Ruoššâ páágut sämmilijd čiehâđ jieijâs identiteet faŋgâvuođâ já vááinu paaloost

Syeinimáánust Ruošâ vuoigâdvuođâministeriö lasettij 55 algâaalmugij ornijdummeed terroristij já robdâlihâstâsâi luvâdâlmân. Tot meerhâš tom, ete juávhui ovdâsteijeeh sehe puohah, kiäh uásálisteh ornijduumij toimáid teikkâ pargeh oovtâst tâi viestâdeh taiguin, láá vaarâst karttâđ faŋgâlân maaŋgâ ihán.

Sämmilij siärváduv njunošulmuuh eteh, ete Ruoššâ páágut sämmilijd čiehâđ jieijâs identiteet já eelliđ ”laavâ ulguubeln” faŋgâvuođâ já vááinu paaloost. Maaŋgah irâtteh čiehâđ sämmilii identiteetis, amas karttâđ esivääldi čuosâttâhhân. Iärráseh vist vyelgih Ruošâst já oceh torvosaje Taažâst teikkâ Suomâst.

Andrei Danilov, Kuáládâhnjaargâ sämmilij ovdâsteijee, uusâi torvosaje Taažâst ive 2022 ton maŋa, ko Ruoššâ volliittij Ukrainan. ”Ovdil tuše aktivisteh váinuttuvvojii. Tääl Ruoššâ puáhtá faŋgiđ puohâid, kiäh láá ohtâvuođâst siiguin. Mun verdidiččim taam Sovjetlito suárdimân 1930-lovvoost”, sun muštâl. Danilov mield maaŋgah sämmiliih čiehih jieijâs aalmuglâšvuođâ, aaibâs tego sovjetääigi. Sun jieš áásá patâreijeeleeirâst Tave-Taažâst.

Danilov tiäddut, et sämmilijn ij lah mihheen vuovijd piäluštiđ jieijâs vuoigâdvuođâid Ruošâst. Ovdâmerkkân Fedorova tundra Murmansk kuávlust áigu kevttuđ litium pyevtitmân. Tundra tušâččij ollásávt, jis vuáváámeh ovdáneh. ”Sämmilij enâmijn láá šoddâm tego Kreml sirdoenâmeh Putin haldâttâs laavâi mield”, Danilov iätá.

Ruošâ sämisiärvádâh moonâtmin jieijâs identiteet

36-ihásâš Andrei Zhvavyi kuođij pääihis Luujäävrist Murmansk kuávlust kyehti ive tassaaš. Sun áásá tääl Suomâst, kost sun lii ucâmin pooliitlii torvosaje. Sun lii sämiaktivist já Oosmo jeessân, mii lii riehti-iše já kulttuurornijdume Kuáládâhnjaargâst. Zhvavyi iätá, et Ruošâ sämmilijn iä lah ennuv máhđulâšvuođah piäluštiđ olmoošvuoigâdvuođâidis, kulttuuris já kielâidis. ”Ulmuuh, kiäh láá ain Ruošâst, pálttuh muštâliđ uáivilis tain aašijn, tastko sij sättih mäksiđ tom jieijâs rijjâvuođáin”, sun muštâl. Suu mielâst Ruošâ sämisiärvádâh lii moonâtmin jieijâs identiteet.

35-ihásâš Aleksandr Slupachik vist lii vyerdimin Tave-Taažâst, et suu torvosajeucâmuš kieđâvuššoo. Ruošâst sun lâi Oosmo saavâjođetteijee. Sun vuolgij Ruošâst kyehti ive tassaaš ko Ruošâ torvolâšvuotâpalvâlus (FSB) vuárnutškuođij suu. Slupachik oroi oovtâ ive patâreijeeleeirâst Taažâst, mut tääl sun áásá aassâmvisteest oovtâst kálguinis. Suoi porgâv Taažâst čorgejeijen.

”Lii vaigâd muštâliđ [maht eellim lâi Ruošâst] tondiet ko vuárdá ubâ ääigi, et miinii tábáhtuvá. Vuárdá, et poolis teikkâ sierânâspalvâlusah puátih viežžâđ maidnii. Já mun poollim ubâ ääigi ovdil ko muu kálgu vuolgij Ruošâst.”

Slupachik majemuš teivâm Ruošâ torvolâšvuotâpalvâlussáin sattui kulmâ ive tassaaš ko sun almottij, et sun álgáččij Oosmo saavâjođetteijen. Talle sij pottii suu pargosajan já koijâdâllii suu. ”Sij halijdii kavnâđ maidnii, mut must ij lamaš mihheen… Sij koijâdii must, tuubdâm-uv mun kiännii, kii uásálist robdâlihâstâs ornijdumán. Mun ettim, ete jiem.”

