Kiärun 113-ihásâš kirkko lii varriimin – uđđâ sajan lii 5 km

Kiärun kirkko lii varriimin uđđâ sajan. Mätki aalgij jieht vuossargiiđeed, já tot nohá onne koskokkoeehid. Kirho sirdem lii uási stuárráb projektist, mast ubâ Kiärun kaavpug ferttee sirduđ ryevdiruuki oovdâst.

Vuossaargâ kirho määđhi čuovvuu tuhátteh ulmuuh. Koskoho pääihi alne lii meid Ruotâ kunâgâs Carl XVI Gustaf. Haavâ puáhtá čuávvuđ internetist-uv, tastko ubâ tábáhtus uáinoo njuolgâ vuolgâttâssân.

Kirho sirdem lii eromâš stuorrâ já vátávâš haahâ, mii vuávájui käävci ihheed. Ruopsis kirho alodâh lii 35 m já kobdodâh 40 m, já tot tiäddá 672 000 kiilud. Uđđâ sajan lii 5 km, já kirkko liihâd suulân 500 meetterid oovtâ tiijmest. Ain koskâttuvâi kirkko orosist ton ääigi, ete visásmittoo, mon oornigist láá uásih, moh iä puáhtám meddâlistuđ. Tágáreh uásih láá ovdâmerkkân uurguh já alttartavlu.

Meid kirho kiäinu valmâštâllâm lâi stuorrâ pargo. Luoddâ koolgâi vijđániđ 24 meetterân, já ton mieldi meddâlistojii muorah, kátulaampuh, jotolâhčuovah já meid šalde, mii ličij pävkittum jyehi tááhust.

Joođeetmist västid vuáládâheennâmlâš Mammoet, mii lii spesiaališum stuorrâ já lusis aašij lihâttâlmân.

Kiärun kirho sundáttâlâi Gustaf Wickman. Tot valmâštui ive 1912. Kirkko lii ruátáláid tehálâš huksiittâs. Áárvu mield tot lekkâs uđđâsist čuávuváá ive loopâst.

Ubâ kaavpug sirdoo ruuki oovdâst

Kirkko ij lah áinoo huksiittâs, mii ferttee varriđ. Iivij mield ubâ Kiärun kaavpug kárttá sirduđ uđđâ sajan. Uási huksiittâsâin raččojeh já huksejuvvojeh uđđâsist; uási tain vist sirdojeh. Suijân taan paargon lii Kiärun ryevdiruuki LKAB, mon tooimâ keežild eennâm uhked vuáijuđ táálui vyelni. Áárvu mield haahâ máksá paijeel 10 miljard ruvnâd (817 miljovn eurod).

Ruuki vijđánem lii pozettâm meid vuástálistem. Kuávlu sämmilij mield tot uhked sämikulttuur, eereeb iärrás puásuituálu.

Käldeeh:

The ‘big church move’: Swedish town begins to roll historic building 5km (www.theguardian.com)

Entire church begins two-day journey across Swedish city (www.bbc.com)

Zweedse kerk van 672 ton in slakkengang op reis naar nieuwe plek (nos.nl)

Kove: Arild Vågen (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Pekka Sammallahti lii finnim Kotus-palhâšume pargostis sämi­kielâi pyerrin

Oulu ollâopâttuv emeritusprofessor Pekka Sammallahti lii palhâšum Päikkieennâm kielâi kuávdáá (Kotus) palhâšuumijn. Taat ohtii jyehimnáál leijee palhâšume juohhui Kotus 50‑ivváášjuhleive kunnen taggaar ulmui, kote...

Čuákkimalmottâs: Anarâškielâ seervi ihečuákkim tuálloo 26.3.2026

Anarâškielâ seervi stivrâ lii meridâm toollâđ seervi ihečuákkim njuhčâmáánu 26. peeivi 2026 tijme 17. Čuákkim tuálloo Sajosist Silbanásti-visteest. Servi fáálá käähvi / teejâ já njälmipitá. Äššilistoost...

Wikipedia-pargopáájá Oulust njuhčâ­máánu 12.–13. peeivi

Anarâškielâ servi uárnee njuhčâmáánust Wikipedia-páájá Oulust. Juurdân lii čäälliđ, tivvoođ já tievâsmittiđ Wikipedia-artikkâlijd, savâstâllâđ Wikipedia-pargoost já siärvustâllâđ anarâškielân. Páájá stivriv Anarâškielâ seervi mediapargee Valtteri...

Monnjâjurduuh Milano–Cortina olympialijn

Olympialiih nuhhii okko tassaaš Milano–Cortinast. Näävt smavvâ lostâžân ko Anarâš aavisân lii kunnee muštâliđ suullân äigikyevdilávt maailm merhâšitteemuu valastâllâmtábáhtuumeest. Ohtâ uuđâs jyehi argâpeeivi addel...

Suomâ ovdâs­teijee ive 2026 Euro­viisuid lii väljejum

Tampere Nokia-areena láávgui muusikist lávvárdâheehid, ko tobbeen olášittui UMK adai Uđđâ muusik kišto fiinaal. Suomâ ovdâsteijen Euroviisuid 2026 väljejuin Linda Lampenius já Pete Parkkonen...