Suomâ haldâttâs čuoppâmeh

Magareh čuoppâmeh láá puátimin já kiäid toh vaigutteh? Čuoppâmeh láá oovdânpuohtum taan čuákánkiäsust.

Viäruttem

Njálgái já suklaa árvulaseviäru paijaan 14 prosentist 25,5 prosentân. Almolâš árvulaseviäru vist muttoo 24 prosentist 25,5 prosentân. Taah nubástusah pyehtih enâmustáá ruuđâid haldâttâs ruttâčuukán.

Viäruh pajaneh kyevti alemuu ruttâpuátuluokkaast. Šleđgâ- já hybridautoi viäruttem meid paijaan. Ton lasseen tálutuálukiäpádâs ucco, mon áánsust haldâttâs šiäštá 100 miljovn eurod.

Sosiaal- já tiervâsvuođâtipšo

Tipšotáhádâs lii tääl 14 peeivi, mut tot kukko kuulmâ mánuppajan vuáđutiervâsvuođâtipšoost já kuuđâ mánuppajan njäälmi tiervâsvuođâst. Tipšotáhádâs uáivild ääigi, mon siste olmooš kalga peessâđ tiipšon.

Spesiaalpyecceitipšo äššigâsmáávsuh pajaneh, já págulâš tipšopargei meeri ucco puárisulmui ubâpiäivásii tipšoost.

Pyecceiviäsui kocemeh meid kiäppáneh, já talkkâsij jiešvástádâs paijaan 50 eurost 70 euron.

SDP-oppositiopiäláduv aalmugovdâsteijee Krista Kiuru, kote tuáimá haldâttâs sosiaal- já tiervâsvuotâlävdikode saavâjođetteijen, lii ton uáivilist, et haldâttâs valjij puoh tuávhimuu šeštimvyevi, tastko tiipšon peessâm váldá tääl kuhheeb ääigi. Sun imâštâl čuuvtij, maht siämmást kuittâg vuolâviäruttem lii kiäppánâm.

Škovliittâs já uáppeeh

Haldâttâs čuáppá áámmátškovliittâsâst 100 miljovn eurod. Nuuvtá oppâmateriaaleh luvâlduv já áámmátškoovlâ uáppeid noheh talle ko uáppee tiävdá 18 ihheed.

Rävisškovliittâstoorjâ-uv nohá, já ton vaiguttâs sáttá leđe eromâš hyeni Säämist, kost sämikielâtáiđuliih pargeeh iä lah tuárvi. Iävtuttâssân lii faallâđ mottoom eres torjuu puátteevuođâst, vâi sämikielâg palvâlusah siäiluččii.

Iäláttuvah

Kela ij ááigu mäksiđ innig iäláttuvâid olgoenâmijn ässee ulmuid, kiäin lii lamaš ovdil vuoigâvuotâ toos. Iäláttuvâi viäruttem meid paijaan tagaráid ulmuid, kiäi iäláttâh lii paijeel 23 000 eurod ivveest.

Eres čuoppâmeh

Pärnialedem já päälhi syejiuási iä innig maksuu 1.4.2024 rääjist. Taat nubástus vaaigut uásiáigásáid pargeid, kiäh pargeh vyelipälkkisuorgijn om. tiervâsvuotâsyergist teikkâ čurgimsyergist. Tain suorgijn pargeeh láá iänááš nisoneh.

Ovdánemohtsâšpaargon kyeskee čuoppâmeh láá 50 miljovn eurod. Staatâhaldâttâs moonât taan tove 150 miljovn eurod. Jis ovdiih čuoppâmeh váldojeh huámášumán, te staatâhaldâttâsân kyeskee čuoppâmeh láá ohtsis 400 miljovn eurod. Čuoppâmeh lahtojeh ovdâmerkkân viärutoimâttâhân, PI-toimâttâhân já Kelan. Toi ulguubeln láá el. poolis, räjikosáttâh já rikosčuávvumlágádâs.

Staatâvarijminister Riikka Purra eeđâi haldâttâs tieđettemtilâlâšvuođâst: ”Taat lii tääl taat ubâlâšvuotâ, moos mij lep tuđâvááh.”

Suomâ uáiviminister Petteri Orpo muštâlij, ete sij láá irâttâm čuoppâđ täsipiälásávt. Ulmen lii uážžuđ Suomâ ruttâtuálu šiev oornigân. ”Miärádâsah láá lamaš lussâdeh, mutâ páguliih”, Orpo eeđâi.

Käldeeh:

– Katso lista: tämä kaikki muuttuu hallituksen leikkauksilla ja veronkorotuksilla (yle.fi)

– Hallitus kertoi jättisäästöistä – tässä ovat keskeiset veron­korotukset ja leikkaukset (www.hs.fi)

– Sdp:n Krista Kiuru: ”Tämä hallitus on valinnut kaikkein tyhmimmän säästö­toimen” (www.hs.fi)

– Saamelaisalueen toimijat vetoavat ministereihin aikuiskoulutustuen korvaamisen puolesta (samediggi.fi)

Kove: Fanni Uusitalo, valtioneuvoston kanslia

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Korrâ meccipuáluh pijnedeh Maadâ-Euroop – Virgeomâ­hááh muštotteh: evakuis­tem­miä­rádâs kalga nuáv­dittiđ

Maadâ-Euroop pijnedeh viijđes meccipuáluh maaŋgâ enâmist. Eromâš vädis tile lii Ranskaast já Espanjast, kost koškáduvah, pakkâseh já korrâ piegah láá toohâm časkâdempargoid vädisin. Viijđes...

Vuáládâh­eennâm­liih tuáhtáreh väätih jieijâs äšši­gâš­šáid lase tiäđu šoohân­mist: Maŋgâsist meendu optimis­tisâš uáinu äpit­teem­min šoddâ­mist

Vuáládâhenâmijn šoovâtmân spesialistum tuáhtáreh já gynekologeh väätih aalmuglii tieđettemkampanja, mon ulmen ličij lasettiđ tiäđu šoohânmist já estiđ epirealistlijd vuárdámušâid äpitteemmin šoddâmist. Tuáhtáreh láá čáállám ávus...

MM-jyelgipáálu niäljá­dâs­finaleh láá spellum

MM-jyelgipáálu niäljádâsfinaleh spiällojii syeinimáánu 9.–12. peeivi. Tain kuáhtájii Ranska já Marokko, Espanja já Belgia, Taažâ já Eŋland sehe Argentiina já Sveicci. Pelifinaláid maneh tääl Ranska,...

Ovtâstittum čuoigâm meddâl, ryeš­šiliih maassâd – Aalmugij­koskâsâš olympia­komitea toovâi stuorrâ miärá­dâsâid maje­baargâ

Aalmugijkoskâsii olympiakomitea (AOK) stivrâ čuákkimistij majebaargâ syeinimáánu 7. peeivi. Čuákkimist soppui eereeb iärrás ive 2030 tälviolympialij šlaajâin já ohjelmist. Stivrâ meridij, ete ovtâstittum čuoigâm...

Jyelgipáálu MM-kištoi niäljádâs­finalisteh láá tääl tiäđust – olâttâsah, historjá já täsni­puudah

Jyelgipáálu MM-kištoh láá joođoost. Ovtâstum staatah, Kanada já Meksiko uárnejeh speelâid oovtâst. MM‑kištoid uásálisteh taan tove 48 enâmid, já turnaamist spiällojeh ohtsis 104 spellâd....