Oulust lii jo muáddi ive uárnejum Dálvemánnu-festivaal säämi aalmugpeeivi ohhoost. Taan ive tábáhtus uárnejui oovtâst Oulu2026- adai Oulu kulttuuruáivikaavpugive ohjelmáin. Faallâmnáál lijjii taaiđâ, konserteh, teatter, elleekoveh já vájálduumettum kuáhtáámeh.
Juoigâm láávdástmij váimusin
Festivaalist uárnejuvvojii maŋgâ konsert, main juoigâm ovtâstui maailmmuusikáin. Lekkâmpeeivi 3.2. Kulttuurtáálu Valvest lávdástáin luohtitaaidâr Hildá Länsman já syemmilâš jienâsundáttellee Tuomas Norvio. Juoigâmist já elektronlii muusikist šoodâi oovtâst videotaaidâr Alice Marie Jektevik visuaallij tuojijguin áinoošlajâsâš konsertfiäráán. Kuovâmáánu viiđâd peeivi Oulu teatter lyeve oolâ vist pajanáin juoigâmčeppi Wimme Saari já suu kuhesáigásâš pargokyeimi Tapani Rinne posonjâsčuojânâsâidiskuin.
Wimme juoigâmist peesâi navdâšiđ jo oovdeb peeivi Oulu taaiđâmuseost, kost lii čáittusist stuorrâ sämičáitáldâh Eanangiella – Maan kieli. Dálvemánnu ääigi čáitáldâhân uárnejui meid tavesämikielâlâš uápásmume. Eanangiella – Maan kieli kulá Oulu2026-ohjelmân, já tot lii áávus 16.1.–3.5.2026.
Meiddei Dálvemánnu majemuu peeivi 7.2. uárnejui kyevti juávhu konsert, mast juoigâm já maailmmuusik torjuu nubijdis. Tast mun muštâlâm lase forgâ.
Säämi aalmugpeeivi ohjelm čokkelui rápkonsertân
Säämi aalmugpeivi lekkâsij Oulust viehâ ränisin. Hiäjus piegâ jielâ liijká lihâttij ain tyellittälli puolâššooŋâst sämiliipu Oulu kaavpugtáálu káátu alne. Jielâ lasseen ááimust lâi vuorduu tobdo, tastko peeivi ohjelm siskeldičij noonâ falâlduv jieškote-uvlágán muusik.
Eehidpeeivi Kulttuurtáálu Valve raavvâdviäsust Paljettist paijeel vitlov káhvástellee já huátisteijee ulmuu juávkku jaskodij kuldâliđ jienâsundáttellee já musikkár Ante Jalvela. Kähvikoppâgin ij kuálkkám peevdi vuástá ko Jalvela huksij pirrâsis herkis jienâmaailm humânist, viisârdmist já kiitaar čuájusijn. Ko sun talle viijmâg lávluškuođij, te ohtâ nube maŋa kuldâleijeeh valdii puhelimis kietân, vâi sij puávtáččii vuorkkiđ taam puudâ.
Oulu2026 sämikulttuur koordinaattor Aino Valovirta lâi puorijn mieláin Jalvela konsert maŋa.
– Takkâ Ante. Lâi suotâs peessâđ kuldâliđ, já mun ilosmim tast, mon stuorrâ uási täst lâi sämikielân. Tot lieggee vááimu, Valovirta eeđâi. Loopâst sun já Jalvela stivrijn vala säämi suuvâ lavluu ohtsâšlávlum.
– Aaibâs liihât, ete säämi aalmuglâšjuoigâ skáájá Kulttuurtáálu Valvest. Pyeri aalmugpeivi já takkâ, Valovirta tuáivuttij kuldâleijeid.
Váhá maŋeláá Leevi Madetoja škoovlâst uárnejui Davvi Oktavuohta – Pohjoinen Yhteys ‑skiäru almostittemkonsert. Tobbeen lávdástii hárjánâm musikkár Ingá-Máret Gaup-Juuso já oululâš ritmâmuusikjuávkku Oulu All Star Big Band (OASBB). Stuorrâ jazzorkesterân Gaup-Juuso muusik já juoigâm lii sovâttâm táálášaalmugmuusikjuávkku Värttinä jeessân Mikko Hassinen. Oovtâst Gaup-Juusoin lavlui OASBB taiđâlâš jođetteijee Jukka Eskola, já orkesterjođetteijen vist lâi oululâš musikkár já ohtâ OASBB vuosmuin jesânijn Jaakko Jauhiainen.
Aalmugpeeivi almostui meid nubbe uási freelancer-toimâtteijee já DJ Eleonora Alariesto podcastist Mii gullo…? Taat suomâkielâlâš sárnumohjelm totká sämimaailm váhá ereslágán uáinust. Nube uásist Alariesto kyessin lii taaidâr Sunna Nousuniemi, kote lii meid DJ. Suoi sárnuv eereeb iärrás Nousuniemi uánihis elleekooveest Áhkuin sehe tast, maggaar lii leđe sämmilâš DJ. Kannat eelliđ kuldâlmin.
