XIV fenno­ugrist­kongres uárnejui Tartto ollâopât­tuvvâst Eesti­enâmist

Neljinubálovváád fennougristkongres adai CIFU, Congressus XIV Internationalis Fenno-Ugristarum, uárnejui Tartto ollâopâttuvvâst Eestienâmist porgemáánu 18.–23. peeivi 2025. CIFU lii vijđásumos aalmugijkoskâsâš suomâ-ugrâlâš kongres, mii puáhtá oohtân čuođijd totkeid sierâ enâmijn. Majemustáá Tartto hovdij CIFU-kongres 25 ihheed tassaaš ive 2000. Lekkâmtábáhtusâst čielgâi, et fáárust lijjii paijeel 300 totked 21 enâmist. Kongres ääigi tuállojii muáddičyet sahâvuárrud puohlágánijn fáádáin, moh kuoskii suomâ-ugrâláid kieláid.

Sämikielâi kielâtiettuu uáinust eromâš mielâkiddiivâš sessio lâi Uáinuh sämikielân (Perspectives on Saami). Taan sessiost tuállojii ohtsis 15 sahâvuárrud sämikielâin. Anarâškielâst tuállojii kuttâ sahâvuáru. Sessio eres sahâvuáruh kuoskii kieldâsämikielân, nuorttâlâškielân, tavesämikielân, maadâsämikielân, kuolasämikielân, juulevsämikielân já sämikielâi máttátmân.

Tuomas Koukkari toolâi sahâvuárus impersonaallijn já passiivlijn modalráhtusijn anarâškielâst.

Jukka Mettovaara sahâvuáru kieđâvušâi anarâškielâ demonstratiivpronominijd.

Merit Niinemägi muštâlij anarâškielâ adjektiivij attribuuthaamij variaatiost.

Marja-Liisa Olthuis já Trond Trosterud saahâ kieđâvušâi anarâškielâ stuárráábij numeraalij ko 10 sujâttemmyensterijd viereskielâlij kielâsárnoi já tiätumaašinheiviittâsâi uáinust.

Bianca Benini-Morottaja sáárnui kielâsiärvusist pajaneijee kielâiäláskitmist. Sun viärdádâlâi anarâškielâ já apurinãkielâ iäláskittemprosesijd. Apurinãkielâ sárnoo suu päikkienâmist Brasiliast.

Sessio loopâst vala Petter Morottaja muštâlij náguskirjefádástis anarâškielâ frekventatiiv- já kontinuatiivveerbâi produktiviteetist já sänirähtimtrendijn čallum kielâ vuáđuld.

Meiddei kuulmâ eres sessiost lâi saahâ sämikielâin:

Ideologiah ucceeblovokielâi oovdedmist -sessiost Annika Pasanen sáárnui sämikielâi oovdedmân kyeskee savâstâlmijn pajanâm ruossâlistee ideologiain. Sun keevtij meid anarâškielâ kielâiäláskittem ohtân ovdâmerkkân, já sun pajedij YLE savâstâlmij vuáđuld pajanâm kielâiäláskittemháástuid.

Sini Rasmus sáárnui Uunjaargâ uđđâ kielâsárnoin já kielâsirdemist.

Joshua Wilbur sáárnui Diakronisiih korpuseh ucceeblovokieláid -sessiost moonnâm ääigi, puáttee ääigi já onnáá peeivi siskálmitmist pittáámsämikielâ dokumentistemkorpusân. Pittáámsämikielâ taarbâš tääl eromâš tooimâid, tastko kielâ lii časkâmin iäge jur lah totkeeh, kiäh pyehtih kevttiđ ääigi ton iäláskitmân.

Ovdâhistorjá-sessiost tuállojii ohtsis kuttâ sämikielân lahtojeijee sahâvuáru sämikielâi historjást, motomijn sahâvuáruin kombinistmáin tom arkeologláid uáinoid.

Mii paasij kietân? Ohtân ulmen stuorrâ kongresist lii ain ohtâvuođâi huksim já ton kuullâm, mii jieijâs syergi tutkâmkiedist kuás-uv tábáhtuvá. Taat luhostui eromâš pyereest. Kielâ tááhust stuorrâ kongres kielâ lii eŋgâlâskielâ, mut motomeh totkeeh liijká kevttii sämikielân kyeskee sessiost sämikielâid-uv išekiellân jieijâs oovdânpyehtimist. Tot onnui sessio loppâsavâstâlmijn pyerrin äššin sämikielâi uáinojeijeevuotân já anon, tastko sämikielah kolgâččii finniđ pyereeb status eidu tiettuu kiellân toin naalijn, et toh kiävttojeh merhâšittee tutkâmareenain. Taat fennougristkongres oro jyehi tááhust lemin vuosmuš, mast lii návt noonâ vuáđu sämikielâi tutkâmân, já taat linjá šadda tiäđust-uv jotkuđ. Sämikielâst láá tääl šoddâmin maaŋgah náguskirjeh.

Neeljis iä kiergânâm juávkkukován. Kove: Marja-Liisa Olthuis

Artikkâlkove: Rando Lukk

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Ive 2025 Nobel-palhâšumeh láá juohhum

Ive 2025 Nobel-palhâšumeh láá juohhum čiččâm peeivi (6.10.–13.10.) ääigi. Virgáliih palhâšumeh láá juohhum talhâstiettust, fysikist, kemiast, kirjálâšvuođâst já ráávhust. Toi lasseen lii juohhum palhâšume...

THL oovded ravvuid romanij eettisii já siärvusân vuáđuduvvee tutkâmân

Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lágádâs THL oovded romanijd kyeskee tutkâmân ravvuid, moi ulmen lii nanosmittiđ luáttámuš totkei já romanisiärvus kooskâst já lasettiđ siärvus merhâšume tutkâmist....

Anarâškielâlii Wikipedia 5‑ivvááš­juhleh uárne­juvvojeh Oulust 18.–19. peeivi

Roovvâdmáánu 19. peeivi 2025 tme 15.07 lii kuullâm táásá vittâ ive tast ko Anarâškielâlâš Wikipedia šoodâi virgálávt. Ton kunnen Anarâškielâ servi, Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut, Inari...

Viermipaŋkki­mäksim euro­kuávlust ornášuu­škuát love sekuntist

Onne poođij vuáimán EU huáppumäksimasâttâs, mon ulmen lii huáputtiđ mäksim eurokuávlust já toohâđ tast torvolub. Asâttâs mield paŋkkiäššigâsâin kalga leđe máhđulâšvuotâ sirdeđ euroid tilist...

Windows 10 toorjâ nohá 14.10. – tiäđáh-uv máhđulâš­vuođâst vijđedum torvolâš­vuotâ­peividmáid?

Microsoft looppât Windows 10 ‑kevttimvuáháduv torjuu roovvâdmáánu 14. peeivi. Ton maŋa kevttimvuáhádâh tuáimá vala, mutâ toos ij innig finnii tiätutorvopeividmijd ige ereskin peividmijd. Taat meerhâš...