Helsig ollâopâttâh áigu lopâttiđ antiik kulttuur máttááttâs

Helsig ollâopâttâh áigu lopâttiđ antiik kulttuur uáppu-ubâlâšvuođâ keessiv 2024. Antiik kulttuur uáppu-ubâlâšvuotâ siskeeld antiik amnâslâš kulttuur sehe tovláá Kreika já Rooma arkeologia. Tast lii puáhtám čođâldittiđ valjimiävtulii 15 teikkâ 30 uáppučuággá uáppu-ubâlâšvuođâ.

Ubâlâšvuotâ lii finnim ruttâdem ovdâmerkkân Suomâ Akatemiast, mutâ taat ruttâdem lii tääl nuuhâm. Helsig ollâopâttuv uáppuhaldâttuv statistiik mield antiik kulttuur 30 uáppučuággá ubâlâšvuođâ lává čođâldittâm kyevtis ivveest, 15 uáppučuággá ubâlâšvuođâ vuod kuulmâs. Máttááttâsân já ovtâskâs kurssáid láá uásálistám kuittâg čielgâsávt eenâb uáppeeh.

Klassiklij uáppuamnâsij uáppei amnâsservi Symposion lii vuolgâttâm humanistlii tieđâkode dekanân uáivilalmottâs. Uáivilalmottâsâst iättoo, et antiik kulttuur máttááttâs lopâttem Helsig ollâopâttuvâst merhâšičij tom, et máttááttâsärbivyehi, mii aalgij jo 1700-lovvoost, nuvâččij ubâ Suomâst.

”Antiik amnâslâš kulttuur lii máttááttum Suomâst uásiáigásávt 1780-lovo rääjist já 1900-lovo majemui iheluuvij olespiäiválávt Oulu já Helsig ollâopâttuvâin. Oulu lehtorsaje paasij tevdihánnáá ton maŋa ko oovdiš lehtor paasij iäláttâhân ive 2014. Tastmaŋa Helsig ollâopâttâh lii lamaš áinoo saje Suomâst, mii lii faallâm antiik amnâslâš kulttuur máttááttâs jyehi luuhâmpaje”, lohá Symposion uáivilalmottâsâst.

Uáppei amnâsseervi Symposion saavâjođetteijee Sofia Vierula mield antiik kulttuur kuursâin láá lamaš hirmâd ennuv uáppeeh.

− Kuursah láá lamaš pivnoheh arkeologia, taaiđâhistorjá já historjá uáppei sehe kielâi já Aldanuortâ kulttuurij uáppei kooskâst, Vierula iätá.

Helsig ollâopâttuv humanistlii tieđâkode deekaan Pirjo Hiidenmaa lii ääšist eres uáivilist. Suu mield máttááttâs, mii áigu lopâttuđ, kávnoo uásild siämmáálágánin kielâi, historjá já filosofia uápuin.

− Kannat huámášiđ, et mist máttááttuvvoo antiik kulttuur teologisâš tieđâkoddeest, antiik kielâi, klassiklij kielâi kreikakielâ já läättinkielâ ohtâvuođâst. Mist máttááttuvvojeh oskolduvah, mytologia, taaiđâhistorjá, filosofia, kirjálâšvuotâ, historjá já antiik ärbi Euroop kielâin já kulttuurijn. Mist lii hirmâd maaŋgânáál antiik máttááttâsohjelmist, Hiidenmaa iätá.

Hiidenmaa mielâst koččâmuš ij lah ihečuođijd pištám ärbivyevi potkânmist, ige antiik kielâi, kulttuurij já historjá máttááttâs lah lappuumin Helsig ollâopâttuvâst. Taah uáppu-ubâlâšvuođah láá lamaš faallâmnáál Helsig ollâopâttuvâst eskin ive 2018 rääjist, mut ovdil ive 2018 Helsig ollâopâttuvâst toimâi tuođâi klassiklii arkeologia lehtor, já amnâs lâi máhđulâš luuhâđ vijđásubbooht ko tääl. Klassiklâš arkeologia lii puáhtám valjiđ ovdâmerkkân kandidaattotkos uáiviamnâsin.

Vierula paahud, et sii uáinust taggaar tile lii jotkum jo viehâ kuhháá, et sii uáppuamnâseh láá njuorrâm ivveest nuubán. Ovdâmerkkân lehtorij meeri lii čuuvtij uccom tondiet ko pargosajeh paccii tevdihánnáá. Hiidenmaa mielâst Juha Sipilä haldâttâs äigi já ton šiäštupolitiik uáinojeh čielgâsávt taan ääšist. Neelji ivveest Helsig ollâopâttuv humanistlâš tieđâkodde monâttij kulmâ miljovn eurod. Ive 2016 rääjist maŋgâ saje paccii tondiet tevdihánnáá.

Käldeeh:

– Helsingin yliopisto aikoo lopettaa antiikin kulttuurin opetusta – opiskelijat kysyvät, onko lähdettävä ulkomaille opiskelemaan (yle.fi)

– Symposion ry:n kannanotto antiikin kulttuurin opetuksen puolesta (rostrasymposion.wixsite.com)

Kove: Veikko Somerpuro / Helsig ollâopâttâh

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Ovtâstum staatâi senatist láá tollum sosiaallii media jođetteijei koijâdâlmeh sosiaallii media vaikuttâsâin nuorâi torvolâšvuotân

Uđđâivemáánu 31. peeivi Ovtâstum staatâi seenaat ađai pajemuu ovdâskode lahâváljukodde koijâdâlâi sosiaallii media vuáháduvâi toimâjođetteijeid. Fáddán lâi vyeliahasij seksuaallâš puástukevttim já ávhástâllâm, mii sosiaallii...

Måneskin puátá vuosmuu tove Suomân

Italialaš rock-muusikjuávkku Måneskin puátá vuosmuu tove Suomân puáttee keesi. Muusikjuávkku láávdást Seinäjokist Provinssi-festivaalist kesimáánu 27. peeivi. Muusikjuávkku lii makkuuttâm keččeid pirrâ maailm, já sii...

Áávus ry viggá orniđ tuárispeln perruid astoäigitooimâ

Ive 2022 keessiv vittâ eeni čokkânii Anarist. Sist puohâin lijjii sämikielâliih párnááh já sij suogârdii vuovijd faallâđ párnáidis astoäigitooimâid sämikielân. Sij meridii vuáđudiđ tađe...

Sambialii irâttâsâst, mii uážui ovdedemiše Suomâst, kavnui pärnipargovyeimi

Sambialii irâttâsâst, mii uážui ovdedemiše Suomâst, kavnui pärnipargovyeimi. Irâttâs omâsteijee Lwenga Mulela mieldi koččâmâš ij lah pärnipargovyeimist tondiet ko párnáid ij lah maksum pälkki....

WWF lii kulluuttâm saimaanuárjoid pessimráávhu lasanem várás

Saimaanuárju lii nuárjušlaajâ, mii iälá tuše Suomâst. Tot lii uáli uhkevuálásâš. Saimaanuárjuh lasaneh kuovâ- teikâ njuhčâmáánust. Nuárjučiivgah šaddeh muotâpiäjust, mon niŋálâs lii kuáivum. Lii...