Luuvâm Tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio loppâraapoort anarâšâin, lovo 15, mon nommâ lii Elävä ja elpyvä inarinsaamelaisuus adai Ellee já iäláskee anarâšvuotâ. Halijdâm kommentistiđ tast eromâšávt uási Inarinsaamen kieli – Uhanalainen mutta elpyvä, sämikielân Anarâškielâ – Uhkevuálásâš mut iäláskee [kielâ] (s. 149–154). Tuáivu mield taat pittá raportist ij kevttuuččii kälden talle ko tarbâšuvvoo tiätu anarâšâin – maŋgâi sujâi keežild. Iiskâm vuáđuštâllâđ.
Huámášitmeh
Vyeliloho Inarinsaamen kieli – Uhanalainen mutta elpyvä kielâiäláskitmist lii viiđâ já pele siijđo kukkosâš, mii ij lah ennuv – eromâšávt ko kielâiäláskittem saajeest čaalâ vuáju iänááš toos, moin naalijn 1800‑ já 1900‑lovo pelimudo totkeeh láá čalâččâm tiäđuid pajas anarâškielâst. Kielâiäláskitmist muštâleijee raportist ličij lamaš tárbu vuáijuđ deetaaljtääsist onnáá piäiván – eromâšávt ko čaalâ maainâš tom, et motomeh ulmuuh iä ane pyerrin ulguubel ulmui roolâ kielâ iäláskitmist.
Jis historjá haalijd lekkâđ, te tagarijd tiäđuid ličij pyereeb pieijâđ sierâ artikkâlân teikâ aainâs-uv sierâ vyelilohon, tastko 1800‑lovo tutkâmulme lii lamaš aaibâs nubbe. Čaalâ maainâš tom, et ”Lönnrot čokkij kielâčáittusijd já almostitij toi vuáđuld kielâopâlii artikkâl” (jurgâlus muu). Onnáá peeivi mielâkiddiivâš ličij tiettiđ, moin naalijn Lönnrot čaalij anarâškielâ já moin naalijn sun tuuđhâi anarâškielâ já maggaar ohtâvuođâst. Artikkâl maainâš meid Edward Wilhelm Borg, kote almostitij anarâškielâlii Aabis já Katkismus. Vuođâlovoh täst váiluh, siämmáánáál tot tuávááš, moin naalijn teevstah šoddii. Čaalâ maainâš E. W. Borg kielâmáttáátteijee Heikki Mattus, kote tooimâi katekeettan já meid lukkárin. Uáli jo tehelâš tiätu taan čallust oro lemin anekdoot tast, kiäs Lukkár-äijih kuođij tallaa virgees ive 1983: Turtolast puáttám Matti Lehtola vaaldij pargo jieijâs oolâ, máttááttâlâi sämikielâ já finnij val pälkkilase. Čaalâ ij kuittâg muštâl maiden tallain eres kielâčeepijn, kiäh vaiguttii 1800-lovo loopâ anarâškielâ kirjálistmân.
1800‑ já 1900‑lovo kielâäššitobdei áánsui tieđeetmist ij lah tiäđustkin mihheen huonijd, mut čaalâ kuáđá olgos tááláid kielâiäláskittempargoid, moh láá pajedâm kielâ lyeivest. Taah detaljeh liččii uáli jo mielâkiddiivááh tondiet ko anarâškielâ lii kiävttám tobdos iäláskittemmetodijd já huksim taid jieš-uv. Anarâškielâst kevttum metodologiast meid ennuv koijâduvvoo, maht kolgâččij porgâđ kielâiäláskittempargoid eres kielâi pyerrin. Tääl kielâiäláskittemuási lii vaidâlitteht jotelis vijveuđâsstijláin čälistum luvâttâllâm: ”Eejikyevtis (Matti Morottaja & Ilmari Mattus) piejâmin joton Anarâškielâ seervi motomij iärásijgijn, kielâpiervâl kielâiäláskittemsaijeen, pajeuáppeeiskoseh anarâškielâst 1998, škovlâmáttááttâs ive 2000 rääjist vyelitääsist já pajetääsist 2010, Säämi máttááttâskuávdáá kielâškovlim oovtâst Giellagas-instituutáin 2009, vuáđu-uápuh Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituutist ive 2001 rääjist já čiäŋudeijee uápuh ivveest 2011.” Tastoo mainâšuvvoo loopân vala ”kielâ tutkâm já ovdedem kielâteknologisávt 2010‑lovvoost”. Čuuvtij täärhib tiätu ličij älkkeht lamaš kavnâmist, já tot ličij toohâm taam uási tuhhiittetten.
