Kiđđâkeesi vyesih

Sämieennâm käävci iveääigist kiđđâkeesi lii algâ uđđâ elimân. Čääsih kolgeh vuod jieŋâi suddâm maŋa, luándu ruonijdškuát kuhes täälvi maŋa já vyesih šaddeh. Puoh tábáhtuvá jotelávt, tastko aldaneijee keesi lii ain uánihâš. Šaddo- sehe elleekodde kalga kiergâniđ šoddâdiđ maailmân uđđâ suhâpuolvâ ovdil čuávuváá täälvi.

Luándu ruonijdškuát

Vyesimáánust vuosij šoddâm lii jyehi-ihásâš merkkâtábáhtus. Mij vyerdip vuosmuu vyesi šoddâm jyehi tove siämmáá ennuv. Tot lii ilolâš peivi, ko kiiđâ vuossâmuš vyesi lii jieijâs čaagan šoddâm. Taan ive mii perruu vuossâmuš vyesi oinui vyesimáánu 6. peeivi. Čuávuváá vyesi mij uážuim vyerdiđ vala muáddi peeivi.

Kiiđâ vuossâmuš vyesi

Vuosij šoddâm, mast vyesimáánu nommâ jiešalnees puátá, vuolgij taan kiiđâ kuuloold joton kuhháá jotkum kiđđâtäälvi keežild. Mut talle ko tot aalgij, te puoh tábáhtui jotelávt. Stuárráámus uási vuosijn šoddii pelnub oho ääigi.

Mii perrust vuoppâm algâttij poccui šoddâdem ääiđi siste, já mij juátkip taam ärbivyevi. Ääiđist šoddâdem hiättun lii tot, ete vuosijd puáhtá vittádiđ muáddi peeivi šoddâm maŋa. Vyesiáálduh finnejeh ulmuu aldavuođâst meid torvo piätuellei vuástá. Piätuvahâgijn ij tallegin pyevti ollásávt patâriđ, mut monâttâsah láá ucebeh.

Ääiđi siste

Mij toolâim majemuu vittádempeeivi 26.5., mii lii uáli tooláá. Koskâttuvâi piäiváš paaštij, mut ton maŋa čuormâstij-uv. Čuormâstem maŋa piäiváš iiđij oppeet uáinusân, já jo muáddi peeivi ovdiláhháá urbádâm suáhiloostâi haajâ teevdij ááimu.

Čuormâstmin

Muáddi tijme tolebiššáá vittádum vyesih álduidiskuin sehe motomeh vala kyeddee áálduh luáštojii keesi viettimân. Mij tuáivuttijm taid já jo ovdeláá rijjâvuotân luoštum poccuid torvolii määđhi kesikuáttumenâmáid.

Vala kyeddee áldu

Čuávuváá tove mij uáinip poccuid tuoddârist, ko mii ránnjáčaggekodde aalgât vyesimiärkkum kesimáánust. Mii peerâ meiddei uásálist toos já vittád vuosijd, moh iä kiergânâm šoddâđ vyesimáánust. Vuosij miärkkum tuoddârist lii siämmást puoh pyeremus kesiäigiájánâs, já tot oro pyerebeht-uv luámmun ko pargon.

Kirsi Ukkonen

Koveh: Kirsi Ukkonen

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Säämi parlament 50 ive vuáđđudmeh ávuduvvojii Sajosist

Säämi parlament 50 ive vuáđudem juhlui Säämi kulttuurkuávdáš Sajosist Anarist majebaargâ skammâmáánu 28. peeivi. Juuhlán lijjii puávdejum Säämi parlament já Sämitige jesâneh sierâ valjâpoojijn, sämisiärváduv...

Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio toolâi tieđettemtilálâšvuođâ Anarist 27.11.2023

Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio toolâi tieđettemtilálâšvuođâ páihálii median Wilderness Hotel Inarist vuossaargâ 27.11.2023 tme 18 rääjist. Anarâš aavis toimâtteijeekyevtis Fabrizio Brecciaroli já Márjá-Liisá Olthuis...

Suomâ já Ruošâ koskâsâš eennâmrääji kiddejuvvoo kyevti ookon

Majemuš-uv áávus leijee Suomâ já Ruošâ koskâsâš eennâmräjisajattâh, Räji-Joovsep, kiddejuvvoo koskoho já tuorâstuv koskâsii iijâ tijme 00:00. Ton maŋa maggaargin persovnjotolâh ij lah máhđulâš...

Ann-Helén Laestadius nuorâiroomaan Ij lah ko vyelgiđ lii almostum anarâškielân

Anarâškielân lii almostum uđđâ nuorâiroomaan: Ann-Helén Laestadius roomaan Ij lah ko vyelgiđ. Taat kirje lii älkkeht luvâttettee kirje, mon lii jurgâlâm Neeta Jääskö. Kirje...

Räji-Joovsep: áinoo áávus leijee rääjirastaldittemsaje Suomâ já Ruošâ rääji alne

Puolâšmittár čáittá -19 cekkid ko vuálgám Avelist Räji-Joovsepân rähtiđ reportaas Suomâ nuorttârääji patâreijeekriisâst. Jiem lah kuássin iällám Ruošâ rääji alne, nuuvt et taat äšši...