Kiđđâkeesi vyesih

Sämieennâm käävci iveääigist kiđđâkeesi lii algâ uđđâ elimân. Čääsih kolgeh vuod jieŋâi suddâm maŋa, luándu ruonijdškuát kuhes täälvi maŋa já vyesih šaddeh. Puoh tábáhtuvá jotelávt, tastko aldaneijee keesi lii ain uánihâš. Šaddo- sehe elleekodde kalga kiergâniđ šoddâdiđ maailmân uđđâ suhâpuolvâ ovdil čuávuváá täälvi.

Luándu ruonijdškuát

Vyesimáánust vuosij šoddâm lii jyehi-ihásâš merkkâtábáhtus. Mij vyerdip vuosmuu vyesi šoddâm jyehi tove siämmáá ennuv. Tot lii ilolâš peivi, ko kiiđâ vuossâmuš vyesi lii jieijâs čaagan šoddâm. Taan ive mii perruu vuossâmuš vyesi oinui vyesimáánu 6. peeivi. Čuávuváá vyesi mij uážuim vyerdiđ vala muáddi peeivi.

Kiiđâ vuossâmuš vyesi

Vuosij šoddâm, mast vyesimáánu nommâ jiešalnees puátá, vuolgij taan kiiđâ kuuloold joton kuhháá jotkum kiđđâtäälvi keežild. Mut talle ko tot aalgij, te puoh tábáhtui jotelávt. Stuárráámus uási vuosijn šoddii pelnub oho ääigi.

Mii perrust vuoppâm algâttij poccui šoddâdem ääiđi siste, já mij juátkip taam ärbivyevi. Ääiđist šoddâdem hiättun lii tot, ete vuosijd puáhtá vittádiđ muáddi peeivi šoddâm maŋa. Vyesiáálduh finnejeh ulmuu aldavuođâst meid torvo piätuellei vuástá. Piätuvahâgijn ij tallegin pyevti ollásávt patâriđ, mut monâttâsah láá ucebeh.

Ääiđi siste

Mij toolâim majemuu vittádempeeivi 26.5., mii lii uáli tooláá. Koskâttuvâi piäiváš paaštij, mut ton maŋa čuormâstij-uv. Čuormâstem maŋa piäiváš iiđij oppeet uáinusân, já jo muáddi peeivi ovdiláhháá urbádâm suáhiloostâi haajâ teevdij ááimu.

Čuormâstmin

Muáddi tijme tolebiššáá vittádum vyesih álduidiskuin sehe motomeh vala kyeddee áálduh luáštojii keesi viettimân. Mij tuáivuttijm taid já jo ovdeláá rijjâvuotân luoštum poccuid torvolii määđhi kesikuáttumenâmáid.

Vala kyeddee áldu

Čuávuváá tove mij uáinip poccuid tuoddârist, ko mii ránnjáčaggekodde aalgât vyesimiärkkum kesimáánust. Mii peerâ meiddei uásálist toos já vittád vuosijd, moh iä kiergânâm šoddâđ vyesimáánust. Vuosij miärkkum tuoddârist lii siämmást puoh pyeremus kesiäigiájánâs, já tot oro pyerebeht-uv luámmun ko pargon.

Kirsi Ukkonen

Koveh: Kirsi Ukkonen

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Euroviisuh-lávlumkišto uárnejuvvoo taan ohhoost Sveeici Baselist

Ive 2025 Euroviisuh-lávlumkišto uárnejuvvoo taan ohhoost Sveeici Baselist St. Jakobshallest. Lávlumkišto selvâttuvvoo meiddei anarâš- já tavesämikielân tego kyevti ovdebáá-uv ive. Anarâškielân euroviisuid seelvât Heli...

Arktisii rääđi uđđâ saavâjođetteijeeh tiädutteh algâaalmugij sajattuv arktisii kuávlu aašijn

Arktisii rääđi saavâjođetteijeevuotâ sirdâšui Taažâst Taanskan vyesimáánu 12. peeivi. Tanska lasseen saavâjođetteijen láá meiddei Ruánááeennâm já Färsuolluuh. Saavâjođetteijeevuotâ pištá kyehti ive. Arktisii rääđi uđđâ saavâjođetteijeeh...

Puuŋkih ađai muorâtiheh lasaneh ain

Suomâst láá taan-uv keesi ennuv puuŋkih, árvuštâl Tuurku ollâopâttuv biodiversiteettutkâmuš professor Ilari Sääksjärvi. Suu mield puuŋkij näälih láá kiävrum majemui luuvij iivij já kiävruh...

Vielgis suovâ Vatikaan Sikstus kappelist: uđđâ paavi lii väljejum

Maailm katolilâš kirkko tollij vuoiŋâmis já vuordij tiäđu uđđâ paavist, ko tuorâstâheehid 8.5. Sikstus kappel poccest paijaanškuođij vielgis suovâ ton merkkân, et uđđâ paavi...

Sämmiliih kirhoost -haavâ lopâttemimmeelpalvâlus uárnejuvvoo Tuurkust

Suomâ evaŋgellâš-luuteerlâš kirkko uárnee Sämmiliih kirhoost – Sä’mmla ceerkvest – Sápmelaččat girkus – Saamelaiset kirkossa -haavâ lopâttemimmeelpalvâlus Tuurku tuámukirhoost tuorâstuv vyesimáánu 8. peeivi tijme...