Taan čallust mun čálám jieččân uáinu identiteetist – já jiešalnees identiteetijn. Identiteet lii ulmuu jieijâs uáinu tast, kii sun lii. Mun čálám jieččân tiileest já jieččân uáinust, te amahân te tot kuittâg muu jieččân mielâst lii rievtis uáinu. Iäráseh uážžuh leđe eres uáivilist – teikâ jis sij halijdeh, te puáttiđ tiettiđ must váhá eenâb. Mun vuálgám tast, et juáháš jieš tiätá, kii sun lii já kost sun puátá já maggaar identiteet sust lii. Tot lii puoh tehelumos. Mun naggiim, et kihheen eres ij tuubdâ ulmuu siämmáá pyereest ko sun jieš. Ige olmooš taarbâš kuullâđ kuussân, jis tobdá-uv tiätunáál.
Jyehi ulmust láá maŋgâ rooli, já roolij mield šadda meid maaŋgâlágán identiteet. Olmooš lii ain kiännii pärni teikâ perrui valdum pärni, kiännii käälis teikâ kálgu teikâ siŋkku teikâ nuorâ teini, sust láá suuvah, sun lii pargoost teikâ škoovlâst kostnii teikâ sun ij lah (innig) pargoost, sun áásá kostnii já sun sárnu tiätu kielâ teikâ kielâid tiätu ulmuigijn tiätu ohtâvuođâin. Já ulmuu identiteet ij lah pisovâš: tot muttoo tondiet ko olmooš-uv muttoo, já suu piirâs-uv muttoo.
Moin naalijn te identiteeteh pyehtih leđe maaŋgâmuđusiih siämmáá ulmust? Na, mun tuubdâm, et must láá maŋgâ identiteet. Must lii vistig-uv virgálâš identiteet. Must lii Suomâ passâ já mun sáárnum suomâkielâ eenikielân, adai mun lam vissásávt syemmilâš. Muu nubbe čujottâs lii Suomâst, nuuvt et kale mun tuubdâm, et mun lam syemmilâš. Mut láá eres-uv identiteeteh, siämmáá anoliih ko taat. Taam syemmilii identiteet mun pajedâm vuosmužžân tondiet ko tot lii muu kievrâmus identiteet. Eres identiteeteh láá eresnáál merhâšitteeh, ige tai virgálâšvuođâ pyevti / taarbâš tutkâđ. Toh láá eenâb teikâ ucceeb tobdoh.
Mun aasâm Vuáládâhenâmijn, já tot lii muu nubbe päikkikuávlu, adai taat identiteet lohtâs muu aassâmsajan já muu perruu pááikán. Muu párnááh kale lává kyevti riijkâ ässeeh. Jis mun halijdiččim, mun puávtáččim uuccâđ Vuáládâhenâmij paasâ. Jiešalnees mun lam tom smiettâm já halijdâm já eellim motomin jo koijâdâlmin-uv ääšist, mut páihálii kieldâ virgenissoon piejâi muu smiettâđ uđđâsist. Sun eeđâi, et ”ele tom poorgâ, tot máksá maŋgâ tuhháát eurod, ige tast lah mihheen aavhijd tunjin keevâtlávt”. Nuuvt te must paasij koskân tietkis virgálii identiteetpálgá huksim, ige tot jiešalnees lah muu mahten väividâmgin. Muu oovdiš ránnjá kale uusâi Vuáládâhenâmij ässeevuođâ já finnij-uv tom. Sunjin tot lâi tehelâš äšši, tastko sust mudoi orroomluvijgijn liččii lamaš vädisvuođah. Mun sáárnum hollandkielâ jieččân mielâst tuárvi njyebžilávt. Mun čálám tom meid mut jiem lah kuássin škoovlâid jottáám ton kielân. Hollandkielâ lii ohtâ muu kuulmâ päikkikielâst. Muu kulttuurliih já komovuotâäigiájánâsah tuáimih hollandkielân Vuáládâhenâmijn, já toi peht mun lam finnim ustevijd. Muu mielâst Vuáládâhenâmeh já hollandkielâ kuleh nanosávt muu identiteetân. Mun máátám autoi oosijd já komovuotâteermâid hollandkielân mut jiem määti taid ovdâmerkkân suomâkielân. Kihheen ij lah láittám muu tondiet, et mun näävt jurdâččâm.