Anarâškielâ seervi vuáđđudmist ličij kavnum šiev dokumentistem. Jis kiävttoo tutkâmvuáđu siämmáánáál tego puáris kielâ dokumentistmist 1800‑ já 1900‑lovvoost, te Annika Pasanen lii kuvvim proosees maaŋgâ-uv artikkâlist. Suu puovtâdem lii mainâšum käldeeluvâttâlmist. Nube tááhust seervi vuáđudeijein ličij finnim mávsulijd lasetiäđuid. Anarâškielâ seervi vuáđđudmin lijjii eres-uv ulmuuh ko Morottaja já Mattus, já ”iärásáid” liččii kavnum noomah-uv. Tággáár čäällimstijlâ ij vaidâlitteht adde kunnee taid ulmuid, kiäh láá algâttâm seervi já toollâm tom korrâ pargoin paijeen maŋgâlov ihheed. Uđđâ kielâsárnoi šoddâdem kale lâi tai kyevti nomâttum eeji tyehin 1980‑lovvoost.
Kielâpiervâltooimâst ij muštâluu tot tiätu, et toimâ lâi aalgâst koskâpuddâsâš ovdilgo tot olmânáál aalgij. Anarâškielâ algâttij ovttáin piervâláin já vijđedij tooimâ kuulmâ piervâlân tondiet ko ovttáin piervâláin kielâ sárnoomere ij finnim stäđisin. Taat tiätu anarâškielâst lâi jo ovdil tievâsmittemškovliittâs 2009–2010 aalgâ, já ohtân ulmen lâi-uv cegâttiđ kyehti uđđâ kielâpiervâl tállân tievâsmittemškovliittâs nuuhâm maŋa. Taan vijđedem ohtâvuotân kolgâččij lohtâsiđ tiätu tast, et anarâškielâ sárnoomeeri oro tääl pisomin stäđisin tääl ko láá párnááh já pargoahasiih vuorâsulmuuh (já meid vaanhimeh) oppâmin kielâ. Moinnii naalijn čallust siteerajuvvoo must puáttám tiätu, et ”ij liččii innig tárbu vijđediđ kielâsárnoi mere, pic anarâškielâ ličij tääl paijeentoollâmtiileest”. Näävt mun jiem juurdâš. Paijeentoollâmtiileest kielâ lii ton uáinust, et kulmáin piervâláin já rävisulmui máttááttâssáin kielâsárnoi meeri ij kolgâččii innig kiäppániđ. Lam ain tiäduttâm tom, et jyehi uccâ kielâš taarbâš ennuv sárnoid nuuvt maaŋgâin ohtâvuođâin ko máhđulâš. Adai nubijdis kometteijee ciälkkámušah iä lah moinnân naalijn vuáđuštâllum. Tot lii kale tuotâ, et uccâ kielâsiärvusâš taarbâš meid ulguubel ulmuid tondiet ko tot ij ohtuu etnisáin juávhoin ceevzi. Viiđâčyeđe sárnoo juávhust iä pyevti kavnuđ puoh suorgij äššitobdeeh, jis vala lii tárbu orniđ ohtsâškodálijd palvâlusâid anarâškielân. Ucemuuh torvoost leijee kielah maailmist láá 10 000 sárnoo kielah.
