Ranska lii lavváin kiäldám nikotinsehhijd. Uđđâ laahâ lii puáttám vuáimán cuáŋuimáánu vuosmuu peeivi. Ranska meridij tijmá kieldiđ tiätu nikotinpuohtuid ollásávt. Nikotinsehhijd ij innig njuhčâmáánu maŋa uážu toollâđ fáárust, kevttiđ, vyebdiđ ige pyehtiđ enâmângin. Kieldum láá meiddei tagareh suoskâmkumih, pastilleh já kolgoseh, moh siskeldeh nikotin. Tagareh suoskâmkumih láá kuittâg lováliih, moh láá uáivildum porgottâllâm joskâmân. Toh annojeh talhâsin.
Ranska ij lah áinoo eennâm, mii lii kiäldám nikotinpuohtuid. Meiddei Belgia kieldij nikotinsehhijd jo kulmâ ive tassaaš já Liettua kyehti ive tassaaš. Tave-enâmijn Taažâ lii kiäldám nikotinsehhijd, veik tobbeen ain puáhtá uástiđ táválii nuuská. Nikotinsehhij enâmânpyehtim lii Taažâst-uv kieldum.
Suomâst nikotinsehhijd kyeskee laahâ čavgejui tijmá. Taan ive kuovâmáánu aalgâ rääjist Suomâst uážžu vyebdiđ tuše miintu, mentol já tubbáák smakkâsijd nikotinsehhijd. Toh uážžuh siskeldiđ 16,6 milligrammâd nikotin per seehâš, já ohtâ seehâš uážžu teddiđ enâmustáá oovtâ graamâ.
Eromâšávt nuorâi kooskâst pivnohis nikotinsehhiih tovâtteh korrâ sorjolâšvuođâ já vaigutteh negatiivlávt tiervâsvuotân. Toh vaigutteh eereeb iärrás njäälmi tiervâsvuotân, já nikotin paijeed meid vááimu sporkkâs, hettee sukkâramnâsmolsom já vaaigut nuorâi vuoiŋâšij ráhtusân.
Suomâst nikotinsehhij haaldusttoollâm lii kieldum vuálá 18‑ihásijn. Nikotinpuohtui kevttim lii ollásávt kieldum vuáđu- já áámmátškoovlâin, luvâttuvâin já peivitipšosoojijn.
Käldeeh:
– Ranska kielsi nikotiinipussit | nopeat (www.is.fi)
– Ranska kielsi nikotiinipussit | ulkomaat (www.is.fi)
Kove: L.V. Olavi Rantala (Wikimedia Commons), ruossâ lasettum