Slupachik jurdá, et Ruošâ toimâm puáhtá vaiguttiđ čuuvtij sämisiärváduv puátteevuotân. ”Iä tuše lah innig hoovdah, kiäh sárnuččii sämiaašijn”, sun iätá. Slupachik tiätá 10−20 ulmust, kiäh karttii vyelgiđ já soottâđ Ukrainast. ”Tot lii stuorrâ meeri. Mii siärváduvâst láá vaarâ 2 000−3 000 olmožid, já 20 nuorrâd lii ennuv.”

Ciälkkámuš OA:n

Ruošâ algâaalmugij almugijkoskâsâš komitea (ICIPR) lii vuolgâttâm Ovdâstum aalmugáid ciälkkámuš, mon láá vuáláčáállám paijeel čyeti algâaalmugij ornijdummeed. Ciälkkámušâst muštâluvvoo Ruošâ algâaalmugij já ucceeblovoi vuoigâdvuođâi luávkkáámijn. Tast iättoo, ete algâaalmugij hovdáid čuáccá ”ain korrâsub suárdim”. Ciälkkámuš vuáláčáállám ornijdumeh pivdeh OA ”estiđ uđđâ suárdimvuovijd Ruošâ algâaalmugij vuástá”.

ICIPR vuáđudii muáddi Ruošâ algâaalmugij hoovdâ já aktivist njuhčâmáánust 2022 ton maŋa, ko Ruoššâ volliittij Ukrainan. ICIPR ulmen lii ovdediđ Ruošâ arktisii kuávlu, Siberia já Káidusnuortâ algâaalmugij vuoigâdvuođâid sii ärbivuáváláid enâmáid, resursáid já jiešmeridemvuoigâdvuotân sehe aalmuglii já globaallii tääsist suáđi ääigi já Ruošâ pooliitlii suárdimist. Komitea tuárju algâaalmugij siärváduvâid Ruošâst já oovded sii vuoigâdvuođâid almugijkoskâsii tääsist.

Käldee:

– ‘They want total control’: how Russia is forcing Sami people to hide their identity (www.theguardian.com)

Kove: anjči (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Inarilappisches Wörterbuch ‑sänikirje jurgâ­luvvoo saksa­kielâst suomâ­kielân

Interreg Aurora -proojeekt pargeekyevtis Suomâ peln lává finnim Suomâ-ugrilii seervist já tahheevuoigâdvuođâi omâsteijein love jurgâliđ Inarilappisches Wörterbuch ‑sänikirje säničielgiittâsâid já ovdâmerkkâcelkkuid saksakielâst suomâkielân já...

Dálvemánnu já Oulu2026 puohtii stuorrâ sämi­taidâ­rijd Oulun

Oulust lii jo muáddi ive uárnejum Dálvemánnu-festivaal säämi aalmugpeeivi ohhoost. Taan ive tábáhtus uárnejui oovtâst Oulu2026- adai Oulu kulttuuruáivikaavpugive ohjelmáin. Faallâmnáál lijjii taaiđâ, konserteh,...

Helsigist uárne­juvvoo 26.2. mielâ­čááitus Reppar­fjord ruuki­tooimâ vuástá

Kaivoskriittinen Kansanliike uárnee kuovâmáánu 26. peeivi tijme 8.30 rääjist mielâčáittus Helsigist Taažâ ambassaad oovdâst. Koččâmušâst lii toorjâmielâčááitus protestáid, moh uárnejuvvojeh siämmáá ääigi Oslost Hartree...

Ilkka Herolan já Eero Hirvosâžân olympia­silbâ ovtâs­tittum parâ­viestâst

Suomâ Ilkka Herola já Eero Hirvonen vuoittijn jieht siilbâ ovtâstittum čuoigâm parâviestâst Milano–Cortina olympialijn. Čuoigâm majemuu uásist Hirvonen paasij tuše seekuntpele verd Taažâ Jens Lurås...

Čoarvemátta, kyevti merhâ­šittee sämi­lágádâs ohtsâš huksiittâs, finnij palhâ­šume arkki­tehtuu­ristis

Säämi aalmuglâšteatter Beaivváš sehe Säämi jotkâškovlâ já puásuituáluškovlâ lijjii jo kuhháá tarbâšâm uđđâ toimâsoojijd, tastko toi puáris sajeh iä innig västidâm tárboid. Taat čuolmâ...