Tastoo lii val kume pottáás, sämmilâš identiteet. Maht tomgis kalga huksiiškyettiđ? Mun enni já eeči kuohtuuh lává / láin anarâšah. Mun sáárnum anarâškielâ, mii lii meid muu kuálmád päikkikielâ já pargokielâ. Kielâ tááhust mun tuubdâm, et muu sämikielâ táiđu ij lah ollágin siämmáálágán ko muu suomâkielâ teikâ hollandkielâ táiđu. Taat lii tondiet ko muu kielah kiävttojeh aaibâs eres pirrâsist. Tot puátá meiddei tast, et sämikielâst ij lah kuássin lamaš nuuvt noonâ saje ohtsâškoddeest ko muu sárnum váldukielâin. Mun lam oppâm sämikielâ pääihist, mut päikkikielâ sänirááju Aanaarjäävri riddoost lii aaibâs nubbe äšši ko ovdâmerkkân urbaanlii eellim sämikielâ. Mut mun jiem lah peessâm jotteeđ škoovlâ anarâškielân. Eellim tuálvui muu Pärttihist Ucjuuhân, Njuárgámân, Kuuhmon já Oulun já tobbeen Vuáládâhenâmáid, te ennuv lii tábáhtum. Anarâškielâ vájáldui muu elimist love ihán, šoodâi passiivlâžžân. Lâi uáli stuorrâ pargo kuáivuđ tom maassâd, já lâi vala stuárráb pargo sárnuškyettiđ tom jieččân nieidáid. Tääl muu sämikieláin piergee, mut lii ennuv, maid mun jiem määti: mun jiem tuubdâ puásuituálu terminologia jiemge kietâtyejiterminologia, ovdâmerkkân. Mun jiem tieđe siämmáid saanijdgin sämikielân ko suomâkielân teikâ hollandkielân, mut mun tiäđám, et kielah iä kuássin šoodâgin siämmáámuđusâžžân.
Maht te eres kielâigijn? Mun jiem lah pajesämmilâš, mut mun liijká kiävtám pajekielâ piäiválávt jieččân pargokiellân. Lam tom luuhâm ollâopâttuvvâst ”sämikiellân”. Taat kielâ kulá ohtân noonâ uássin muu pargoidentiteet. Kiävtám tom meid pargo ulguubeln táárbu mield.
Eŋgâlâskielâ-uv lii muu pargokielâ, siämmáánáál ruotâkielâ já tárukielâ. Mun máátám meid saksakielâ. Eŋgâlâskielâ lii munjin puoh tehelumos kielâ tágárij eres kielâi juávhust, tastko tot lii munjin lingua franca, adai kielâ, mon puáhtá väldiđ ohtsii kiellân, jis ereskin máhđulâšvuotâ ij kavnuu.
Täst tot jo puátá-uv: sierâlágán kielâliih identiteeteh. Mottoom kielâ finnee eenikielâ status – teikâ kielâ kolgâččij tom finniđ. Ucceeblovokielah iä jur kuássin ole siämmáá statusân ko stuárráábeh kielah. Eenikielâ puáhtá leđe meid lappum teikâ monâttum kielâ, já ton sajan lii puáttám nubbe eenikielâ. Eenikielah pyehtih leđe eenâb-uv ko ohtâ, mut virgálii statusân puáhtá almottiđ tuše oovtâ. Eenikielâ lii almottâsäšši, já tom puáhtá mutteđ. Tastoo nubbe kielâlâš identiteet puáhtá leđe čonnâsum aassâm- já eellimpirrâsân, jis ton kuávlu kielâ lii nubbe ko jieijâs eenikielâ – tego muu tááhust lii. Kuálmád kielâlâš identiteet puáhtá leđe čuuvtij tehelâš pargokielâ teikâ lingua franca. Niäljádin identiteet sáttá šoddâđ mottoom eres kielâ ohtâvuotân – kielân, moos olmooš lii perustum, nuuvt et tast šadda vááimuvuálááš kielâ. Já kielâ tááhust láá meid soroliih identiteeteh: tot, et kielâ lii joskâm kulluumist já / teikâ lappum suuvâst já perrust. Tien tááhust tot lii tien kielâ peht kielâttes identiteet. Mut olmooš uáppá kielâid, já monâttum kielâ puáhtá väldiđ maassâd, juátkiđ ton sirdem poođhâ maŋa-uv. Tom mij tääl uáinip tábáhtuumin čolmijdân oovdâst. Mij lep uáinám ulmuid máttááttâlmin sämikielâ, anemin tast šiev huolâ. Tot lii merhâšittee äšši.
Identiteeteh láá ohtâvuođâst kielân, kulttuurân já historján. Identiteet šadda tast, et mottoom áášán lii tommittáá čovgâ ohtâvuotâ, et tot šadda uássin jieijâs persovnist. Identiteet läävee leđe mottoom kuávlun kievrâb ko nube kuávlun teikâ tot puáhtá leđe lappum teikâ vájáldum. Ige ulmuu tiätu identiteet lah kuássin siämmáámuđusâš ko tom verdid suu mottoom eres identiteetân.
Lohhei leggistâm-uv jurduu: smietâ, mon kalle kielâlii identiteet tust láá. Mondiet tuu identiteeteh láá eidu tagareh ko toh láá? Mon identiteetist lii enâmustáá väldi? Mii identiteetijd lii hiäjub? Maggaar kielâlii identiteet tun halijdiččih olssâd já moin naalijn tien uulmán pesâččij? Maggaar saje sämikielâ finnee tuu kielâlijn identiteetijn? Tánávt ko juurdâš, te jyehi kielâsárnost šadda mottoommuđusâš kosmopooliit. Lii táválâš já hävski leđe maaŋgâkielâg olmooš.
Kove: Gerd Altmann (Pixabay)