Tievâsmittemškovliittâsâst 2009–2010 lii čallum kirje (Olthuis, Kivelä & Skutnabb-Kangas 2013: Revitalising Indigenous Languages. How to Recreate a Lost Generation), mon ličij puáhtám lehâstiđ já väldiđ tobbeen vuáđutiäđuid. Tievâsmittemškovliittâs váldu-uárnejeijee lâi Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut, ij Säämi máttááttâskuávdáš, tego čaalâ näggee, mut Säämi máttááttâskuávdáš kale ornij škovliittâsâst tiätu oosijd já škovliittâs uárnejui Säämi máttááttâskuávdáá luokkaast, tallaa Jeerast. Anarâškielâ servi tievâsmitij taam uási Suomâ Kulttuurruttârááju torjuin já vuávái já jođettij ubâ škovlim. Ubâ proojeekt lii dokumentistum pyereest.
Čaalâ tieđeet, et Säämi máttááttâskuávdáš lii ornim jyehi ive anarâškielâ škovliittâs tievâsmittemškovlim maŋa, eereeb motomij ivij tot ij lah olášum. Taah spiehâstuvah láá lamaš ruttâkoččâmušah. Motomin anarâškielâ ohjelm lii olášittum käržidum versioin tondiet ko ruttâ lii lamaš vääniht. Ruttâvänivuotân ij tiäđustkin vaje ennustkin maiden, mut kielâiäláskitmân vaaigut negatiivlávt tot, et kulmâ škovlimsyergi – anarâškielâ, nuorttâlâškielâ já mediaškovlim – ferttejeh kištottâllâđ kyevti máhđulii škovlim ruttâdmist. Ubâlâšvuotâ stivree kuittâg ennuv miärádâsâid, já škovliittâsâi ornim lii tiäđust-uv ain oppâlágádâs siskáldâs äšši meridiđ.
Ollâopâttâhtääsist anarâškielâ vuáđu-uápuh algâttuvvojii kale ive 2001 já čiäŋudeijee uápuh ive 2011, mut ličij lamaš pyeri mainâšiđ, et tien kooskâst anarâškielâ tooimâi uálgiamnâsin ollâopâttuvvâst já ivveest 2011 válduamnâsin. Maistertotkos väldim anarâškielâst ličij lamaš eenâb ko máinum árvusâš äšši raportist‑uv.
Ličij lamaš tehelâš mainâšiđ pyerebeht Säämi media. Anarâš-lostâ lii kale nomâttum, mut čaalâ ij muštâl maiden ton almostitmist ige tot noomât Kierrâš ige Lostiigin, moh láá lamaš jieijâs ääigi viehâ kuávdáš roolist. Čallui ličij toohâm pyere leđe ääigi tääsist já muštâliđ meid Anarâš aavisist, mii lii tääl áinoo Suomâ peln sämikielân almostuvvee aavis já mii peividuvvoo ucemustáá vittii ohhoost. Taam čälidijn tot lii almostum jo maŋgâ ive, adai äigi toos uápásmuumân ličij lamaš tuárvi. Ige tongin ruttâtile lah mahten stääđis.
Kielâiäláskitmist ličij pyeri nomâttiđ sierâ veikâba Sämitige oppâmateriaalpargoid, tastko tágárij tuáimei tyehin lii kielâ uáinojeijeevuotâ. Astoäigitooimah še kávnojeh anarâškielân. Ovdâmerkkân várdáámist lii merhâšittee roolâ nuorâitooimâst, mast kulloo sämikielâ. Meid anarâš ehideh láá puáhtám oohtân kielâsárnoid.
