Kiđđâkeesi vyesih

Sämieennâm käävci iveääigist kiđđâkeesi lii algâ uđđâ elimân. Čääsih kolgeh vuod jieŋâi suddâm maŋa, luándu ruonijdškuát kuhes täälvi maŋa já vyesih šaddeh. Puoh tábáhtuvá jotelávt, tastko aldaneijee keesi lii ain uánihâš. Šaddo- sehe elleekodde kalga kiergâniđ šoddâdiđ maailmân uđđâ suhâpuolvâ ovdil čuávuváá täälvi.

Luándu ruonijdškuát

Vyesimáánust vuosij šoddâm lii jyehi-ihásâš merkkâtábáhtus. Mij vyerdip vuosmuu vyesi šoddâm jyehi tove siämmáá ennuv. Tot lii ilolâš peivi, ko kiiđâ vuossâmuš vyesi lii jieijâs čaagan šoddâm. Taan ive mii perruu vuossâmuš vyesi oinui vyesimáánu 6. peeivi. Čuávuváá vyesi mij uážuim vyerdiđ vala muáddi peeivi.

Kiiđâ vuossâmuš vyesi

Vuosij šoddâm, mast vyesimáánu nommâ jiešalnees puátá, vuolgij taan kiiđâ kuuloold joton kuhháá jotkum kiđđâtäälvi keežild. Mut talle ko tot aalgij, te puoh tábáhtui jotelávt. Stuárráámus uási vuosijn šoddii pelnub oho ääigi.

Mii perrust vuoppâm algâttij poccui šoddâdem ääiđi siste, já mij juátkip taam ärbivyevi. Ääiđist šoddâdem hiättun lii tot, ete vuosijd puáhtá vittádiđ muáddi peeivi šoddâm maŋa. Vyesiáálduh finnejeh ulmuu aldavuođâst meid torvo piätuellei vuástá. Piätuvahâgijn ij tallegin pyevti ollásávt patâriđ, mut monâttâsah láá ucebeh.

Ääiđi siste

Mij toolâim majemuu vittádempeeivi 26.5., mii lii uáli tooláá. Koskâttuvâi piäiváš paaštij, mut ton maŋa čuormâstij-uv. Čuormâstem maŋa piäiváš iiđij oppeet uáinusân, já jo muáddi peeivi ovdiláhháá urbádâm suáhiloostâi haajâ teevdij ááimu.

Čuormâstmin

Muáddi tijme tolebiššáá vittádum vyesih álduidiskuin sehe motomeh vala kyeddee áálduh luáštojii keesi viettimân. Mij tuáivuttijm taid já jo ovdeláá rijjâvuotân luoštum poccuid torvolii määđhi kesikuáttumenâmáid.

Vala kyeddee áldu

Čuávuváá tove mij uáinip poccuid tuoddârist, ko mii ránnjáčaggekodde aalgât vyesimiärkkum kesimáánust. Mii peerâ meiddei uásálist toos já vittád vuosijd, moh iä kiergânâm šoddâđ vyesimáánust. Vuosij miärkkum tuoddârist lii siämmást puoh pyeremus kesiäigiájánâs, já tot oro pyerebeht-uv luámmun ko pargon.

Kirsi Ukkonen

Koveh: Kirsi Ukkonen

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Luuhâmkuávdáš lii almostittám Lue lapselle -tieđettemkirjáá kuulmâ sämikielân

Luuhâmkuávdáš lii almostittám Lue lapselle -nommâsii tieđettemkirjáá kuulmâ sämikielân: anarâškielân, nuorttâlâškielân já pajekielân. Tieđettemkirjáá ulmen lii tuárjuđ luuhâm maaŋgâkielâlijn perruin. Tieđettemkirjááš siskeeld tiäđuid jieijâs...

Puoh Suomâst iälusteijee evnišlaajah láá finnim suomâkielâlii noomâ

Puoh evnišlaajâin, moh iälusteh Suomâst, lii tääl suomâkielâlâš nommâ. Suomâ evnipargojuávkku oovtâst evnipuđâldeijeiguin lii ráhtám suomâkielâlijd noomâid puoh evnišlaajáid, moh kávnojeh Suomâst. Ovdil kielâpargo tuše...

Válláh sättih eelliđ ennuv puárásubbon ko totkeeh ovdil jurdii

Válláh pyehtih eelliđ kuhes eellim. Motomeh välisšlaajah pyehtih eelliđ joba paijeel 100-ihásâžžân. Puárásumos tutkum ruánááeennâmvállá ahheen arvâluvvoo 211 ihheed. Tääl totkeeh láá puáttám ton...

Paijeel čyeti valastâlled láá macâttâm Pariisi olympiapronssimitalis

Jo paijeel čyeti valastâlled, kiäh ožžuu moonnâm ive Pariisi olympialijn tâi paralympialijn pronssimiitaal, láá macâttâm mitalis. Návt muštâl ranskalâš sijđo La Lettre. Suijân toos...

Kiemâjäävri pumppâvyeimilágádâsproojeekt vuástálistee aalmugjienâstemaalgâ moonâi kaavpugstiivrân

Aalmugjienâstemaalgâ, mii vuástálist Kiemâjäävri pumppâvyeimilágádâsproojeekt, mana kietâdâlmân Kiemâjäävri kaavpugstiivrân. Aalgâ uážui 288 vuáláčallud. Kemijoki Oy halijdičij huksiđ pumppâvyeimilágádâs Kiemâjáávrán Áilegtuoddâr kuávlun. Lágádâs tijppâ ličij pumppâturbiin,...