Maŋgâčyet ihheed tassaaš híɫzaqvkielâ kullui kieŋâlis vuonâi, kiäđgáás suollui, pieggiis ridoi já muorriis meecij kuávluin. Mut talle, paijeel čyeđe ive ääigi, enâmeh jaskodii tááláá Kanada viestâroosijn. Suáđih naaburenâmijguin, taavdah já kolonialismhaldâttâsâi viehâváldálâš assimilaatio viešidii ulmuid já sii kielâ alda suhâjäämmim. Tovle híɫzaqv-aalmug jesâneh lijjii 40 000, mut puoh tai tábáhtumij maŋa meeri koočâi vuálá 200 ulmui.
Onnáá peeivi taan kuávlust ääsih masa 4 000 olmožid. Sist tuše čiččâmâs sárnuh híɫzaqvkielâ njyebžilávt.
Ovdil tááláá Kanada vuáđudem ton kuávlust sárnojii 58 algâaalmugkiellâd. Luuvij iivij ääigi pooliitlâš vuáhádâh vaaldij algâaalmugij párnáid meddâl perruustis já vuolgâttij sii asâttâhškovláid. Ton čuávumuššân maŋgâseh monâttii algâaalmuglii kulttuur lasseen meid jieijâs kielâ.
Taan ääigi creekielâst, anishinaabemowinkielâst já inuktitutkielâst láá vala viehâ ennuv sárnooh, mut eres kielah láá masa lappum: ovdâmerkkân sháshíshálhkielâst láá tuše kyehti eenikielâlii sárnoo. Haida Gwaii-suáluikuávlust X̱aat Kíl-kielâ nuorâmus eenikielâlâš sárnoo vist lii paijeel 70-ihásâš.
Veikkâ puáris škovlâvuáhádâh lii kuuloold lopâttum, láá kuittâg pááccám ääših, moh hiäjusmitteh algâaalmuglijd kielâid onnáá peeivi-uv. Tondiet ko puoh kieldâin iä lah luvâttuvah, škovlâliih sirdojeh čuođij kilomeetterij kiäčán stuárráábáid kaavpugáid čođâldittiđ uápuidis.
Híɫzaqvkielâ iäláskittempargo joođoost puorijn liävttoin
Heiltsuk kuávlu stuárráámus siärvus Bella Bellast híɫzaqvkielâ iäláskittempargo lii álgám puorijn liävttoin. Jess H̓áust̓i kulá vuossâmuu suhâpuolvân, mii ij vuolgâttum asâttâhškovláid. Sun lii tihtâčällee já jieijâs kielâpálgá aalgâst. H̓áust̓i uáiná, ete táálááh párnááh pajasšaddeh ennuv pyereeb kulttuurpirrâsist ko sun jieš jieijâs pärnivuođâst. Sunjin addel ennuv ilo já tuáivu, ete táálááh párnááh iä juurdâš tom, et ääših liččii kuássin lamaš nubenáál. Sij uáinih tuše, ete eidu tääl sii kulttuur lii kuávdáš äšši sii elimist.
Taan ääigi kiävttojeh ennuv resurseh kielâ siäilumân já škovliittâsân. Ovdâmerkkân tääl norrojeh ennuv tiäđuh onnáá peeivi híɫzaqvkielâ sárnoin, kiäh sárnuh kielâ njyebžilávt. Heiltsuk-aalmug algâttij vijđes kielâtutkâmuš já dokumentistem jo ive 1973. Ive 1980 vuáđudui Heiltsuk kulttuur- já škovliittâskuávdáš. Kuávdáást kávnojeh kielâ- já kulttuurarkkâduvah, main láá maŋgâčyet tijmed audio- já videopaddiimeh. Kuávdáá kielâohjelmáin viggoo ain tuárjuđ híɫzaqvkielâ dokumentistem já iäláskittem. Ive 2016 rääjist Heiltsuk kulttuur- já škovliittâskuávdáš, Bella Bella Community School (BBCS) já British Columbia ollâopâttuv algâaalmugij já uhkevuálásij kielâi ohjelm (UBC’s First Nations and Endangered Languages Program) láá porgâm ohtsâšpargo, já toh láá ráhtám oovtâst uđđâ máhđulâšvuođâid sárnuđ, čäälliđ já luuhâđ híɫzaqvkielâ viijđedmáin kielâiäláskittem já kulttuurlii dokumentistem digitaallii pirrâsist. Kielâresursij jyehimist neeti peht lii-uv šoddâm ain tehálub vyehi iäláskittiđ algâaalmugkielâid.
H̓áust̓i iätá, ete lii tehálâš siäiluttiđ kielâ já puoh taid tiäđuid, moh aalmugist láá lamaš. Nube tááhust kielâ meid muttoo ääigi mield. Uđđâ säänih já tuáváduvah šaddeh, já toh spejâlisteh uđđâ maailm, kost aalmug tääl iälá. Kielâ ovdán ubâ ääigi.
H̓áust̓i mielâst lii lussâd já polâttettee monâttiđ tagarijd sárnoid, kiäh láá máttám kielâ njyebžilávt. Tast huolâhánnáá sust lii ennuv tuáivu, tondiet ko láá nuuvt ennuv uđđâ sárnooh, kiäh juátkih kielâpargo já taheh tom jieijâs eellimpargon. ”Siärváduv pargeeldmij keežild taan ääigi láá umogááh, moi vuossâmuuh säänih, vuossâmuuh jienah maid sij kuleh, láá híɫzaqvkielân. Tot lii muččâd já taggaar äšši, mon peeleest kannat taištâliđ.”
Käldeeh:
– ‘I can still hear their words’: the fight to save the Híɫzaqv language (www.theguardian.com)
– Híɫzaqv Language and Culture Mobilization Partnership (heiltsuk-old.arts.ubc.ca)
– Mobilizing and Activating Haíɫzaqvḷa (Heiltsuk Language) and Culture Through a Community-University Partnership (kula.uvic.ca)
Kove: Adam Jones, Ph.D. (Wikimedia Commons)