmlâš. Mut nuuvthân eellim mana, et vaikuttâsah puátih ton kuávlust, kost puátih kontakteh-uv, já siämmást puáhtá kunnijâttiđ puáris äärbi.
Sahâvuáruin tiäduttui meid varâlâš juurdâ nostalgian adai ton jurdui rähistuumist, et kolgâččij maccâđ mottoom ovddii tilán. Ellee kielâ já kulttuur eelih onnáá peeivi já tááláá ääigist.
Ollâkulttuur huksiimân kannat uásálistiđ. Tom kannat markkânistiđ iärásáid-uv, vâi tot kiävru. Tiäđust-uv tot muttá häämis, mut puoh tutkâmušâin kiärdášuvá juurdâ tast, et arktisij algâaalmugij kulttuureh iä lah innig tuše tovlááh äärbih, pic aktiivlávt muttojeijee já tááláá ohtsâškoodán kullee tiäđu já taiđuu häämih. Täid saanijd ko liččim ovdil iberdâm ton sajan, et liččim hepânâššâm jieččân tuáváá. Sämikulttuur ij innig pyevti pieijâđ eelliđ tuše jäävri alne kárbái siisâ já toos, et liččii muáddi kuusâ já muáddi saavzâ já muorjim já muádi luánis anarâš komálâš kielâ. Tien tiileest tastoo kolgâččij vaijeeđ avalávt čäälliđ já ulmuid čuovviittiđ.
Ij pääsi epičielgâsin, et arktisii kuávlun kyeskee uđđâ tutkâmušâin tiäduttuvvoo nanosávt algâaalmugij jieijâs tiätu, kulttuur já identiteet, moh kalgeh nannejuđ nuuvt tutkâmušâin ko taiđust-uv. Tutkâmušah tiädutteh táárbu ovdediđ arktisii tutkâmuš já taaiđâšoddâdem toin naalijn, et toh šaddeh aldeláá siärvus, já meiddei toin naalijn, et toh dekolonistojeh.
Totkei mield algâaalmugij jieijâs uáinui nonnim puáhtá mutteđ sehe arktisii tutkâmuš et taaiđâšoddâdem vuovijd puátteevuođâst. Tehelâš lii meid stivriđ jieijâs jurduid tohokulij, et máttáá anneeđ jieijâs kielâ já kulttuur ollâ áárvust, ollâkulttuurin. Jis kiinii näggee nubenáál, te liävus tot suu uáinu. Já maid talle? Tehelumos lii jieš anneeđ huolâ tast, et jieijâs kielâ já kulttuur vajeh pyereest. Mun halijdâm täst ovdâskulij jurdâččiđ toin naalijn, et anarâškielâst já kulttuurist láá puoh elementeh algâaalmug ollâkulttuurân. Tot lii hirmâd fiijnâ äšši. Tääl mij vala pyehtip puohah oovtâst miäruštâllâđ jieččân ollâkulttuurân kullee aašijd. Kielâiäláskittemmáttu lii vissásávt ohtâ mii kievrâ elementijn já meiddei tot, et mist álgá leđe jo šiev tääsi čäällimkulttuur. Ovdedemtárbu lii tiäđust-uv ain, jyehi saajeest.
Kove: Marja-Liisa Olthuis