Čaalâ maainâš Anarâškielâ seervi roolâ kielâ iäláskitmist kirjálii tooimâst. Tađe eenâb tot ij adde tiäđu. Ličij lamaš pyeri muštâliđ kirjálâšvuođâ jurgâlmist já almostitmist, tastko servi lii pastam almostittiđ jo paijeel 40 kirjed maaŋgâmuđusijn genrein. Servi lii olášittám maaŋgâid projektijd, tego 1 000 sijđod nuorâikirjálâšvuotâ, jo-uv ohtuu teikâ oovtâst Sämitige oppâmateriaalpargoin. Tääl servi lii joođoost 100 párnái- já nuorâikirjed ‑projektáin. Eromâšávt nuoráid ij ovddiist lah lamaš maggaargin luhâmuš. Taat tiätu ličij lamaš mávsulâš, tastko tääl árvuštâlloo almolávt, et kirjálâšvuotâ jurgâluvvoo iänááš váldukielâin, epke mij jiejah almostit ennustkin maiden sämikielân teikâ jurgâl tuárvi ennuv eres sämikielâin. Kirjij čäällim lii ruttâkoččâmuš: sämikielân ferttee táválávt čalâččiđ jieijâs aigijn já pälhittáá. Čaabâkirjálâšvuođâ jurgâlmeh-uv ruttâduvvojeh hyeneeht. Párnáid já nuoráid lii pyeri faallâđ maaŋgâlágán luhâmuš já lekkâđ maaŋgâlágán maailm – meiddei sämikuávlu ulguubeln.
Ohtâ äšši čallust lii stávroo terminologia: čaalâ näggee, et ”kielâkártá alne anarâškielâ sajaduvá uárjáábel kuávlukieláid kullee tavesämikielâ já nuorttiibel kuávlukieláid kullee nuorttâlâškielâ kooskân”. Jo 1980‑lovo loppâkeččin sämikielah láá onnum sierânâs kiellân. Mudoi-uv feilâi, epitärkkivuođâi já váiloo tiäđui keežild teevstâ lii faktai uáinust väädis čuávvuđ.
Loopân
Munjin lohhen puátá taan raapoortuási luhâmist sorolâš mielâ. Mondiet totkein, maaŋgâi suorgij äššitobdein já pargein ij lah koijâdum iše tággáár merhâšittee raapoort čälimân? Virgálâš raapoort kolgâččij jyehiđ tiäđu, leđe lyetittettee. Jis čaalâ lii tievâ puástutiäđuin já epitärkkivuođâin ige tot adde kove tast, mii tuođânálásávt tábáhtuvá, te tot porá raapoort lyetittetteevuođâ. Raapoort loopâst nomâttum käldeeluvâttâlmist lovvoost 15 váiluh tagareh käldeeh, main tiäđuh liččii kavnum.
Taan čallust lam kieđâvuššâm kielâiäláskittemuási, mut meiddei eres uásih artikkâlist väätih tärhibijd čoolmijd. Taas mun maacâm maŋeláá nube čallust.
Muu mielâst anarâškielâ iäláskittemuási kolgâččij čalluđ uđđâsist toin naalijn, et raapoort fáálá tuárvi tiäđuid onnáá peeivi tiileest já et tiäđuh tärhistuvvojeh. Lii tehelâš sierriđ tom, maid onnáá peeivi ohtsâškodáliih tooimah finnejeh ááigán já magareh ääših pääcih tipšohánnáá. Eromâšávt ohtsâškoddeest tipšohánnáá aašijn Anarâškielâ servi já ovtâskâs ulmuuh láá kuáddám ovdâsvástádâs. Láá ääših, moh iä kuulâ kiässán tondiet ko toh iä lah páguliih. Tággáár lii ovdâmerkkân anarâškielâ sänikirjepargo. Kielâiäláskitmist puohah tarbâšeh tágárijd sánálijd keđgijuolgijd piäiválii pargosis.
Raportist faktah kalgeh leđe tuárvi pyereest kovvejum, nuuvt et tagarij tiäđui vuáđuld jieškote-uv olmooš puáhtá pyerebeht väldiđ pele tuotâvuođâ hammiistâlmân. Tuotâvuotâhân lii uáli jo persovnlâš uáinu tiätu ääšist, já raapoort puotâ lohhee kolgâččij pasteđ hammiđ kove anarâškielâ iäláskitmist já ton pehtilvuođâst. Uáivileh uážžuh já kalgeh-uv ain leđe. Mij tarbâšep vijđes savâstâllâm.
Kove: blickpixel (Pixabay)