Ehidist juhleviehâ sundij oppeet Valven. Siävŋus Valvesali tievâi ulmuin, já tyebbin tääbbin libžájii mácuheh. Aalmugpeeivi majemuu ohjelmnumerist västidáin ráppájeijeekyevtis Áilu Valle já Amoc adai Kuobžâ-Saammâl Maati Mikkâl, Mikkâl Morottaja. Sunnust kullojii nuuvt puáris ko uđđâsub pitáh, tánssámmuusik já ohtsâšlávlum-uv. Suullân kyevti tiijme konsert maŋa tuđâvááh kuldâleijeeh vuolgâdii Valvest viettiđ aalmugpeivi-iijâ.
Aalmugpeeivi monnjâtobdoiguin poccuu livđuumin
Dálvemánnu majemuu peeivi 7.2. sämikulttuur usteveh čokkânii vala ohtii Valvesalin. Tobbeen lávdástii kyehti juávhu.
Vuosmužžân lâi vuárust Suõmmkar. Ruumbuh (Elias Nieminen), basso (Santeri Kettu), vivlu (Pessi Jouste) já kiitaar (Marko Jouste) miäđuštii ärbivuáválii nuorttâlâšmuusik, tego leu’dd (Hanna-Maaria Kiprianoff). Musikkárjuávkku viežâi lávdástemsis vuoimijd madârááhui mainâsijn já puovtij taid tááláá ááigán: maainâs eenist, kote ocá nieidâs, kovvee tääl meid kielâ já maddui uuccâm. Čepis suáittim fáárust kuldâleijee saatij mađhâšiđ jieškote-uvlágánáid maailmáid – ovdâmerkkân suuhâmmookán Njuottiijäävri oolâ, kost pááruh sierâdeh kárbá laaiđij vuástá já piäiváš jiellâhist mađhâšeijeid.
Eehid nube čáittus faalâi Kuobžâ-Piäká Ánná, Ánná Morottaja, kiän livđum syemmilâš aalmugmuusikjuávkku Tallari miäđuštij. Tallarin kuleh Arto Järvelä (ei. mandoliin, lávlum), Katri Haukilehto (ei. čoovdâvivlu, lávlum) já Sampo Korva (ei. basso, haidar).
– Suotâs leđe tääbbin aalmugpeeivi maŋa aalmugpeeivi tobdoiguin, Ánná tiervâttij ulmuid.
Lávdástem maŋa Ánná muštâlij aavisân, ete suu mielâst konsertist lâi lamaš vala sämijuhle tobdo ko ulmui juávhust uáinojii mácuheh já sun tieđij, ete tobbeen láá sämmiliih. Livđojeijee jieijâs aalmugpiäiván lijjii kuullâm hárjuttâsah Tallarijn, mutâ ehidist sun-uv lâi liijká peessâm juhletubdâmuššáid Gaup-Juuso já Oulu All Star Big Band konsertist.
Lyeve alne Ánná stellij oppeet jieijâs siämmáá távjusân ulmui váimuiguin. Suu kuávdálisthánnáá jienâkevttim sehe lieggâ já persovnlâš koskâvuotâ kuldâleijeiguin faŋgij puohâi mielâ ubâ lávdástem ääigi já vala ton maŋa‑uv.
Sijjân, kiäid livđeh iä lah nuuvt uáppáseh, mottoomlágán uáinu áášán adelij tot ko Ánná muštâlij, maggaar áávu šoodâi tast ko mottoom suuhân kavnui sii jieijâs livđe.
Riävská livđe ohtâvuođâst Ánná povvâstutij kuldâleijeid muštâlmáin, maht sun lii máttááttâllâm uđđâ saanijd riävskákielân riävskást, mast Mikkâl Morottaja čaalij Yle Sáámán.
– Lukest ettii, ete koččâmušâst lii jolâs riävská almoon. Kannat-uv tast kuittâg máttááttâllâđ? Kiitiätá maid nyeskis aašijd mun eeđâm, Ánná suogârdij.
Ko vuárust lâi poccuu livđe, te kuldâleijeeh pessii jiejah-uv uásálistiđ livđuumân. Forgâ ubâ sali lâi tievâ roohâm. Amahân tot lii lamaš kuittâg muádi ulmui vuossâmuš kerdi ko sij láá luoikkâm jienâs anarâš livđeärbivyevi toorjân.
Já ko Ánná ton iijâ lâi adelâm kuldâleijeid puoh alnestis, te sij vuárustis čyežžilii já toškuu sunjin kuhháá kieđâidis. Ráiđu olgos salist juuđij hitásávt, tastko puohah halijdii vala kijtteđ Ááná já sárnuđ suin.
