Suomâ haldâttâs čuoppâmeh

Magareh čuoppâmeh láá puátimin já kiäid toh vaigutteh? Čuoppâmeh láá oovdânpuohtum taan čuákánkiäsust.

Viäruttem

Njálgái já suklaa árvulaseviäru paijaan 14 prosentist 25,5 prosentân. Almolâš árvulaseviäru vist muttoo 24 prosentist 25,5 prosentân. Taah nubástusah pyehtih enâmustáá ruuđâid haldâttâs ruttâčuukán.

Viäruh pajaneh kyevti alemuu ruttâpuátuluokkaast. Šleđgâ- já hybridautoi viäruttem meid paijaan. Ton lasseen tálutuálukiäpádâs ucco, mon áánsust haldâttâs šiäštá 100 miljovn eurod.

Sosiaal- já tiervâsvuođâtipšo

Tipšotáhádâs lii tääl 14 peeivi, mut tot kukko kuulmâ mánuppajan vuáđutiervâsvuođâtipšoost já kuuđâ mánuppajan njäälmi tiervâsvuođâst. Tipšotáhádâs uáivild ääigi, mon siste olmooš kalga peessâđ tiipšon.

Spesiaalpyecceitipšo äššigâsmáávsuh pajaneh, já págulâš tipšopargei meeri ucco puárisulmui ubâpiäivásii tipšoost.

Pyecceiviäsui kocemeh meid kiäppáneh, já talkkâsij jiešvástádâs paijaan 50 eurost 70 euron.

SDP-oppositiopiäláduv aalmugovdâsteijee Krista Kiuru, kote tuáimá haldâttâs sosiaal- já tiervâsvuotâlävdikode saavâjođetteijen, lii ton uáivilist, et haldâttâs valjij puoh tuávhimuu šeštimvyevi, tastko tiipšon peessâm váldá tääl kuhheeb ääigi. Sun imâštâl čuuvtij, maht siämmást kuittâg vuolâviäruttem lii kiäppánâm.

Škovliittâs já uáppeeh

Haldâttâs čuáppá áámmátškovliittâsâst 100 miljovn eurod. Nuuvtá oppâmateriaaleh luvâlduv já áámmátškoovlâ uáppeid noheh talle ko uáppee tiävdá 18 ihheed.

Rävisškovliittâstoorjâ-uv nohá, já ton vaiguttâs sáttá leđe eromâš hyeni Säämist, kost sämikielâtáiđuliih pargeeh iä lah tuárvi. Iävtuttâssân lii faallâđ mottoom eres torjuu puátteevuođâst, vâi sämikielâg palvâlusah siäiluččii.

Iäláttuvah

Kela ij ááigu mäksiđ innig iäláttuvâid olgoenâmijn ässee ulmuid, kiäin lii lamaš ovdil vuoigâvuotâ toos. Iäláttuvâi viäruttem meid paijaan tagaráid ulmuid, kiäi iäláttâh lii paijeel 23 000 eurod ivveest.

Eres čuoppâmeh

Pärnialedem já päälhi syejiuási iä innig maksuu 1.4.2024 rääjist. Taat nubástus vaaigut uásiáigásáid pargeid, kiäh pargeh vyelipälkkisuorgijn om. tiervâsvuotâsyergist teikkâ čurgimsyergist. Tain suorgijn pargeeh láá iänááš nisoneh.

Ovdánemohtsâšpaargon kyeskee čuoppâmeh láá 50 miljovn eurod. Staatâhaldâttâs moonât taan tove 150 miljovn eurod. Jis ovdiih čuoppâmeh váldojeh huámášumán, te staatâhaldâttâsân kyeskee čuoppâmeh láá ohtsis 400 miljovn eurod. Čuoppâmeh lahtojeh ovdâmerkkân viärutoimâttâhân, PI-toimâttâhân já Kelan. Toi ulguubeln láá el. poolis, räjikosáttâh já rikosčuávvumlágádâs.

Staatâvarijminister Riikka Purra eeđâi haldâttâs tieđettemtilâlâšvuođâst: ”Taat lii tääl taat ubâlâšvuotâ, moos mij lep tuđâvááh.”

Suomâ uáiviminister Petteri Orpo muštâlij, ete sij láá irâttâm čuoppâđ täsipiälásávt. Ulmen lii uážžuđ Suomâ ruttâtuálu šiev oornigân. ”Miärádâsah láá lamaš lussâdeh, mutâ páguliih”, Orpo eeđâi.

Käldeeh:

– Katso lista: tämä kaikki muuttuu hallituksen leikkauksilla ja veronkorotuksilla (yle.fi)

– Hallitus kertoi jättisäästöistä – tässä ovat keskeiset veron­korotukset ja leikkaukset (www.hs.fi)

– Sdp:n Krista Kiuru: ”Tämä hallitus on valinnut kaikkein tyhmimmän säästö­toimen” (www.hs.fi)

– Saamelaisalueen toimijat vetoavat ministereihin aikuiskoulutustuen korvaamisen puolesta (samediggi.fi)

Kove: Fanni Uusitalo, valtioneuvoston kanslia

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Maaŋgah čyeigeeh lopâttii karrieeris Aanaar Juvduu­vääri saaveeh­lätteid

Aanaar SM‑kištoin kištoviehâ peesâi uáiniđ maaŋgâ valastâllee karrieer loopâ, ko áámmátlâš čuoigâm nuuvâi aainâs-uv Krista Pärmäkoskist, Katri Lylynperäst, Perttu Hyvärisiist já Markus Vuorelast. Juáháš...

WHO: Uđđâ malaria­taalhâs umogáid lii tuhhiittum

Maailm tiervâsvuotâornijdume WHO lii tuhhiittâm vuosmuu eromâšávt eskenšoddâm umogáid uáivildum malariatalkkâs. Malaria lii čuoškâi levâttem trooppisâš tavdâ, mii lii Afrikist eromâš koddee puácuvuotâ. Ive 2024...

Kolgâččij porgâškyettiđ

Pärnin mun luuhim ennuv. Muštám ko eellim kirjeráájust já kuoddim pááikán ennuv kiirjijd. Toh makkuuttii muu, jeđđejii-uv. Lâi uáli jo jiäráskittee luuhâđ puoh ”Neiti...

Anarâš aavis taarbâš kesičalluid

Taam čalluu čälidijn láá pessijááh. Aavis jurduuh láá kuittâg jo kesiluámust, suullân kesi-syeinimáánust. Toimâtteijeeh tarbâšeh luámu, mut Anarâš aavis liijká ferttee almostuđ. Kesiluámu várás...

Taažâ ive museo 2026 lii Saemien Sijte

Maadâsämmilâš museo já kulttuurkuávdáš Saemien Sijte lii väljejum Taažâ ive 2026 museon. Palhâšume juohhui aalmuglii museočuákkimist Kirkkonjaargâst cuáŋuimáánu 14. peeivi. Áinon maadâsämmilâžžân museon Saemien...