Suomâ haldâttâs čuoppâmeh

Magareh čuoppâmeh láá puátimin já kiäid toh vaigutteh? Čuoppâmeh láá oovdânpuohtum taan čuákánkiäsust.

Viäruttem

Njálgái já suklaa árvulaseviäru paijaan 14 prosentist 25,5 prosentân. Almolâš árvulaseviäru vist muttoo 24 prosentist 25,5 prosentân. Taah nubástusah pyehtih enâmustáá ruuđâid haldâttâs ruttâčuukán.

Viäruh pajaneh kyevti alemuu ruttâpuátuluokkaast. Šleđgâ- já hybridautoi viäruttem meid paijaan. Ton lasseen tálutuálukiäpádâs ucco, mon áánsust haldâttâs šiäštá 100 miljovn eurod.

Sosiaal- já tiervâsvuođâtipšo

Tipšotáhádâs lii tääl 14 peeivi, mut tot kukko kuulmâ mánuppajan vuáđutiervâsvuotâtipšoost já kuuđâ mánuppajan njäälmi tiervâsvuođâst. Tipšotáhádâs uáivild ääigi, mon siste olmooš kalga peessâđ tiipšon.

Eromâšpyecceetipšo äššigâsmáávsuh pajaneh, já págulâš tipšopargei meeri ucco puárisulmui ubâpiäivásii tipšoost.

Pyecceiviäsui kocemeh meid kiäppáneh, já talkkâsij jiešvástádâs paijaan 50 eurost 70 euron.

Sdp-oppositiopiäláduv aalmugovdâsteijee Krista Kiuru, kii tuáimá haldâttâs sosiaal- já tiervâsvuođâlävdikode saavâjođetteijen, lii ton uáivilist, et haldâttâs valjij puoh tuávhimuu šeštimvyevi, tastko tiipšon peessâm váldá tääl kuhheeb ääigi. Sun imâštâl čuuvtij, maht siämmást kuittâg vuolâviäruttem lii kiäppánâm.

Škovliittâs já uáppeeh

Haldâttâs čuáppá áámmátškovliittâsâst 100 miljovn eurod. Nuuvtá oppâmateriaaleh luvâlduv já áámmátškoovlâ uáppeid noheh talle ko uáppee tiävdá 18 ihheed.

Rävisškovliittâstoorjâ-uv nohá, já ton vaiguttâs sáttá leđe eromâš hyeni Säämist, kost sämikielâtáiđuliih pargeeh iä lah tuárvi. Iävtuttâssân lii faallâđ mottoom eres torjuu puátteevuođâst, vâi sämikielâg palvâlusah siäiluččii.

Iäláttâhliih

Kela ij ááigu mäksiđ innig iäláttâsâid olgoenâmijn ässee ulmuid, kiäin lii lamaš ovdil vuoigâvuotâ toos. Iäláttâsâi viäruttem meid paijaan tagaráid ulmuid, kiäi iäláttâs lii paijeel 23 000 eurod ivveest.

Eres čuoppâmeh

Pärnialedem já päälhi syejiuási iä innig maksuu 1.4.2024 rääjist. Taat nubástus vaaigut uásiáigásáid pargeid, kiäh pargeh vyelipälkkisuorgijn om. tiervâsvuotâsyergist teikkâ čurgimsyergist. Tain suorgijn pargeeh láá iänááš nisoneh.

Ovdánemohtsâšpaargon kyeskee čuoppâmeh láá 50 miljovn eurod. Staatâhaldâttâs moonât taan tove 150 miljovn eurod. Jis ovdiih čuoppâmeh váldojeh huámášumán, te staatâhaldâttâsân kyeskee čuoppâmeh láá ohtsis 400 miljovn eurod. Čuoppâmeh lahtojeh ovdâmerkkân viärutoimâttâhân, TE-toimâttâhân já Kelan. Toi ulguubeln láá el. poolis, räjikosáttâh já rikosčuávvumlágádâs.

Staatâvarijminister Riikka Purra eeđâi haldâttâs tieđettemtilâlâšvuođâst: ”Taat lii tääl taat ubâlâšvuotâ, moos mij lep tuđâvááh”.

Suomâ uáiviminister Petteri Orpo muštâlij, ete sij láá irâttâm čuoppâđ täsipiälásávt. Ulmen lii uážžuđ Suomâ ruttâtuálu šiev oornigân. ”Miärádâsah láá lamaš lussâdeh, mutâ páguliih”, Orpo eeđâi.

Käldeeh:

– Katso lista: tämä kaikki muuttuu hallituksen leikkauksilla ja veronkorotuksilla (yle.fi)

– Hallitus kertoi jättisäästöistä – tässä ovat keskeiset veron­korotukset ja leikkaukset (www.hs.fi)

– Sdp:n Krista Kiuru: ”Tämä hallitus on valinnut kaikkein tyhmimmän säästö­toimen” (www.hs.fi)

– Saamelaisalueen toimijat vetoavat ministereihin aikuiskoulutustuen korvaamisen puolesta (samediggi.fi)

Kove: Fanni Uusitalo, valtioneuvoston kanslia

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Nuuvtá puŋkkipuáhuttâsah vijđáneh uđđâ riskâkuávloid

Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lájádâs THL lii meridâm vijđediđ puŋkkipuáhuttâsohjelmis uđđâ riskâkuávloid Suomâst. THL tiäđáttâs mield uđđâ riskâkuávluh láá Espoost, Kirkkonummist, Uusikaupunkist já Hailuotost. Tärhibeht ollâ...

Taažâ Sämirääđi lii juáhám ive 2025 kulttuurtorjuid

Sämirääđi kulttuurlävdikodde lii juáhám taan ive kulttuurtorjuid. Kulttuurtorjuuh juáhhojii ohtsis 1 965 000 NOK ađai suullân 167 000 eurod. Sämirääđi juovij ihán 2025 ohtsis nelji...

Wikipedia-páájá uárnejuvvoo Anarist 25.–26.1.

Anarâškielâ servi já Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut uárnejeh Wikipedia-páájá Säämi máttááttâskuávdáást Anarist uđđâivemáánu 25.–26. peeivi tijme 10–16. Páájá stivriv Anarâškielâ seervi mediapargee Fabrizio Brecciaroli já...

Astronaut André Kuipers kolliistâlâi Anarist

Lii ain hävski almostittiđ uđđâ kirje já finniđ luhâmuš. Astronaut André Kuipers scifi-roomaan Missio máhđuttem almostui anarâškielân virgálávt uđđivemáánu 4. peeivi. Anarâškielâ servi ornij...

Ive 2024 Eennâmpáálu lieggânem pajanij 1,5 ceehi rääji paajaabel vuossâmuu keerdi mittedemhistorjást

Ihe 2024 lâi vuossâmuš ihe mittedemhistorjást, ko Eennâmpáálu lieggânem pajanij 1,5 ceehi rääji paajaabel. Maailm koskâliegâsvuođâ pajanem lâi 1,6 °C, ko tom verdid ovdârááhtuslii...