– Stuárráámus ilo lii tot, ete livđe iälá já uážžu uđđâ kuldâleijeid, Ánná valdâlij tobdoidis konsertist aavisân.
Kulttuurlostâ Kaltio sämikielâg nummeer
Suõmmkar sehe Ááná já Tallari láávdástmij kooskâst uárnejui meid oululii kulttuurloostâ Kaltio sämikielâlii paldâlâsnummeer almostittemtilálâšvuotâ. Ive 1945 vuáđudum lostâ lii ain kieđâvuššâm meid sämikulttuur, mutâ tot lii kuittâg pááccám loostâ váldufáádá, tavesyemmilii kulttuur, suoivui. Tääl Kaltio 80‑ivváášjuuhlij já Oulu kulttuuruáivikaavpugive kunnen almostum Gáldu – Käldee – Ka’lddi haalijd västidiđ eromâšávt toos, maggaar lii 2020-lovo sämitaaiđâ.
– Taaiđâ lii muide-uv ko váldukulttuurân uáivildum uáivilalmottâs. Taiđuu puáhtá porgâđ olssis teikâ kiäs peri jo haalijd, almostittemtilálâšvuođâ jođetteijee Marko Jouste eeđâi. Jouste lii čáállám juhlenummeer uáivičalluu, já pááppár oolâ tot lii teddilum anarâškielân. Jurgâleijen lii Kielâkäldee anarâškielâ rävvejeijee Jukka Mettovaara. Anarâškielâ lasseen sämikielâg numerist láá teevstah meid tavesämikielân já nuorttâlâškielân.
Elleekoveh já teatter
Festivaal ääigi lâi máhđulâš keččâđ kulmâ elleekove, maid fallii Skammâkoveh já Oulu2026. Elleekoveteatter Starist čáittojii Ciao rakas! já uánihis elleekuuvij nurâldâh Suoivanis čuvgii – Varjoista näkyväksi. Valvest vist čaittui Kayara – Fearánat Inkariikkas. Taat párnái animaatioelleekove muštâl inkanieidâst, kote haalijd eejis naalijn šoddâđ inkakiäisár sänituálvon adai chasquin. Tot lii kuittâg kieldum nieidâin. Täsiáárvu, ustevvuođâ já ruokkâdvuođâ kieđâvuššee elleekove oolât já ilosmit keččes mainâsáin, mast láá karsum puoh paijeelmiäráliih vuástákevâdeh, moh táválávt tiättojeh elleekuuvijn.
Oulu teatterist uárnejuvvojii Oulu teatter, Säämi aalmuglâšteatter Beaivváš já Oulu Sinfonia rähtim Ovllá-ooppera čáittuseh. Aalmugpeeivi ooppera puovtij kuldâliđ meid radio peht Yle Areenast. Ovllá kieđâvuš syemmilii škovlimvuáháduv já ton tovâttem traumaid, já tot lii teatter ohjelmist vala vástuppeeivi (27.2.) já lávurduv (28.2.). Ovllá vuosâčááitus uárnejui uđđâivemáánu 16. peeivi.
Ooppera lasseen Oulu teatterist uážui keččâđ kulmâ sämičáitálduv. Meid toh láá čáittusist vala taan oho jo-uv teatterčáittusij ohtâvuođâst teikâ nuuvtá koskoho (25.2.) já tuorâstuv (26.2.) tme 12–17. Čuovâkovečáitáldâh Ruovttus gávpogis – Kotona kaupungissa oovdânpuáhtá love Oulust ässee sämmilâžžâd. Sij muštâleh koskâvuođâstis sämisiärvusân já ton jieškote-uvlágánáid peelijd. Teevstâin kiärduh siämmáásullâsiih jurduuh ain váhá eres uáinust, já nuuvt lohhei šadda kove ohtâsii juávhust, mon jesâneh láá kuittâg ovtâskâs ulmuuh. Kuávdáš fáádáh láá tuoijum já kielâ merhâšume sehe ohtâvuođah taveluándun já tavveen ässee suuhân.
Duohtavuohta ja soabadeapmi – Totuus ja sovinto muštâl Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio (sdtsk) pargoost já puátusijn. Tom puáhtá uáiniđ eromâšávt syemmiláid uáivildum čáitáldâhhân, mii máttát vuáđuaašijd sämmilijn já sii kuáhtám háástuin sehe hástá puoh syemmilijd uápásmuđ komissio loppâraportân. Ohtâ tehálâš oovdânpuohtum uáinu lii Suomâ rááhtuslâš tiätuvänivuotâ sämmilijn, mii vaaigut sehe syemmilij munejurduid sämmilij kuáttá já sämmilij jieijâs máhđulâšvuođáid uásálistiđ sämiohtsâškode tooimân.
Kuálmádin čáitáldâhhân teatterist lii Geir Holm tiletaaiđâ Bárus bárrui – Aallosta aaltoon, mon teemah puátih Ovllá‑oopperast.
Artikkâlkove: Valtteri Valkeapolku